Erinevus lehekülje "Veeteede Amet" redaktsioonide vahel
(→Viited ja kasutatud allikad) |
P (→Viites) |
||
| (ei näidata 4 kasutaja 60 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Organisatsioon | {{Organisatsioon | ||
| Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Veeteede Amet | | Organisatsiooni/asutuse/ettevõtte nimi = Veeteede Amet | ||
| − | | Pilt = VA Vapp.png | + | | Pilt = Veeteede Ameti logo.png |
| − | | | + | | Pildiallkiri = Veeteede Ameti logo |
| + | | Pilt2 = VA Vapp.png | ||
| + | | Pildiallkiri2 = Veeteede Ameti embleem | ||
| Lühendnimi = VA | | Lühendnimi = VA | ||
| Kaubamärk = | | Kaubamärk = | ||
| 10. rida: | 12. rida: | ||
| Asutajad = | | Asutajad = | ||
| Liikmed = | | Liikmed = | ||
| − | | Juht = | + | | Juht = peadirektori asetäitja Marek Rauk |
| Peakorter = Valge 4, 11413 Tallinn | | Peakorter = Valge 4, 11413 Tallinn | ||
| Valdkonnad = | | Valdkonnad = | ||
| Tegutsemispiirkonnad = | | Tegutsemispiirkonnad = | ||
| − | | Eelarve = | + | | Eelarve = 20 528 509,71 € (2015. aastal) |
| Käive = | | Käive = | ||
| Kasum = | | Kasum = | ||
| Töötajaid = | | Töötajaid = | ||
| − | | Töökeel(ed) = | + | | Töökeel(ed) = eesti |
| Emaorganisatsioon = Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | | Emaorganisatsioon = Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium | ||
| Emaettevõte = | | Emaettevõte = | ||
| Tütarorganisatsioonid = | | Tütarorganisatsioonid = | ||
| Tütarettevõtted = | | Tütarettevõtted = | ||
| − | | Lõpetatud = | + | | Lõpetatud = 31. detsember 2020 |
| Tunnuslause = ''Ohutum meresõit'' | | Tunnuslause = ''Ohutum meresõit'' | ||
| − | | Koduleht = [http://www.vta.ee | + | | Koduleht = [http://www.vta.ee/ www.vta.ee] |
| Märkused = | | Märkused = | ||
}} | }} | ||
| − | ''' Veeteede Amet''' | + | ''' Veeteede Amet''' oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ja mis teostas riiklikku järelevalvet ja kohaldas riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindas amet riiki. |
| − | Veeteede Amet | + | Veeteede Amet juhindus oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest. |
| − | Veeteede Ameti tegevusvaldkonda | + | Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulus seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. |
| − | Veeteede Ameti eesmärk | + | Veeteede Ameti eesmärk oli riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine. |
==Veeteede Ameti põhiülesanded== | ==Veeteede Ameti põhiülesanded== | ||
| 45. rida: | 47. rida: | ||
Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus. | Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus. | ||
| − | Järgmisel päeval, 14. novembril | + | Järgmisel päeval, 14. novembril võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadama ning moodustati Tallinna Sadama Komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus. |
Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust: | Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust: | ||
| 52. rida: | 54. rida: | ||
*Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt. | *Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt. | ||
| − | 1. märtsil 1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile. | + | 1. märtsil 1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad '''Mereasjanduse Peavalitsuseks''', mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile. |
22. mail 1922 viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse. | 22. mail 1922 viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse. | ||
| − | 1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti | + | 1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati '''Veeteede Valitsuseks''', mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti merel ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine. |
| + | [[Pilt:EVA korstnamärk.jpg|thumb|right|Veeteede Valitsuse laevade korstnamärgid]] | ||
Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast. | Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast. | ||
| − | Riigihoidja | + | Riigihoidja 8. aprilli 1938. a. dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber '''Veeteede Talituseks'''. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. |
| − | Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni. | ||
| − | 31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. | + | 31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele. |
| − | Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele. | ||
