Erinevus lehekülje "Kodusadam" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Kodusadam''' on [[sadam]], | + | [[Pilt:Peegelahter.JPG|thumb|Segalastilaeva VINDÖ kodusadamaks on saareriigi Antigua ja Barbuda pealinn Saint John's, mis on kantud laeva ahtripeeglile]] |
| + | '''Kodusadam''' (inglise ''port of registry'') on asula nimetus, milles paikneb [[sadam]], mis koos [[lipuriik|lipuriigiga]] näitab [[laev]]a kuuluvust riiklikku [[laevregister|laevaregistrisse]]. | ||
| − | {{ | + | Kodusadama nimi on koos laeva nimega märgitud laeva ([[lipudokument|lipu]])dokumentidesse, [[ahter|ahtrisse]], päästevahenditele ja mujale. Laevadel, millel pole lipuriigi ühegi sadamaga otsest sidet või merepiirita riikide puhul määratakse laeva kodusadamaks riigi pealinn.<ref>[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 166. ISBN 5899000376</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019011?leiaKehtiv Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus]. Vastu võetud Riigikogus 11. veebruaril 1998. – RT I, 13.03.2019, 11.</ref> Laevanduse rahvusvahelisuse ja kolmandate riikide laevaregistrite laialdase kasutamise tõttu ei pruugi tänapäeval laev ekspluatatsiooni käigus kunagi oma kodusadamasse jõuda, sageli ei ole ka suuremad laevad oma mõõtmete tõttu võimelised kodusadamasse üldse sisenema. |
| + | |||
| + | ===Ajalooline taust=== | ||
| + | Kodusadama määramise tava tekkimiseks võib pidada perioodi, kui lipuõiguse ees või kõrval kehtis ka laeva kodusadama (linna)õigus, mis on ka põhjuseks, miks kodusadamaks määratakse asula, mitte seal paikneva sadama nimi.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/1ed76550-9ad4-45cc-ac93-d5ac300ce510 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse 708 SE] eelnõu seletuskiri. Riigikogu, 2014. (22.11.2019)</ref> Tänapäevaste kesksete riiklike laevaregistrite asemel peeti registreid sadamais. Juba [[purjelaev]]ade ajastul ei pruukinud laeva ametlik kodusadam langeda kokku laeva tegeliku ja peamise tegutsemiskohaga: | ||
| + | |||
| + | <blockquote>''Laeva esimene välisreis sai tavaliselt alguse Riiast, seepärast vormistati alus Riia sadama alla, et merele minnes oleks dokumentatsioon korras. Mõned Pärnumaa laevad on olnud sisse kirjutatud Kuressaarde, Kärdlasse, Liepajasse, Ventspilsi ja mujale. Ilmselt on need alused ostetud vastavalt Saaremaalt, Hiiumaalt ja Lätist ning uute paberite vormistamist ega aadressi muutmist pole peetud oluliseks.''<ref>Esna, O. Merelood vanast Pärnust. Tartu: Otto Wilhelm, 2018, lk 12-13. ISBN 9789949722358</ref></blockquote> | ||
| + | |||
| + | ===Mitteametlik tähendus=== | ||
| + | Mitteametlikult loetakse kodusadamaks (inglise ''home port'') sadamat, mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse. Näiteks algasid ja lõppesid kommunistliku režiimi tingimustes [[Eesti Merelaevandus]]e Lääne-Aafrika liini laevade reisid sageli Tallinnast. | ||
| + | |||
| + | Tänapäevadel on paljude, nii [[tramplaev|tramp-]] kui ka [[liinilaev]]ade puhul võimatu määrata, millise konkreetse sadamaga on laeval otsene side (või ei paikne see sadam üldse lipuriigis), mistõttu tegevuskohast lähtuvat kodusadamat ka ametlikult kuskil ei fikseerita. Tegevuskohast lähtuvast tähendusest saab tänapäeval rääkida laevade puhul, mis ei ole [[veolaev]]ad (näiteks [[sõjalaev|sõja-]], [[kalalaev|kala-]], [[abilaev]]ad jne), kuid näiteks [[Eesti Loots]]i [[lootsikaater|lootsikaatrite]] ametlikeks kodusadamateks on siiski Tallinn, kuigi enamik neist paiknevad väljaspool Tallinnat (välja arvatud [[Meeruse sadam]]). | ||
| + | |||
| + | ==Viited== | ||
| + | {{viited}} | ||
[[Kategooria:Mereõigus]] | [[Kategooria:Mereõigus]] | ||
Redaktsioon: 22. november 2019, kell 13:20
Kodusadam (inglise port of registry) on asula nimetus, milles paikneb sadam, mis koos lipuriigiga näitab laeva kuuluvust riiklikku laevaregistrisse.
