Mereviki:Viitamine

Mereviki juhend

Mis on Mereviki? Põhimõtted Mida Mereviki ei ole? Redigeerimisjuhend Vormistusreeglid Piltide kasutamine Viitamine Autoriõigused Merevikist otsimine

Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Sarnaselt teadustekstiga tuleb Merevikis väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.

Viitamise reeglid

Tuleb viidata

… originaalsetele uurimistulemustele, ajaloolistele allikatele, erialakirjandusele jne. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suurimaks laevaõnnetuste põhjuseks on inimese tehtud viga, mitte tehniline rike".

… arvamustele. Näiteks: Tarmo Kõutsi arvates puudub Eestil merelise juhtimise võimekus.

… tsitaatidele. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega.

Ei viidata

… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.

Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav info, et "umbes 70 protsenti Maa pinnast on kaetud veega" ning üldteada faktid, et "Maa on kerakujuline" või "Eesti iseseisvus taastati 1991. aastal".

Kui artikli kirjutamisel kasutakse Vikipeedia või teiste vikiprojektide artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes artiklites - viidata tuleks kõige algsemale allikale.

Viitamise tehnika

Viiteid saab lisada järgmiselt:

1. Pane <ref>…</ref> (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele, näiteks <ref>Pitka, J. (1993). Minu mälestused 1914-1920 : Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni. Tallinn: Olion.</ref>
2. Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla {{viited}}. Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.

Veebiallika aadressi ja pealkirja saab vormistada välislingina, kasutades järgmist süntaksit: [http://www.vta.ee Veeteede Amet]. Lingi juurde tuleb lisada vajalikud viite elemendid.

Pikad viited võib koondada ka alaossa "Viited".

Korduvviited

Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:

1. Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Pitka">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Pitka" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
2. Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Pitka" />.

Viidete loend

Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:

==Viited==
{{viited}}

Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.

Viitamise stiil

Eestis ei ole kasutusel üldkehtivat viitamisnormi. Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust. Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis. Järgnevalt on toodud mõned viitamise näited, et ühtlustada viiteid Merevikis.

Viited

1. Vikipeedia:Viitamine

Välislingid

• TTÜ Raamatukogu viitamisjuhend
• Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. (2012). Tallinn: TTÜ Majandusteaduskond.