===Veeteede Ameti taasloomine=== | ===Veeteede Ameti taasloomine=== | ||
| − | Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor. | + | Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor [[Nathan Tõnnisson]]. |
16. jaanuaril 1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet. | 16. jaanuaril 1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet. | ||
| 73. rida: | 74. rida: | ||
29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse. | 29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse. | ||
| − | Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli | + | Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli [[Kaubandusliku meresõidu koodeks]]i ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991 Riigikogus ka vastu võeti. Samuti hakati looma Eesti laevaregistrit. |
| − | 8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus | + | 8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus [[Eesti Laevaregister|Eesti Laevaregistri]] põhimääruse. Esimese liputunnistuse nr 002 oli juba augusti lõpus saanud [[TRANSESTONIA]], sest liputunnistus number üks oli hoitud jäämurdjale [[SUUR TÕLL]]. |
1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992 anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut. | 1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992 anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut. | ||
| 82. rida: | 83. rida: | ||
Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja [[TARMO]]. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. | Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja [[TARMO]]. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. | ||
| − | Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded. | + | Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded ning moodustati nii lootsiettevõte kui ka [[Eesti Rannavalve]]. See tegeles nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. aastal Eesti Rannavalve likvideeriti ning nii varad kui ka ülesanded anti üle [[Piirivalveamet]]ile ja [[Mereinspektsioon]]ile. Lootsimine ja jäämurdmine anti 1996. aastal üle [[Laevaliikluse Juhtimise Keskus]]ele. Jäämurdmine kuulub alates 2000. aastast taas Veeteede Ameti kohustuste hulka. |
| + | |||
| + | Veeteede Amet hakkas välja andma ametkondlikku ajakirja [[Veeteede Ameti Teataja]]. | ||
| − | Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992 | + | Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992 astus Eesti [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni]] IMO liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. |
| − | Lisaks IMO-le ühineti 1994. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga | + | Lisaks IMO-le ühineti 1994. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga [[IALA]], 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga [[IHO]] ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga [[PIANC]]. 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi ([[Paris MOU]] riiklik sadamakontroll) täisliige. |
| + | |||
| + | ===Transpordiameti koosseisus=== | ||
| + | Alates 1. jaanuarist 2021 on Veeteede Amet [[Transpordiamet]]i koosseisus koos Lennuameti ja Maanteeametiga. Seniste Veeteede Ameti funktsioonidega pidi ühendametis tegelema '''merenduse ja veeteede teenistus'''<ref>[https://www.riigikogu.ee/download/6727354c-0e2d-4c1a-b591-1cce9f7edbcf Majandus- ja taristuministri Taavi Aasa ettekanne Riigikogu majanduskomisjoni 22. septembri 2020. aasta istungil]</ref>. Hiljem muudetud struktuuris ühtki merendusteenistust ei ole, merendusfunktsioonide täitmine on osakondade või nende allüksuste tasemel<ref>[https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-kontakt/transpordiamet/struktuur Transpordiameti struktuur ameti kodulehel]</ref>. | ||
| + | |||
| + | [[Pilt:Peadirektorid.jpg|thumb|right|Veeteede Ameti peadirektorid Kalle Pedak, Tarmo Ojamets, Nathan Tõnnisson ja Andrus Maide ameti 90. aastapäeval 13. novembril 2008]] | ||
| + | |||
| + | ===Veeteede Ameti peadirektorid=== | ||
| + | *[[Nathan Tõnnisson]] 1990-1992 | ||
| + | *[[Tarmo Ojamets]] 1992-1994 | ||
| + | *[[Kalle Pedak]] 1994-2000 | ||
| + | *[[Andrus Maide]] 2000-2015 | ||
| + | *[[Rene Arikas]] 2015-2020 | ||
| + | *[[Marek Rauk]] peadirektori kohusetäitja 18. maist 31. detsembrini 2020 | ||
==Veeteede Ameti struktuuriüksused== | ==Veeteede Ameti struktuuriüksused== | ||
