STADT REVAL

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 28. jaanuar 2016, kell 14:58 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (viidete malli kasutamine)
Laeva andmed
STADT REVAL
STADT REVAL
Maksimaalne pikkus: 48,7 m
Maksimaalne laius: 12,7 m
Maksimaalne süvis: 6,1 m
Registertonnaaž: 575 brt
Peamasin: 1600 hj (1180 kW)

STADT REVAL oli Tallinna sadama esimene jäämurdja. Jäämurdja ehitati Tallinna Börsikommitee tellimusel 1895. aastal Stettinis (Szczecinis) Vulcani laevatehases. Laev anti meeskonnale üle 1895. aasta detsembris. Kapten Dollari juhtimisel jäädi teel kodusadamasse tormi kätte, mistõttu oli 24. detsembril Tallinnasse jõudes jäämurdja üleni jääga kaetud.

Jäämurdja kapteniks sai kaugsõidukapten Ernst Attemann, kes oli olnud enne kapten ühel väiksel Balti Päästeseltsi päästelaeval. 6. jaanuaril 1896. aastal sai Johan Pitkast uue jäämurdja tüürimees.

Uus jäämurdja, mis seisis Uues sadamas (praegu Vanasadama bassein nr. 1), oleks võinud ühel tormisel ööl saada hukutavaid vigastusi, kui jäämurdja meeskond poleks otsustavalt tegutsenud. Laev hüples kõrge veeseisu ja lainetuse tõttu kai ääres. Vigastuste vältimiseks pani meeskond kai ja laeva vahele liipreid, mida öö jooksul mitu virna kulus.

Jäämurdja ristimine venis aga austrite tõttu, mis olid ristimispeoks tellitud. Kui Saksa aurik LOUISE MARIE austritega Tallinnasse jõudis, toimus ka uue jäämurdja ristimine.

3. veebruaril 1896. aastal läks jäämurdja STADT REVAL proovisõidule. Kinnist jääd oli Tallinna lahel üsna vähe, kuid lahe lõunapoolsesse ossa oli kogunenud jää- ja lumesupp. Jäämurdja jäi jääsuppi kinni, sest tema kingstonid ummistusid ja kondensaator ei saanud enam jahutusvett, mistõttu kadus masina jõud. Sadamakailt, kuhu oli tulnud palju uudistajaid, kostis vilistamist ja pilkeid. Jäämurdjal õnnestus lõpuks siiski jääst pääseda tänu kuumale veele, millega kingstoni ümbrusest jääd sulatati. Järgmisel päeval alustas STADT REVAL oma tööd Tallinna sadamas ja lahel. Esimene laev, mille STADT REVAL vabasse vette aitas, oli Hulli aurik HOPE.

1896. aasta suvel ehitati Vulcani laevatehases jäämurdja kingstonid ümber.

Koos jääklassi omava puksiiriga ASSISTENT (oli kasutusel aastatel 1898-1924) rahuldas STADT REVAL Tallinna sadama vajadusi Esimese maailmasõjani.

20. jaanuaril 1915. aastal mobiliseeriti STADT REVAL sõjalaevastikku.

1918. aasta talvel viidi STADT REVAL Petrogradi, kus ta sai uueks nimeks OKTJABR.

Jäämurdja osales 1941. aasta augustis Balti laevastiku evakueerimisel Tallinnast ja hukkus pommirünnaku tagajärjel Soome lahe idaosas, Krasnaja Gorka merekindlusest veidi põhja pool 30. novembril 1941. aastal, viies kaasa 7 mehe elud.

STAD REVALil olid vöör- ja ahtertääv 30-kraadise kaldega. See võimaldas jääd murda ka tagasikäigul.

[1] [2] [3]

Viited

  1. Mereleksikon / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 398. ISBN 5899000376
  2. "Suur Tõll" ja teised Eesti jäämurdjad / Koostaja M. Õun. Tallinn: Sentinel, 2005, lk 9-11, 13, 18, 37, 40, 48. ISBN 9985960912
  3. Pitka, J. Minu mälestused. I-III ; Orkaanis ja džunglis. (Minu mälestused. IV). 2. trükk. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2010, lk 197-201. ISBN 9789949452675