Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel
(→Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid: toim) |
(→Mõõdistamisseadmed: toim) |
||
123. rida: | 123. rida: | ||
==Mõõdistamisseadmed== | ==Mõõdistamisseadmed== | ||
− | *400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar | + | EVA-320-l on järgmised mõõdistamisseadmed: |
− | *Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m vees | + | *400 KHz piesokomposiitanduritega (''Material Systems Inc. USA'') AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on 2 veesügavust + laeva laius (6 m). |
+ | *Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge. | ||
*Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3. | *Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3. | ||
*Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil). | *Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil). | ||
− | *Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad. | + | *Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad. |
− | *Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv | + | *Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ). |
==Elu- ja töölugu== | ==Elu- ja töölugu== |
Redaktsioon: 25. veebruar 2013, kell 00:37
EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-hüdrograafialaev.
Sisukord
Laevajuhtimis-, side- ja avariivahendid
EVA-320-l on järgmised laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed:
- magnetkompass Suunto D135
- gürokompass Anschütz Standard 20
- dGPS seade Northstar 941XD
- ECDIS d'Kart Navigator
- radar Furuno 1510Mk-2
- kajalood Furuno FCV 611
- autopiloot Furuno FAP 330
- GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
- NAVTEX NCR 300A
- EPIRB Tron 40S, SART Tron
- kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
Mõõdistamisseadmed
EVA-320-l on järgmised mõõdistamisseadmed:
- 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on 2 veesügavust + laeva laius (6 m).
- Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
- Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
- Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
- Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
- Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).
Elu- ja töölugu
- 1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY
- 1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus
- 1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt
- 1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo
- 1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI , kutsung
- 1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4
- 1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
- 1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust
- 1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
- 1999 okt. mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
- 1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
- 2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
- 2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20
- 2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam
- 2000 nov. mõõdistati Miinisadam
- 2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte
- 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
- 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
- 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid
- 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
- 2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes
- 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas
- 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
- 2005 10. aug. avastas Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki 2 tundi pärast avarii toimumist ning edastas vajalikud andmed päästjaile.
- 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
- 2006 23. juunil osales Saaremaa rannavetes toimunud mereväeparaadil.
- 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes
- 2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
- 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
- 2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade, mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
- 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
- 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
- 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.
Pilte
Allikad
- [1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
- [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
- [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).
Autor: Jaan Lutt