| + | Veeteede Ameti struktuuriüksusteks olid meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Peadirektori otsealluvuses on arendusosakond ning riskijuht, nõunik, infoturbe- ja välissuhete juht. Teenistuste koosseisus olid osakonnad, talitused ja eriotstarbeline laevastik. | ||
| − | + | *[http://www.vta.ee/public/Struktuur-2018_juuni.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. juuni 2018)] | |
| − | + | *[https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/struktuur-2020_marts_0.pdf Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. märts 2020)] | |
| − | *[http://www.vta.ee/public/ | ||
| − | *[ | ||
| − | |||
===Üldteenistus=== | ===Üldteenistus=== | ||
| − | Üldteenistuse põhiülesandeks | + | Üldteenistuse põhiülesandeks oli ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest: |
*'''Finantsosakond''' | *'''Finantsosakond''' | ||
| − | *''' | + | *'''Juriidiline osakond''' |
*'''Personaliosakond''' | *'''Personaliosakond''' | ||
| − | *''' | + | *'''Tugiteenuste osakond''' |
*'''Haldusosakond''' | *'''Haldusosakond''' | ||
| − | *''' | + | *'''Infotehnoloogiaosakond''' |
| − | |||
| − | |||
===Meresõiduohutuse teenistus=== | ===Meresõiduohutuse teenistus=== | ||
| − | Meresõiduohutuse teenistuse | + | Meresõiduohutuse teenistuse tegevuse eesmärgiks oli järelevalve korraldamine meresõidu ohutuse ja turvalisuse tagamiseks Eesti riigilippu kandvatel laevadel, ohutuse tagamiseks väikelaevadel, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sadamates, lootsinduse ja laevaliikluse korraldamise üle, laevapereliikmete merendusalase väljaõppe üle Eesti õppeasutustes ning välisriikide laevade üle Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, sadamates ning laevatatavatel siseveekogudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest: |
*'''Laevade järelevalve osakond''' | *'''Laevade järelevalve osakond''' | ||
| − | * | + | *'''Meremeeste diplomeerimise osakond''' |
| − | * | + | *'''Sadamate järelevalve osakond''' |
*'''Väike- ja siseveelaevade osakond''' | *'''Väike- ja siseveelaevade osakond''' | ||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
===Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus=== | ===Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus=== | ||
| − | Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks | + | Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks oli Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, sealhulgas järelevalve veetee vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldas veesõidukeid, mille suhtes amet oli volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosnes järgmistest struktuuriüksustest: |
*'''Laevateede osakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | *'''Laevateede osakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | ||
*'''Hüdrograafiaosakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | *'''Hüdrograafiaosakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | ||
| + | *'''Kartograafiaosakond''' (aadressil Valge 4, Tallinn) | ||
*'''Navigatsioonimärgistuse osakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) | *'''Navigatsioonimärgistuse osakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) | ||
| − | **'' | + | **''Merealad'' (aadressil Lume 9, Tallinn) |
| − | **''Läänemaa | + | **''Läänemaa piirkond'' (aadressil Uus-Sadama 2, Haapsalu) |
| − | **'' | + | **''Saaremaa piirkond'' (aadressil Pärna 6, Kuressaare) |
| − | **'' | + | **''Pärnu piirkond'' (aadressil Merekalda 16, Pärnu) |
| − | **'' | + | **''Siseveed'' (aadressil Väike-Turu 4, Tartu) |
| − | **'' | + | **''Hooldusbaasid'' (kahe üksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa) |
| − | *''' | + | *'''Laevastikuosakond''' (aadressil Lume 9, Tallinn) |
| − | |||
===Laevaliikluse korraldamise osakond=== | ===Laevaliikluse korraldamise osakond=== | ||
| − | Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks | + | Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks oli laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine: ööpäevaringne laevaettekannete süsteemi käitamine ja laevaliiklusteenuste osutamine, laevaliikluse ja ohutuse alase informatsiooni kogumine, analüüsimine ning edastamine, eesmärgiga tagada ülevaade laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas toimuva kohta ametipoolsete vajalike meetmete rakendamiseks. |
| − | |||
==Kvaliteedijuhtimissüsteem== | ==Kvaliteedijuhtimissüsteem== | ||
| − | Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel | + | Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. 12. aprillil 2002 väljastas [[Lloyd's Register]] EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, millele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. ISO 9001:2008 standardi alusel väljastati Veeteede Ametile sertifikaat 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Järgnev sertifikaat kehtis 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014. Viimane sertifikaat kehtib 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2017. |
| − | |||
| − | + | Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega ([[STCW]] konventsioon). | |
| − | + | Veeteede Ametis olid sertifitseeritud järgmised valdkonnad: | |
| − | |||
| − | Veeteede Ametis | ||
*meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine; | *meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine; | ||
*meremeeste diplomeerimise alane tegevus; | *meremeeste diplomeerimise alane tegevus; | ||
| 152. rida: | 156. rida: | ||
*sadamate järelevalve. | *sadamate järelevalve. | ||
| − | Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) | + | Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendati samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldati protseduure, korraldati regulaarselt siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitatud. |
| − | Veeteede | + | Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika oli sõnastatud järgmiselt: |
*tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses; | *tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses; | ||
| 161. rida: | 165. rida: | ||
*tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi. | *tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi. | ||
| − | Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks | + | Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks oli: Ohutum meresõit. |
==Veeteede Ameti laevastik== | ==Veeteede Ameti laevastik== | ||
| − | + | [[Pilt:TARMOkorsten.JPG||thumb|right|[[Jäämurdja]] [[TARMO]] korstnamärk]] | |
| − | + | Laevade korstnamärgina kasutatakse Veeteede Ameti logo | |
| − | + | *[[TARMO]] (jäämurdja) | |
| − | * | + | *[[SEKTORI]] (reostustõrjevõimega poilaev) |
| − | * | + | *[[JAKOB PREI (laev)|JAKOB PREI]] (avamere hüdrograafialaev) |
| − | * | + | *[[EVA-019]] (laevakontrolli kaater) |
| − | * | + | *[[EVA-301]] (sisevete hüdrograafialaev) |
| − | * | + | *[[EVA-302]] (sisevete hüdrograafialaev) |
| − | * | + | *[[EVA-303]] (hüdrograafiakaater, endine AMA-080) |
| − | * | + | *[[EVA 316]] (mitmeotstarbeline laev) |
| − | * | + | *[[EVA-317]] (poilaev) |
| − | * | + | *[[EVA-318]] (poilaev) |
| − | * | + | *[[EVA-320]] (hüdrograafialaev) |
| − | *[[ | + | *[[EVA-325]] (sisevete hüdrograafialaev) |
===Endised laevad=== | ===Endised laevad=== | ||
| − | * | + | Veeteede Ameti taasloomisel võeti laevade korstnamärgina kasutusele ristatud [[Ankur|ankrud]], mida kasutati enne Teist maailmasõda. |
| − | * | + | *[[EVA 001]] (lootsikaater) |
| − | * | + | *[[EVA 002]] (lootsikaater) |
| − | * | + | *[[REET|EVA 003/EVA 200]] (rannavalvelaev) |
| − | * | + | *[[EVA 004]] |
| − | * | + | *[[EVA 005]] |
| − | * | + | *[[EVA 006]] (rannavalvelaev) |
| − | * | + | *[[EVA 007]] (rannavalvelaev) |
| − | * | + | *[[EVA 008]] (lootsikaater) |
| − | * | + | *[[PVK-018|EVA 009]] (rannavalvelaev) - müüdud erakätesse, enne seda kuulus Eesti Piirivalvele (PVK-018) |
| − | * | + | *[[EVA 010]] (laevakontrolli kaater) - praegu Juminda vabatahtlike merepäästjate kaater VARVARA |
| + | *[[EVA 011]] | ||
| + | *[[EVA 012]] | ||
| + | *[[EVA 016]] | ||
| + | *[[PVK-017|EVA 203]] (rannavalvelaev) - praegu kannab nime LILI (VLF-173), enne erakätesse müümist kuulus Eesti Piirivalvele (PVK-017) | ||
| + | *[[EVA-300]] (poilaev) - võõrandati Pärnu Lahe Merepääste Seltsile | ||
| + | *[[EVA-308]] (poilaev) - lõigatud vanarauaks | ||
| + | *[[EVA-309]] (poilaev) - lõigatud vanarauaks | ||
| + | *[[EVA-315]] | ||
| + | *[[EVA-319]] (poilaev) - praegu Eesti Maaülikoolil laev ÕNNELEID | ||
| + | *[[EVA-321]] (poilaev) - praegu Eesti mereväe tuukrilaev LOOD | ||
==Kirjandus== | ==Kirjandus== | ||
| 204. rida: | 218. rida: | ||
*Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009" | *Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009" | ||
| − | ==Viited | + | ==Viited== |
| − | *[ | + | {{viited}} |
| − | *[https://www.riigiteataja.ee/akt/ | + | |
| − | *[http://www.vta.ee/public/ | + | ==Kasutatud allikad== |
| − | *[http://www.vta.ee/public/ | + | *[https://veeteedeamet.ee/et/ Veeteede Ameti koduleht] |
