EVA-320

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 25. veebruar 2013, kell 00:31 kasutajalt Madli (arutelu) (Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid: toim)
Laeva andmed
EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
Nimi: EVA-320
MMSI number: 276197000
Kutsung: ES2338
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Reeder: Veeteede Amet
Ehituskoht: Soome
Ehitaja: Uusikaupungin Työvene OY
Tüüp: mõõdistuslaev
Valminud: 1997
Üle antud: 3. november 1997
Maksumus: 10 226 161 EEK
Maksimaalne pikkus: 18 m
Maksimaalne laius: 6,7 m
Süvis: 0,9 m
Parda kõrgus: 1,87 m
Mahuline veeväljasurve: 33,5 t
Täielik kandevõime: 6,16 t
Kogumahutavus: 57
Puhasmahutavus: 17
Kiirus: kuni 20 sõlme
Ekspluatatsioonikiirus: mõõdistamisel 3–9 sõlme
Sõidupiirkond: kuni 20 miili varjumispaigast, lainekõrgus kuni 2 m
Kraanad: FASSI 2,6 t
Kajutikohti: 5
Kere materjal: alumiinium
Peamasin: 2x368 kW Scania DST 1174m43K
Abimasinad: Vetus Peugeot 34 KW, generaator 12 KW, ~380v
Ankrud: 60+40 kg, ankruotsad 2x50m ø 10mm
Käiturid: 2 jugakäiturit FF 375 S
Laevapere: laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
Päästeparved: LR 86/10p

EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-hüdrograafialaev.

Laevajuhtimis-, side- ja avariivahendid

EVA-320-l on järgmised laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed:

  • magnetkompass Suunto D135
  • gürokompass Anschütz Standard 20
  • dGPS seade Northstar 941XD
  • ECDIS d'Kart Navigator
  • radar Furuno 1510Mk-2
  • kajalood Furuno FCV 611
  • autopiloot Furuno FAP 330
  • GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
  • NAVTEX NCR 300A
  • EPIRB Tron 40S, SART Tron
  • kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.

Mõõdistamisseadmed

  • 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius 2 veesügavust + laeva laius (6m).
  • Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
  • Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
  • Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
  • Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad.
  • Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).

Elu- ja töölugu

  • 1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY
  • 1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus
  • 1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt
  • 1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo
  • 1998 05. juuni registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI , kutsung
  • 1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4
  • 1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
  • 1999 22. juuli esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust
  • 1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
  • 1999 okt. mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
  • 1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
  • 2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
  • 2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20
  • 2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam
  • 2000 nov. mõõdistati Miinisadam
  • 2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte
  • 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
  • 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
  • 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid
  • 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
  • 2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes
  • 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas
  • 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
  • 2005 10. aug. avastas Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki 2 tundi pärast avarii toimumist ning edastas vajalikud andmed päästjaile.
  • 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
  • 2006 23. juunil osales Saaremaa rannavetes toimunud mereväeparaadil.
  • 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes
  • 2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
  • 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
  • 2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade, mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
  • 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
  • 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
  • 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.

Pilte

Allikad

  • [1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
  • [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
  • [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).

Autor: Jaan Lutt