Erinevus lehekülje "Lennusadam" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ''''Lennusadam''' on sadam Tallinna lahe ääres, mida kasutab Eesti Meremuuseum. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaa...') |
(→Muuseum) |
||
| (ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
==Muuseum== | ==Muuseum== | ||
| − | 2012. aasta mais avas Eesti Meremuuseum Lennusadama vesilennukite angaaris muuseumi. Rohkem kui 5000-ruutmeetrisel ekspositsioonialal on üle kahesaja elusuuruses merenduse ja sõjaajaloo eksponaadi. Angaari ekspositsioonis on keskne [[allveelaev]] [[LEMBIT]]. | + | 2012. aasta mais avas Eesti Meremuuseum Lennusadama vesilennukite angaaris muuseumi. Rohkem kui 5000-ruutmeetrisel ekspositsioonialal on üle kahesaja elusuuruses merenduse ja sõjaajaloo eksponaadi. Angaari ekspositsioonis on keskne [[allveelaev]] [[LEMBIT (allveelaev)|LEMBIT]]. |
Lennusadamas on Eesti Meremuuseumi muuseumilaevad, suurim neist [[jäämurdja]] [[SUUR TÕLL]]. | Lennusadamas on Eesti Meremuuseumi muuseumilaevad, suurim neist [[jäämurdja]] [[SUUR TÕLL]]. | ||
| + | |||
| + | Lennusadamasse on rajatud ujuvkaidega [[väikesadam]]. | ||
==Viited== | ==Viited== | ||
Viimane redaktsioon: 22. juuni 2019, kell 00:27
Lennusadam on sadam Tallinna lahe ääres, mida kasutab Eesti Meremuuseum.
Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis. Ligi sajandipikkuse ajalooga sadamast ja angaarist on saanud Eesti Meremuuseumi filiaal.
Sadam
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ostis Lennusadama hooned ja rajatised AS Verest, mis tegeles puiduekspordiga ja taotles luba tegelda sadamateenustega juba 1993. aastal. [1] Selle ettevõtte järglasettevõtted ehitasid sadama territooriumile hooneid, rajasid uue kai ja raudteeharu ning soetasid sadamakraana, kuigi majandusaasta aruannete kohaselt sadamas tegutsevail ettevõtteil investeeringuks nõutavas suurusjärgus käivet ei olnud. Ligipääsu territooriumile valvas relvastatud valve aastail 1993-2003. Kümmekond aastat kestnud kohtuprotssides võideti ebaseaduslikult erastatud sadam Eesti riigile tagasi. Enne sadama üleandmist olid sealt kadunud nii raudteeharu kui ka kraana.
Lennusadam anti Eesti Meremuuseumi kasutusse ja muuseum alustas Lennusadama territooriumil töid 2007. aastal. Esimeses ehitusetapis korrastati osa sadamast, ehitati sadamahoone ja mänguväljak. 2012. aastal maandusid Lennusadamas esmakordselt pärast 1940. aastaid uuesti vesilennukid.
Vesilennukite angaar
Vesilennukite angaar ehitati osana Peeter Suure Sadamast aastail 1916–1917. See on unikaalne nii suuruse kui ka ehitustehnoloogia poolest. Hoone põhiplaan on 39 x 109 meetrit, see on esimene nii suur sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitis maailmas.[2] Vesilennukite angaar on ehitismälestis ja kantud 1996. aastal Eesti muinsuskaitse kaitsealuste objektide loendisse kui maailma esimene koorikbetoonist rajatis.[3] Angaari projekteeris Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen.[4]
Muuseum
2012. aasta mais avas Eesti Meremuuseum Lennusadama vesilennukite angaaris muuseumi. Rohkem kui 5000-ruutmeetrisel ekspositsioonialal on üle kahesaja elusuuruses merenduse ja sõjaajaloo eksponaadi. Angaari ekspositsioonis on keskne allveelaev LEMBIT.
Lennusadamas on Eesti Meremuuseumi muuseumilaevad, suurim neist jäämurdja SUUR TÕLL.
Lennusadamasse on rajatud ujuvkaidega väikesadam.
Viited
- ↑ Liina Velland. "See kõik kuulub mulle". Õhtuleht, 28. mai 1993
- ↑ Kaljundi, J. (1993) Eesti Arhitektuur. Köide 1. Tallinn: Kirjastus Valgus
- ↑ Kultuurimälestiste riiklik register. Tallinna vesilennukite angaarid
- ↑ Lige, C. D. (2010) Vesilennukite angaaride ajalugu ja uuestisünd Sirp, 19. november