| − | *[http://www.vta.ee/public/ | + | *[https://www.riigiteataja.ee/akt/105092014005?leiaKehtiv Veeteede Ameti põhimäärus] |
| − | *[http://www.vta.ee/public/ | + | *[http://www.vta.ee/public/VA_01_uldteenistuse_pohimaarus.pdf Üldteenistuse põhimäärus] |
| + | *[http://www.vta.ee/public/VA_01_MOT_pohimaarus.pdf Meresõiduohutuse teenistuse põhimäärus] | ||
| + | *[http://www.vta.ee/public/VA_01_HNT_pohimaarus_1.pdf Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhimäärus] | ||
| + | *[http://www.vta.ee/public/VA_01_LKO_pohimaarus.pdf Laevaliikluse korraldamise osakonna põhimäärus] | ||
[[Kategooria:Merendusasutused]] | [[Kategooria:Merendusasutused]] | ||
Viimane redaktsioon: 31. oktoober 2021, kell 00:22
| Veeteede Amet | |
|---|---|
 Veeteede Ameti logo | |
 Veeteede Ameti embleem | |
| Lühendnimi: | VA |
| Tüüp: | valitsusasutus |
| Nimi teistes keeltes: | Estonian Maritime Administration (inglise) Direction des Affaires Maritimes d’Estonie (prantsuse) Estnische Seeschifffahrtsverwaltung (saksa) Viron Merenkulkulaitos (soome) Морская администрация Эстонии (vene) |
| Asutatud: | 13. november 1918 |
| Juht: | peadirektori asetäitja Marek Rauk |
| Peakorter: | Valge 4, 11413 Tallinn |
| Eelarve: | 20 528 509,71 € (2015. aastal) |
| Töökeel(ed): | eesti |
| Emaorganisatsioon: | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Lõpetatud: | 31. detsember 2020 |
| Tunnuslause: | Ohutum meresõit |
| Koduleht: | www.vta.ee |
Veeteede Amet oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel oli juhtimisfunktsioon ja mis teostas riiklikku järelevalvet ja kohaldas riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Oma ülesannete täitmisel esindas amet riiki.
Veeteede Amet juhindus oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustest ja käskkirjadest ning Veeteede Ameti põhimäärusest, samuti teiste ministrite asjassepuutuvatest määrustest.
Veeteede Ameti tegevusvaldkonda kuulus seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riikliku järelevalve teostamine ning seaduste ja Euroopa Liidu õigusaktidega ettenähtud alusel ja ulatuses riikliku sunni kohaldamine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel.
Veeteede Ameti eesmärk oli riigi majanduspoliitika elluviimine merenduses ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse tagamine.
Sisukord
Veeteede Ameti põhiülesanded
- riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine
- tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel
- osalemine oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide väljatöötamisel ning ettepanekute tegemine nende muutmiseks ja täiendamiseks, sealhulgas eestikeelse terminoloogia täiustamine
- osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel; oma tegevusvaldkonnaga seotud projektide ettevalmistamine ja elluviimine, sealhulgas osalemine rahvusvaheliste projektide ettevalmistamisel ja läbiviimisel
Veeteede Ameti ajalugu
Veeteede Ameti ajalugu saab alguse 1918. aastast. Seoses Saksa okupatsioonivõimude lahkumisega Eestist läks 13. novembril Tuletornide ja Meremärkide Valitsus Eesti Ajutise Valitsuse kätte. Samal päeval moodustati Tuletornide ja Meremärkide Valitsus.
Järgmisel päeval, 14. novembril võttis Ajutise Valitsuse esindaja sakslastelt üle Tallinna sadama ning moodustati Tallinna Sadama Komandatuur, millest hiljem kujunes Sadamate Valitsus.
Merejõudude juhataja 1. veebruari 1919. aasta päevakäsuga reorganiseeriti Sadamate Valitsus. Lisaks olemasolevale Sadamate Valitsusele loodi kaks uut valitsust:
- Lootside, Tuletornide ja Meremärkide Valitsus ning
- Veeteede, Sadamate Süvendamise ja Parandamise Amet, mis tegutsesid kõik iseseisvalt.
1. märtsil 1920 koondati moodustatud valitsused ja osakonnad Mereasjanduse Peavalitsuseks, mis allutati Kaubandus-Tööstusministeeriumile.
22. mail 1922 viidi Mereasjanduse Peavalitsus Kaubandus-Tööstusministeeriumi alluvusest Teedeministeeriumi alluvusse.
1. juulil 1929 korraldati Mereasjanduse Peavalitsus ümber ja nimetati Veeteede Valitsuseks, mille põhiliseks ülesandeks oli laevade liikumise korraldamine Eesti merel ja sisevetes, uute sadamate projektide ja veeteede korralduskavade koostamine, Eesti kaubalaevastiku tehniline järelevalve ja riikliku kaubalaevastiku tegevuse juhtimine.
Seoses laevade kinnitamise ja registreerimise seaduse jõustumisega 22. oktoobril 1937 hakkas Veeteede Valitsuse juures töötama Laevakinnistus-Inspektuur, mis moodustus senisest Tallinna Ringkonnakohtu juures asuvast Laevakinnistusjaoskonnast ja Veeteede Valitsuse laevade registreerimise alast.
