Meremees (ajakiri)

Ajakirja Meremees 300. numbri esikaas

Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja TTÜ Eesti Mereakadeemia ja rahastajate toel.

Ajalugu

Praegune ajakiri Meremees alustas Eesti Merelaevanduse ametkondliku ajalehena Eesti Meremees 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks aastail 1950-1953 ja 1957-1962 ilmunud samanimelist ajalehte. Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe Morjak Estonii tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.

Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.

Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. aasta alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.

Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.

Eesti Meremehe toimetus loobus täiendist "Eesti" ja alates 1992. aastast on väljaande nimi Meremees.

10. aastapäevaks 1999. aastal otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. Uut formaati esitleti ajalehe 10. aastapäeva tähistamise vastuvõtul Eesti Meremuuseumis.

Aastail 2001-2014 oli Meremehe väljaandja Eesti Mereakadeemia. 2007. aastal sai ajakiri värvitrükis kaaned. Traditsiooniks kujunes, et iga Meremehe aastakäigu viimases numbris on artikkel Vello Mässilt.

Aastatel 2015 ja 2016 ilmus Meremees ajakirja Paat vahel.

2017. aastast annab ajakirja välja taas TTÜ Eesti Mereakadeemia ja lisaks trükiajakirjale ilmub ajakiri ka tasuta veebis.

Ajakirja 30. aastapäeva puhul tunnustas Kapten Uno Lauri Merekultuuri Sihtasutus Meremehe toimetust aunimetusega "Merekultuuritegu".

Väljaandjad

• 1989-1991 Eesti Merelaevandus
• 1992-2000 Eesti Meremeeste Liit
• 2001-2014 Eesti Mereakadeemia
• 2015-2016 TTÜ Eesti Mereakadeemia ja ajakirja Paat toimetus
• 2017-... TTÜ Eesti Mereakadeemia

Toimetajad

• 1988-1989 Kalju Mürk
• 1989-2000 Madli Vitismann
• 2001-2006 Kadi Vanaveski (töötas toimetuses aastail 1989-2014)
• 2007-2014 Märt Kullo (töötas toimetuses aastail 1999-2014)
• 2015-2017 Jane Niit, Tauri Roosipuu
• 2018-.... Madli Vitismann, Tauri Roosipuu

Lisad

• 1993-1995 Kalamees
• 1995-1999 Merepäästja

Tunnustus

• 2019 Merekultuuritegu

19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris Mereleksikoni (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "klaasikell".

Galerii

• 

  Esimene Eesti Meremees, august 1989

• 

  Viimane ajaleheformaadis Meremees, august 1999

• 

  Esimene ajakirjaformaadis Meremees, september 1999

• 

  Värvitrükikaantega ajakiri Meremees, detsember 2009

• 

  Ajakirjade Paat ja Meremees ühine esikaas, märts 2015

• 

  Ajakirja Meremees ja Veeteede Ameti Teataja esimese koos ilmunud numbri esikaas, märts 2017

Välislingid

• Meremehe koduleht
• Meremehe Issuu leht
• Meremehe Facebooki leht