Erinevus lehekülje "Aurujõuseade" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Aurujõuseade''', ka soojusjõuseade on seade, mis muundab kütuse põletamisel vabaneva soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojuskandjaks (töökehaks) on aurukatlais toodetav aur, mis käitab | + | '''Aurujõuseade''', ka soojusjõuseade on seade, mis muundab kütuse põletamisel vabaneva soojusenergia mehaaniliseks tööks. |
| + | |||
| + | Soojuskandjaks (töökehaks) on aurukatlais toodetav aur, mis käitab [[aurumasin]]a või –turbiini. Aurumasinaga [[aurik|aurulaevu]] ehitati 19. sajandil ja 20. sajandi keskpaigani. Üsna levinud olid auruturbiinist ja –masinast koosnevad kombineeritud aurujõuseadmed. Praegusaja suured [[tanker]]id, kiired [[konteinerilaev|konteineri-]], [[puistlastilaev|puistlasti-]], [[reisilaev|reisi-]] ja [[sõjalaev]]ad on auruturbiinlaevad. Näiteks õliküttel kateldega võib supertankeri turboagregaadi võimsus ühel võllil olla kuni 100 MW. | ||
| + | |||
| + | Aurulaevadel töötab auru jõul enamik laevamehhanisme ja –seadmeid. Jõumasinast (madalrõhuturbiinist) väljuv aur veeldub kondensaatoris ja kondensaat taaskasutatakse katelde toiteks. Aurujõuseadmes toimuva ringprotsessi kasutegur (harilikult 0,35—0,59) on seda kõrgem, mida suurem osa töökehale antud soojusest muundub kasulikuks tööks. | ||
| + | |||
| + | Laevadel on kasutatud ka binaarse ringprotsessiga aurujõuseadmeid, kus rakendatakse kaht erisuguste termodünaamiliste omadustega töökeha (nt. elavhõbe ja vesi). Sellisel keerukal ja kallil aurujõuseadmel on vaid pisut suurem termiline kasutegur kui ühe töökehaga aurujõuseadmel. Auruturbiinjõuseade on diiseljõuseadmest kergem, ent väiksema kasuteguri ja kütuse suurema erikuluga (jõuseadme valiku võib diisli kasuks kallutada kütusevaru väiksem mass). Vähim kogumass on aatomijõuseadmel koos (praktiliselt piiramatut sõidukaugust võimaldava) kütusevaruga. Aatomijõuseadmes annab auru aatomireaktor, muus osas sarnaneb see hariliku aurujõuseadmega. | ||
==Vaata ka== | ==Vaata ka== | ||
| 9. rida: | 15. rida: | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Redaktsioon: 7. juuli 2013, kell 23:20
Aurujõuseade, ka soojusjõuseade on seade, mis muundab kütuse põletamisel vabaneva soojusenergia mehaaniliseks tööks.
Soojuskandjaks (töökehaks) on aurukatlais toodetav aur, mis käitab aurumasina või –turbiini. Aurumasinaga aurulaevu ehitati 19. sajandil ja 20. sajandi keskpaigani. Üsna levinud olid auruturbiinist ja –masinast koosnevad kombineeritud aurujõuseadmed. Praegusaja suured tankerid, kiired konteineri-, puistlasti-, reisi- ja sõjalaevad on auruturbiinlaevad. Näiteks õliküttel kateldega võib supertankeri turboagregaadi võimsus ühel võllil olla kuni 100 MW.
Aurulaevadel töötab auru jõul enamik laevamehhanisme ja –seadmeid. Jõumasinast (madalrõhuturbiinist) väljuv aur veeldub kondensaatoris ja kondensaat taaskasutatakse katelde toiteks. Aurujõuseadmes toimuva ringprotsessi kasutegur (harilikult 0,35—0,59) on seda kõrgem, mida suurem osa töökehale antud soojusest muundub kasulikuks tööks.
Laevadel on kasutatud ka binaarse ringprotsessiga aurujõuseadmeid, kus rakendatakse kaht erisuguste termodünaamiliste omadustega töökeha (nt. elavhõbe ja vesi). Sellisel keerukal ja kallil aurujõuseadmel on vaid pisut suurem termiline kasutegur kui ühe töökehaga aurujõuseadmel. Auruturbiinjõuseade on diiseljõuseadmest kergem, ent väiksema kasuteguri ja kütuse suurema erikuluga (jõuseadme valiku võib diisli kasuks kallutada kütusevaru väiksem mass). Vähim kogumass on aatomijõuseadmel koos (praktiliselt piiramatut sõidukaugust võimaldava) kütusevaruga. Aatomijõuseadmes annab auru aatomireaktor, muus osas sarnaneb see hariliku aurujõuseadmega.
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
