Erinevus lehekülje "Laevapoiss" redaktsioonide vahel
P (5 redaktsiooni) |
|||
| (ei näidata ühe teise kasutaja üht vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Laevapoiss''', ka '''tekipoiss''' või junga (saksa keeles ''junge'') on esmakordselt laevateenistusse võetud nooruk (harilikult teismeline, kuid Briti laevastikus oli [[purjelaev]]aajastul lubatud laevale võtta ka 9-aastasi), kes täitis [[laevapere]] liikmete korraldusi ja omandas jõukohases laevatöös töökogemusi. | + | '''Laevapoiss''', ka '''tekipoiss''' või '''junga''' (saksa keeles ''junge'') on esmakordselt laevateenistusse võetud nooruk (harilikult teismeline, kuid Briti laevastikus oli [[purjelaev]]aajastul lubatud laevale võtta ka 9-aastasi), kes täitis [[laevapere]] liikmete korraldusi ja omandas jõukohases laevatöös töökogemusi. |
Saanud tarvilikud teadmised, sooritanud eksami (näiteks pidi viima [[lipp|lipu]][[liin]]i [[vöör]][[mast]]i [[teng]]ale, tõmbama selle läbi niinimetatud [[tengamuna]]st ja liini otsaga tulema taas [[tekk|tekile]]. Teekonna raskeim osa oli ronimine mööda libedat tenga, selleks soovitati kasutada märgi pükse. Läbinud mereristsed, edutati ta (mitte varem kui ühe aasta pärast) noorem[[madrus]]eks. Eesti rannapoistele oli laevapoisiks minek põhiline tee [[meremees|meremeheks]] saamisel. [[Sõjalaev]]astiku jaoks valmistati laevapoisse ette jungade koolides. | Saanud tarvilikud teadmised, sooritanud eksami (näiteks pidi viima [[lipp|lipu]][[liin]]i [[vöör]][[mast]]i [[teng]]ale, tõmbama selle läbi niinimetatud [[tengamuna]]st ja liini otsaga tulema taas [[tekk|tekile]]. Teekonna raskeim osa oli ronimine mööda libedat tenga, selleks soovitati kasutada märgi pükse. Läbinud mereristsed, edutati ta (mitte varem kui ühe aasta pärast) noorem[[madrus]]eks. Eesti rannapoistele oli laevapoisiks minek põhiline tee [[meremees|meremeheks]] saamisel. [[Sõjalaev]]astiku jaoks valmistati laevapoisse ette jungade koolides. | ||
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 16:44
Laevapoiss, ka tekipoiss või junga (saksa keeles junge) on esmakordselt laevateenistusse võetud nooruk (harilikult teismeline, kuid Briti laevastikus oli purjelaevaajastul lubatud laevale võtta ka 9-aastasi), kes täitis laevapere liikmete korraldusi ja omandas jõukohases laevatöös töökogemusi.
Saanud tarvilikud teadmised, sooritanud eksami (näiteks pidi viima lipuliini vöörmasti tengale, tõmbama selle läbi niinimetatud tengamunast ja liini otsaga tulema taas tekile. Teekonna raskeim osa oli ronimine mööda libedat tenga, selleks soovitati kasutada märgi pükse. Läbinud mereristsed, edutati ta (mitte varem kui ühe aasta pärast) nooremmadruseks. Eesti rannapoistele oli laevapoisiks minek põhiline tee meremeheks saamisel. Sõjalaevastiku jaoks valmistati laevapoisse ette jungade koolides.
Autor: Enn Oja
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
