Mereviki:Viitamine

Mereviki juhend

Mis on Mereviki? Põhimõtted Mida Mereviki ei ole? Redigeerimisjuhend Vormistusreeglid Piltide kasutamine Viitamine Autoriõigused Merevikist otsimine

Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Sarnaselt teadustekstiga tuleb Merevikis väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.

Viitamise reeglid

Tuleb viidata

… originaalsetele uurimistulemustele, ajaloolistele allikatele, erialakirjandusele jne. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suurimaks laevaõnnetuste põhjuseks on inimese tehtud viga, mitte tehniline rike".

… arvamustele. Näiteks: Tarmo Kõutsi arvates puudub Eestil merelise juhtimise võimekus.

… tsitaatidele. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega.

Ei viidata

… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav info, et "umbes 70 protsenti Maa pinnast on kaetud veega" ning üldteada faktid, et "Maa on kerakujuline" või "Eesti iseseisvus taastati 1991. aastal".

Kui artikli kirjutamisel kasutakse Vikipeedia või teiste vikiprojektide artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes artiklites - viidata tuleks kõige algsemale allikale.

Viitamise tehnika

Viiteid saab lisada järgmiselt:

1. Pane <ref>…</ref> (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele, näiteks <ref>Pitka, J. Minu mälestused 1914-1920: Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni. 2. trükk. Tallinn: Olion, 1993. ISBN 5450013221</ref>
2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla {{viited}}. Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Veebiallika aadressi ja pealkirja saab vormistada välislingina, kasutades järgmist süntaksit: [http://www.vta.ee Veeteede Amet]. Lingi juurde tuleb lisada vajalikud viite elemendid.

Pikad viited võib koondada ka alaossa "Viited".

Korduvviited

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

1. Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Pitka">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Pitka" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
2. Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Pitka" />.

Viidete loend

Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:

==Viited==
{{viited}}

Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.

Viitamise stiil

Eestis ei ole kasutusel üldkehtivat viitamisnormi. Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust. Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis. Järgnevalt on toodud mõned viitamise näited, et ühtlustada viiteid Merevikis.

Raamatu viide autori järgi

Raamatuid, millel on üks kuni kolm autorit, viidatakse autori(te) perekonnanimede järgi. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri: Pealkirja täiendandmed. Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, viidatavad leheküljed. ISBN number

Näide koodist

<ref name="symkataloog">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385

Raamatu viide pealkirja järgi

Raamatuid, millel on neli ja enam autorit, mille autoriks on kollektiiv või organisatsioon, või mille autorit ei ole antud, viidatakse raamatu pealkirja järgi. Autorid, koostajad või toimetajad tuuakse välja kaldkriipsu järel (koos sõnaga koostaja/toimetaja), kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Pealkiri: Pealkirja täiendandmed / Autorid või koostajad(d), toimetaja(d). Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, viidatavad leheküljed. ISBN number

Näide koodist

<ref name="merle">[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Mereleksikon / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376

Artikli viide - kogumik (raamat)

Artikli viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed artikli kohta (autor(id) ja pealkiri), teises osas andmed väljaande kohta, kus artikkel ilmunud on. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus mõttekriipsu järel kirjutatakse kaldkirjas. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Kui kogumikul on koostaja või toimetaja, siis tema nimi lisatakse kogumiku väljaande nime järele ja enne ilmumiskohta (initsiaal enne perekonnanime). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri. – Väljaande nimetus. Koostaja, toimetaja. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, artikli paiknemise leheküljed.

Näide koodist

<ref name="aastaraamat">Naaber, E. Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine. – ''[[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2015''. Toimetaja E. Kreem. Tallinn: Sekstant, 2015, lk 19-26.</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Naaber, E. Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine. – Eesti laevanduse aastaraamat 2015. Toimetaja E. Kreem. Tallinn: Sekstant, 2015, lk 19-26.

Artikli viide - ajakiri

Artikli viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed artikli kohta (autor(id) ja pealkiri), teises osas andmed väljaande kohta, kus artikkel ilmunud on. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus mõttekriipsu järel kirjutatakse kaldkirjas. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri. – Väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, artikli paiknemise leheküljed.

Näide koodist

<ref name="meremees">Roosipuu, T. Mereviki loomisest möödub viis aastat. – ''[[Meremees (ajakiri)|Meremees]]'', 2014, nr 1 (283), lk 17.</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Roosipuu, T. Mereviki loomisest möödub viis aastat. – Meremees, 2014, nr 1 (283), lk 17.

Artikli viide - ajaleht

Artikli viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed artikli kohta (autor(id) ja pealkiri), teises osas andmed väljaande kohta, kus artikkel ilmunud on. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus mõttekriipsu järel kirjutatakse kaldkirjas. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Ajalehe ilmumiskuupäeva kuu kirjutatakse välja (näiteks 16. veebruar 2008). Veebiartikli lingi kasutamisel viites tuleks viite lõppu sulgudesse märkida numbrilisel kujul allika kasutamise kuupäev (kuupäev, mil link viimati töötas). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri. – Väljaande nimetus, ajalehe ilmumiskuupäev ja aasta, artikli paiknemise leheküljed. (veebilingi kasutamise kuupäev)

Näide koodist

<ref name="epl">Krause, H. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – ''Eesti Päevaleht'', 18. oktoober 2005. (17.01.2016)</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Krause, H. Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005. (17.01.2016)

Õigusakti viide - seadus

Seaduse viite esimeses pooles tuuakse andmed seaduse kohta, teises pooles väljaande kohta, kus seadus ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Riigi Teataja puhul on lubatud kasutada lühendit RT, Euroopa Liidu Teataja korral lühendit ELT. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Seaduse nimetus. Vastu võtnud organ ja vastuvõtmise kuupäev. – Avaldamismärge.

Näide koodist

<ref name="msos">[https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012013?leiaKehtiv Meresõiduohutuse seadus]. Vastu võetud Riigikogus 12. detsembril 2001. – RT I, 23.03.2015, 265.</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud Riigikogus 12. detsembril 2001. – RT I, 23.03.2015, 265.

Õigusakti viide - määrus, korraldus, otsus

Õigusakti viite esimeses pooles tuuakse andmed õigusakti kohta, teises pooles väljaande kohta, kus õigusakt ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Riigi Teataja puhul on lubatud kasutada lühendit RT, Euroopa Liidu Teataja korral lühendit ELT. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.

Viite elemendid

Õigusakti nimetus. Vastu võtnud organ omastavas käändes koos vastuvõtmise kuupäeva ja akti tüübi ning numbriga. – Avaldamismärge.

Näide koodist

<ref name="mhk">[https://www.riigiteataja.ee/akt/24183 Eesti Merehariduskeskuse asutamise kohta]. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrus nr 218 – RT 1991, 37, 470.</ref>

Näide tulemusest

1. ↑ Eesti Merehariduskeskuse asutamise kohta. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrus nr 218 – RT 1991, 37, 470.

Viited

1. Vikipeedia:Viitamine

Välislingid

• TTÜ Raamatukogu viitamisjuhend
• Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. (2012). Tallinn: TTÜ Majandusteaduskond.