Riigihoidja 8. aprilli 1938. a. dekreedina välja antud valitsemise korraldamise seaduse alusel nimetati Veeteede Valitsus ümber Veeteede Talituseks. Asutuse ülesanded jäid sealjuures endiseks. Veeteede Talitus eksisteeris kuni nõukogude valitsusasutuste loomiseni.
31. detsembri 1940. aasta aktiga anti Veeteede Talituse varad, kapital ja arhiiv üle Eesti Riiklikule Merelaevandusele Tallinna Mere Kaubasadama isikus. Tuletornid koos inventariga anti üle NSVL Sõja-Merelaevastiku Hüdrograafia Teenistusele.
Veeteede Ameti taasloomine
Otsus Veeteede Ameti moodustamise kohta võeti vastu 1. detsembril 1989 tolleaegses Transpordikomitees. Samal päeval asus tööle ka esimene peadirektor Nathan Tõnnisson.
16. jaanuaril 1990 moodustati Eesti NSV Valitsuse määruse alusel Veeteede Amet.
29. aprillil 1990 kinnitas valitsus Veeteede Ameti põhimääruse, millega anti Veeteede Ametile iseseisva juriidilise isiku staatus. Veeteede Amet määrati Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi alluvusse.
Veeteede Ameti esimene suurem ülesanne oli Kaubandusliku meresõidu koodeksi ettevalmistamine, mis pärast mahukat tööd 9. detsembril 1991 Riigikogus ka vastu võeti. Samuti hakati looma Eesti laevaregistrit.
8. novembril 1991 kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti Laevaregistri põhimääruse. Esimese liputunnistuse nr 002 oli juba augusti lõpus saanud TRANSESTONIA, sest liputunnistus number üks oli hoitud jäämurdjale SUUR TÕLL.
1990. aasta alguses tekkis vajadus hakata meremehi varustama Eesti dokumentidega ning 6. novembril 1992 anti välja 21 esimest Eesti meremehe teenistusraamatut.
Samm-sammult lisandusid Veeteede Ametile uued kohustused. 3. augustil 1993 kirjutati alla Eesti ja Venemaa vahelisele kokkuleppele Eesti territooriumil paiknevate Venemaa sõjalaevastikule kuuluvate hüdrograafiavarade üleandmise kohta.
Sama aasta 1. oktoobrist võttis Eesti endale vastutuse tagada ohutu laevaliiklus oma vetes. Endale võetud kohustuste täitmiseks osteti 1993. aastal Veeteede Ametile jäämurdja TARMO. Alustati ka Eesti merekaartide trükkimist, mille esimene seeria Pärnu laht ilmus trükist juba 27. juulil 1993. Veeteede Ameti taaseksisteerimise esimestel aastatel kuulusid organisatsiooni tegevusvaldkonda ka lootsimise ja rannavalvega seotud ülesanded ning moodustati nii lootsiettevõte kui ka Eesti Rannavalve. See tegeles nii merepääste kui ka merereostuse likvideerimisega. 1995. aastal Eesti Rannavalve likvideeriti ning nii varad kui ka ülesanded anti üle Piirivalveametile ja Mereinspektsioonile. Lootsimine ja jäämurdmine anti 1996. aastal üle Laevaliikluse Juhtimise Keskusele. Jäämurdmine kuulub alates 2000. aastast taas Veeteede Ameti kohustuste hulka.
Veeteede Amet hakkas välja andma ametkondlikku ajakirja Veeteede Ameti Teataja.
Paralleelselt tööga Eestis hakkas Veeteede Amet looma rahvusvahelisi suhteid. 31. jaanuaril 1992 astus Eesti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO liikmeks, kiiresti ühineti ka tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. Lisaks IMO-le ühineti 1994. aasta jaanuaris Rahvusvahelise Meremärgistuse ja Tuletornide Assotsiatsiooniga IALA, 1997. aasta veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooniga IHO ja 2001. aasta märtsis Rahvusvahelise Navigatsiooni Liiduga PIANC. 1. juulist 2005 on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU riiklik sadamakontroll) täisliige.
Transpordiameti koosseisus
Alates 1. jaanuarist 2021 on Veeteede Amet Transpordiameti koosseisus koos Lennuameti ja Maanteeametiga. Seniste Veeteede Ameti funktsioonidega pidi ühendametis tegelema merenduse ja veeteede teenistus[1]. Hiljem muudetud struktuuris ühtki merendusteenistust ei ole, merendusfunktsioonide täitmine on osakondade või nende allüksuste tasemel[2].
