Erinevus lehekülje "Dokk" redaktsioonide vahel
(toim) |
(→Vaata ka) |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
==Vaata ka== | ==Vaata ka== | ||
*[[Kuivdokk]] | *[[Kuivdokk]] | ||
| + | *[[Dokivari]] | ||
[[Kategooria:Laevaehitus ja -remont]] | [[Kategooria:Laevaehitus ja -remont]] | ||
[[Kategooria:Sadam]] | [[Kategooria:Sadam]] | ||
Redaktsioon: 15. märts 2019, kell 00:59
Dokk (hollandi dok, inglise dock) on:
- 1. rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks - dokkimiseks - veealuse osa ülevaatamiseks ja remondiks.
- Kuivdokk on dokivarjuga suletav bassein (dokikamber), millest pärast laeva sisenemist pumbatakse vesi välja. Laev jääb kuivale, toetudes põhjaga kiilplokkidele. Täidetav dokk on kuivdoki variant, milles laev paigutatakse sisenemiskanali kõrval asuvatele kiilplokkidele basseini veetaset ajutiselt tõstes.
- Ujuvdokk on tankideks jaotatud pontoon, millel on üks või kaks külgseina – torni. Tankide täitmisel veega pontoon sukeldub, laev asetub tornide vahele. Vee väljapumpamisel tankidest ujuvdokk kerkib, tõstes laeva nii, et laev jääb dokitekil (staapeltekil) asuvatele kiilplokkidele. Suurte ujuvdokkide tõstevõime on kuni 100 000 t (pikkus 300, laius 60 m). Suurim kuivdokk (pikkus 970 m, laius 100 m, sügavus 14,5 m) valmis 1972. aastal Jaapanis ja on määratud laevade ehitamiseks, mille dedveit on kuni miljon tonni.
- 2. lüüsi või dokivarjuga muust akvatooriumist eraldatud sadamabassein suurte tõusude ja mõõnadega piirkondades. Dokis hoitakse veetase muutumatu. Lüüsi puudumisel avatakse dokivari laevade liikluseks ajal, kui veetase dokis ja sellest väljaspool on võrdne.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
