Erinevus lehekülje "Merendusnõukoda" redaktsioonide vahel
(toim (mittetäielik)) |
(toim) |
||
| 31. rida: | 31. rida: | ||
}}'''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ning elluviimisele. Seltsing koosneb merendusspetsialistidest ja ühiskonnategelastest. | }}'''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ning elluviimisele. Seltsing koosneb merendusspetsialistidest ja ühiskonnategelastest. | ||
| − | Merendusnõukoja algatusrühma kuulusid [[Tarmo Kõuts]], [[Kalev Kallo]], [[Toivo Ninnas]], [[Jaan Kalmus]], [[Jüri Lember]] ja sekretärina [[Enn Kreem]]. Rühm tegi ettepaneku vastavalt erialadele | + | Merendusnõukoja algatusrühma kuulusid [[Tarmo Kõuts]], [[Kalev Kallo]], [[Toivo Ninnas]], [[Jaan Kalmus]], [[Jüri Lember]] ja sekretärina [[Enn Kreem]]. Rühm tegi ettepaneku kutsuda vastavalt erialadele seltsingusse lisaliikmeid, väärikaid merendusvaldkonna tegijaid, kes on oma eelneva tegevusega end tõestanud ja võib loota, et ka edaspidi suudavad nad Eesti merenduse arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks kaasa aidata. Merendusnõukoja presidendid on olnud [[Tiit Vähi]], [[Allan Noor]] ja Tarmo Kõuts kahel korral. 2016. aastal oli seltsing 12-liikmeline. |
| − | Merendusnõukoja teemadevalik on olnud küllaltki lai. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Eesti Vabariigi esindatus IMO-s ja EL-is, riigi merenduspoliitika seisukohtade kujundamise protseduur ja esitamine, sealhulgas Eesti Merenduspoliitika ja selle rakenduskava väljatöötamine ja realiseerimisprotsessi mõjutamine, | + | Merendusnõukoja teemadevalik on olnud küllaltki lai. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Eesti Vabariigi esindatus [[IMO]]-s ja EL-is, riigi merenduspoliitika seisukohtade kujundamise protseduur ja esitamine, sealhulgas Eesti Merenduspoliitika ja selle rakenduskava väljatöötamine ja realiseerimisprotsessi mõjutamine, seadusloome ja selle mõju [[laevandus]]ele, merekeskkonna kaitsest tulenevad probleemid, laevakütus ja väävlidirektiiv, merehariduse problemaatika, [[väikelaev]]ade registreerimine, laevaehitus, muuseumilaevade ehitamine ja haldamine ning palju muud. Istungite materjalide põhjal on koostatud ja saadetud kirju ministeeriumitele, valitsusele, Riigikogule. Erakondade seisukohtade selgitamiseks merendusküsimustes on mõnel Merendusnõukoja istungil osalenud kõigi Riigikogu erakondade peasekretärid ja paljud Riigikogu liikmed. |
Autor: [[Enn Kreem]] | Autor: [[Enn Kreem]] | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Kollektiiv]] | ||
Viimane redaktsioon: 21. oktoober 2016, kell 23:55
| Merendusnõukoda | |
|---|---|
| |
| Tüüp: | seltsing |
| Nimi teistes keeltes: | Estonian Maritime Chamber |
| Asutatud: | 2008 |
| Asutajad: | Tarmo Kõuts Kalev Kallo Toivo Ninnas Jaan Kalmus Jüri Lember Enn Kreem |
| Liikmed: | 12 |
| Juht: | Tarmo Kõuts (president) |
| Valdkonnad: | merenduspoliitika |
Merendusnõukoda on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomisele ning elluviimisele. Seltsing koosneb merendusspetsialistidest ja ühiskonnategelastest.
Merendusnõukoja algatusrühma kuulusid Tarmo Kõuts, Kalev Kallo, Toivo Ninnas, Jaan Kalmus, Jüri Lember ja sekretärina Enn Kreem. Rühm tegi ettepaneku kutsuda vastavalt erialadele seltsingusse lisaliikmeid, väärikaid merendusvaldkonna tegijaid, kes on oma eelneva tegevusega end tõestanud ja võib loota, et ka edaspidi suudavad nad Eesti merenduse arendamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks kaasa aidata. Merendusnõukoja presidendid on olnud Tiit Vähi, Allan Noor ja Tarmo Kõuts kahel korral. 2016. aastal oli seltsing 12-liikmeline.
Merendusnõukoja teemadevalik on olnud küllaltki lai. Nimetagem siinkohal vaid mõned: Eesti Vabariigi esindatus IMO-s ja EL-is, riigi merenduspoliitika seisukohtade kujundamise protseduur ja esitamine, sealhulgas Eesti Merenduspoliitika ja selle rakenduskava väljatöötamine ja realiseerimisprotsessi mõjutamine, seadusloome ja selle mõju laevandusele, merekeskkonna kaitsest tulenevad probleemid, laevakütus ja väävlidirektiiv, merehariduse problemaatika, väikelaevade registreerimine, laevaehitus, muuseumilaevade ehitamine ja haldamine ning palju muud. Istungite materjalide põhjal on koostatud ja saadetud kirju ministeeriumitele, valitsusele, Riigikogule. Erakondade seisukohtade selgitamiseks merendusküsimustes on mõnel Merendusnõukoja istungil osalenud kõigi Riigikogu erakondade peasekretärid ja paljud Riigikogu liikmed.
Autor: Enn Kreem