Veeteede Ameti peadirektorid
- Nathan Tõnnisson 1990-1992
- Tarmo Ojamets 1992-1994
- Kalle Pedak 1994-2000
- Andrus Maide 2000-2015
- Rene Arikas 2015-2020
- Marek Rauk peadirektori kohusetäitja 18. maist 31. detsembrini 2020
Veeteede Ameti struktuuriüksused
Veeteede Ameti struktuuriüksusteks olid meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus ning laevaliikluse korraldamise osakond. Peadirektori otsealluvuses on arendusosakond ning riskijuht, nõunik, infoturbe- ja välissuhete juht. Teenistuste koosseisus olid osakonnad, talitused ja eriotstarbeline laevastik.
- Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. juuni 2018)
- Veeteede Ameti struktuurskeem (seisuga 1. märts 2020)
Üldteenistus
Üldteenistuse põhiülesandeks oli ameti tegevuse eesmärgi täitmine eri valdkondade ühtse ja tasakaalustatud arendamise ja omavahelise seostamise kaudu ning ameti igapäevast tööd toetav tegevus. Üldteenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
- Finantsosakond
- Juriidiline osakond
- Personaliosakond
- Tugiteenuste osakond
- Haldusosakond
- Infotehnoloogiaosakond
Meresõiduohutuse teenistus
Meresõiduohutuse teenistuse tegevuse eesmärgiks oli järelevalve korraldamine meresõidu ohutuse ja turvalisuse tagamiseks Eesti riigilippu kandvatel laevadel, ohutuse tagamiseks väikelaevadel, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sadamates, lootsinduse ja laevaliikluse korraldamise üle, laevapereliikmete merendusalase väljaõppe üle Eesti õppeasutustes ning välisriikide laevade üle Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel, sadamates ning laevatatavatel siseveekogudel. Meresõiduohutuse teenistus koosneb järgmistest struktuuriüksustest:
- Laevade järelevalve osakond
- Meremeeste diplomeerimise osakond
- Sadamate järelevalve osakond
- Väike- ja siseveelaevade osakond
Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse põhiülesandeks oli Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, sealhulgas järelevalve veetee vastavuse üle õigusaktide nõuetele. Teenistus haldas veesõidukeid, mille suhtes amet oli volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes. Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus koosnes järgmistest struktuuriüksustest:
- Laevateede osakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
- Hüdrograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
- Kartograafiaosakond (aadressil Valge 4, Tallinn)
- Navigatsioonimärgistuse osakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
- Merealad (aadressil Lume 9, Tallinn)
- Läänemaa piirkond (aadressil Uus-Sadama 2, Haapsalu)
- Saaremaa piirkond (aadressil Pärna 6, Kuressaare)
- Pärnu piirkond (aadressil Merekalda 16, Pärnu)
- Siseveed (aadressil Väike-Turu 4, Tartu)
- Hooldusbaasid (kahe üksusega aadressidel Lume 9, Tallinn ja Rohuküla, Ridala vald, Läänemaa)
- Laevastikuosakond (aadressil Lume 9, Tallinn)
Laevaliikluse korraldamise osakond
Laevaliikluse korraldamise osakonna põhiülesandeks oli laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine: ööpäevaringne laevaettekannete süsteemi käitamine ja laevaliiklusteenuste osutamine, laevaliikluse ja ohutuse alase informatsiooni kogumine, analüüsimine ning edastamine, eesmärgiga tagada ülevaade laevaliikluse korraldamise süsteemi vastutusalas toimuva kohta ametipoolsete vajalike meetmete rakendamiseks.
Kvaliteedijuhtimissüsteem
Veeteede Amet hakkas oma juhtimissüsteemi täiustama ning kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutama aastal 2001 standardi ISO 9001:2000 alusel. 12. aprillil 2002 väljastas Lloyd's Register EMEA Eesti filiaal ametile vastava sertifikaadi. Seega oli Veeteede Amet esimene riigiasutus, millele väljastati kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaat. Aastal 2009 mindi üle standardile ISO 9001:2008. ISO 9001:2008 standardi alusel väljastati Veeteede Ametile sertifikaat 22. aprillil 2009 ja see kehtis kuni 30. aprillini 2011. Järgnev sertifikaat kehtis 1. maist 2011 kuni 30. aprillini 2014. Viimane sertifikaat kehtib 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2017.
Sertifitseerimise vajadus tuleneb rahvusvahelisest konventsioonist "Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon 1978" koos muudatustega (STCW konventsioon).