Kodusadama nimi on koos laeva nimega märgitud laeva (lipu)dokumentidesse, ahtrisse, päästevahenditele ja mujale. Laevadel, millel pole lipuriigi ühegi sadamaga otsest sidet või merepiirita riikide puhul määratakse laeva kodusadamaks riigi pealinn.[1][2] Laevanduse rahvusvahelisuse ja kolmandate riikide laevaregistrite laialdase kasutamise tõttu ei pruugi tänapäeval laev ekspluatatsiooni käigus kunagi oma kodusadamasse jõuda, sageli ei ole ka suuremad laevad oma mõõtmete tõttu võimelised kodusadamasse üldse sisenema.
Ajalooline taust
Kodusadama määramise tava tekkimiseks võib pidada perioodi, kui lipuõiguse ees või kõrval kehtis ka laeva kodusadama (linna)õigus, mis on ka põhjuseks, miks kodusadamaks määratakse asula, mitte seal paikneva sadama nimi.[3] Tänapäevaste kesksete riiklike laevaregistrite asemel peeti registreid sadamais. Juba purjelaevade ajastul ei pruukinud laeva ametlik kodusadam langeda kokku laeva tegeliku ja peamise tegutsemiskohaga:
Laeva esimene välisreis sai tavaliselt alguse Riiast, seepärast vormistati alus Riia sadama alla, et merele minnes oleks dokumentatsioon korras. Mõned Pärnumaa laevad on olnud sisse kirjutatud Kuressaarde, Kärdlasse, Liepajasse, Ventspilsi ja mujale. Ilmselt on need alused ostetud vastavalt Saaremaalt, Hiiumaalt ja Lätist ning uute paberite vormistamist ega aadressi muutmist pole peetud oluliseks.[4]
Mitteametlik tähendus
Mitteametlikult loetakse kodusadamaks (inglise home port) sadamat, mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse. Näiteks algasid ja lõppesid kommunistliku režiimi tingimustes Eesti Merelaevanduse Lääne-Aafrika liini laevade reisid sageli Tallinnast.
Tänapäevadel on paljude, nii tramp- kui ka liinilaevade puhul võimatu määrata, millise konkreetse sadamaga on laeval otsene side (või ei paikne see sadam üldse lipuriigis), mistõttu tegevuskohast lähtuvat kodusadamat ka ametlikult kuskil ei fikseerita. Tegevuskohast lähtuvast tähendusest saab tänapäeval rääkida laevade puhul, mis ei ole veolaevad (näiteks sõja-, kala-, abilaevad jne), kuid näiteks Eesti Lootsi lootsikaatrite ametlikeks kodusadamateks on siiski Tallinn, kuigi enamik neist paiknevad väljaspool Tallinnat (välja arvatud Meeruse sadam).
Viited
- ↑ Mereleksikon / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 166. ISBN 5899000376
- ↑ Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus. Vastu võetud Riigikogus 11. veebruaril 1998. – RT I, 13.03.2019, 11.
- ↑ Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse 708 SE eelnõu seletuskiri. Riigikogu, 2014. (22.11.2019)
- ↑ Esna, O. Merelood vanast Pärnust. Tartu: Otto Wilhelm, 2018, lk 12-13. ISBN 9789949722358
