Erinevus lehekülje "Meremees (ajakiri)" redaktsioonide vahel
(→Lisad) |
(→Ajalugu) |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
10. aastapäevaks 1999. a. otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. | 10. aastapäevaks 1999. a. otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks. | ||
| − | 2001. aastal sai Meremehe väljaandjaks [[Eesti Mereakadeemia]], 2007. a. | + | 2001. aastal sai Meremehe väljaandjaks [[Eesti Mereakadeemia]], 2007. a. sai ajakiri värvitrükis kaaned. |
===Väljaandjad=== | ===Väljaandjad=== | ||
1989-1991 Eesti Merelaevandus | 1989-1991 Eesti Merelaevandus | ||
Redaktsioon: 11. jaanuar 2010, kell 12:58
Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja sponsorreklaami toel. Väljaandja: Eesti Mereakadeemia.
Sisukord
Ajalugu
Praegune ajakiri Meremees alustas Eesti Merelaevanduse ametkondliku ajalehena Eesti Meremees 1989. aastal ega pea oma otseseks eelkäijaks 1950. ja 1957.-1962. aastal ilmunud samanimelist ajalehte. Eesti Merelaevandus algatas Eesti Meremehe väljaandmise juba 1988. aastal ning see oli mõeldud aastakümneid ilmunud venekeelse ametkondliku ajalehe Morjak Estonii tõlkevariandina, kuigi keelatud polnud ka mingis mahus eestikeelsed originaalartiklid.
Et EKP KK Kirjastuse trükikoda uue ajalehe trükkida võtaks, tegi kirjastus Eesti Merelaevandusega tehingu, mis tõi uue tehnoloogia pea kõigi Tallinnas trükitavate ajalehtedeni, nii et needki said loobuda tinalaost ja -küljendusest. Eesti Merelaevandus kui valuutaomanik ostis ajalehe trükieelseks töötluseks arvutid ja seadmed, mida oli kaugelt rohkem kui Eesti Meremehe jaoks tarvis, ning andis need trükikojale rendile. Eesti Meremeest laoti ja küljendati algusest peale arvutis, suurtest päevalehtedest hakati umbes aasta hiljem samade seadmetega esimesena töötlema toonast Noorte Häält.
Eesti Meremehe esimene number ilmus 8. augustil 1989. Novembris vahetus toimetuse koosseis ning augustinumbris 1990 polnud enam ühtki tõlkeartiklit. Rubla kiire inflatsiooni ajal, kui Eesti Merelaevandus oli saanud juba riigiaktsiaseltsiks ning kavatses 1992. a. alguses hakata palka maksma välisvaluutas, oli äriühingul tarvis kõrvaltegevustest loobuda ning seehulgas tehti ka Eesti Meremehe toimetusele ettepanek tegevus lõpetada.
Toimetus leidis teise väljapääsu ning Eesti Meremees jätkas merendusettevõtete ühisrahastusel ilmumist Eesti Meremeeste Liidu ajalehena Meremees.
10. aastapäevaks 1999. a. otsustas toimetus minna formaadilt A3 üle ajakirjaformaadile A4. Välise tõuke selleks otsuseks oli andnud trükikoja loobumine trükiettevalmistusest samal kevadel, kuid toimetusel puudusid seadmed formaadi A3 küljendamiseks ja väljaprindiks.
2001. aastal sai Meremehe väljaandjaks Eesti Mereakadeemia, 2007. a. sai ajakiri värvitrükis kaaned.
Väljaandjad
1989-1991 Eesti Merelaevandus
1992-2000 Eesti Meremeeste Liit
2001- Eesti Mereakadeemia
Toimetajad
1988-1989 Kalju Mürk
1989-2000 Madli Vitismann
2001-2006 Kadi Vanaveski (töötab toimetuses alates 1989)
2007- Märt Kullo (töötab toimetuses alates 1999)
Lisad
1993-1995 Kalamees
1995-1999 Merepäästja
19. juunist 1990 kuni 21. detsembrini 1993 ilmus Eesti Meremehe/Meremehe igas numbris Mereleksikoni (MerLe) märksõnaartikleid, viimane ajalehes ilmunud ja nõutava topeltkorrektuuri läbinud märksõnaartikkel oli "klaasikell".
Autor: Madli Vitismann