Veeteede Ametis olid sertifitseeritud järgmised valdkonnad:
- meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine;
- meremeeste diplomeerimise alane tegevus;
- laevade järelevalve;
- sadamate järelevalve.
Veeteede Ameti teiste tegevusalade puhul (laevade järelevalve, ettevõtjate järelevalve, hüdrograafia ja navigatsiooniteabe tagamine, veeteede märgistamine jne) rakendati samuti kvaliteedijuhtimissüsteemi põhimõtteid, st kirjeldati protseduure, korraldati regulaarselt siseauditeid ja juhtkonnapoolseid ülevaatusi jne, kuid neid valdkondi sertifitseerimisele ei esitatud.
Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika oli sõnastatud järgmiselt:
- tagame riikliku järelevalve teostamise merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega ettenähtud alusel ja ulatuses;
- tagame tingimuste loomise ohutuks ja turvaliseks laevaliikluseks Eesti Vabariigi territoriaal- ja sisemerel ning laevatatavatel siseveekogudel;
- tagame oma tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse juhtimissüsteemi pideva parendamise kaudu;
- tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende ootusi.
Veeteede Ameti kvaliteedipoliitika juhtlauseks oli: Ohutum meresõit.
Veeteede Ameti laevastik
Laevade korstnamärgina kasutatakse Veeteede Ameti logo
- TARMO (jäämurdja)
- SEKTORI (reostustõrjevõimega poilaev)
- JAKOB PREI (avamere hüdrograafialaev)
- EVA-019 (laevakontrolli kaater)
- EVA-301 (sisevete hüdrograafialaev)
- EVA-302 (sisevete hüdrograafialaev)
- EVA-303 (hüdrograafiakaater, endine AMA-080)
- EVA 316 (mitmeotstarbeline laev)
- EVA-317 (poilaev)
- EVA-318 (poilaev)
- EVA-320 (hüdrograafialaev)
- EVA-325 (sisevete hüdrograafialaev)
Endised laevad
Veeteede Ameti taasloomisel võeti laevade korstnamärgina kasutusele ristatud ankrud, mida kasutati enne Teist maailmasõda.
- EVA 001 (lootsikaater)
- EVA 002 (lootsikaater)
- EVA 003/EVA 200 (rannavalvelaev)
- EVA 004
- EVA 005
- EVA 006 (rannavalvelaev)
- EVA 007 (rannavalvelaev)
- EVA 008 (lootsikaater)
- EVA 009 (rannavalvelaev) - müüdud erakätesse, enne seda kuulus Eesti Piirivalvele (PVK-018)
- EVA 010 (laevakontrolli kaater) - praegu Juminda vabatahtlike merepäästjate kaater VARVARA
- EVA 011
- EVA 012
- EVA 016
- EVA 203 (rannavalvelaev) - praegu kannab nime LILI (VLF-173), enne erakätesse müümist kuulus Eesti Piirivalvele (PVK-017)
- EVA-300 (poilaev) - võõrandati Pärnu Lahe Merepääste Seltsile
- EVA-308 (poilaev) - lõigatud vanarauaks
- EVA-309 (poilaev) - lõigatud vanarauaks
- EVA-315
- EVA-319 (poilaev) - praegu Eesti Maaülikoolil laev ÕNNELEID
- EVA-321 (poilaev) - praegu Eesti mereväe tuukrilaev LOOD
Kirjandus
- "Heitlike aegade tuules", Peeter Peetsalu, 2008
- Kalle Pedak: "Eesti Veeteede Amet", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
- Vaido Kraav: "Tuletorni-hüdrograafiatalituse aktuaalsed probleemid", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
- Ants Läänesaar: "Eesti laevaregister", "Eesti laevanduse aastaraamat 1995"
- Viktor Palmet: "Eesti Veeteede Ameti tegevusest", "Eesti laevanduse aastaraamat 1996"
- Arvo Veskimets: "Eesti Veeteede Amet aastatuhande vahetusel", "Eesti laevanduse aastaraamat 2000"
- Tarmo Ots: "Veeteede Amet teel Euroopa Liitu", "Eesti laevanduse aastaraamat 2003"
- Andrus Maide: "85 aastat Veeteede Ametit", "Eesti laevanduse aastaraamat 2004"
- Are Piel: "Laevaliikluse korraldamise keskus", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
- Nathan Tõnnisson: "Veeteede Ameti taassünd", "Eesti laevanduse aastaraamat 2009"
