Mereviki:Viitamine
| Mereviki juhend |
|
Mis on Mereviki? |
Viiteid kasutatakse, et näidata, millistest usaldusväärsetest allikatest tekstis toodud teave pärineb. Sarnaselt teadustekstiga tuleb Merevikis väited ja faktid viidata. Allikaviitega tuleb varustada teave, mis ei ole üldtuntud ega iseenesestmõistetav. Kui tegu pole just lühikese tsitaadiga, tuleb viidatud allikas esitatud mõte edasi anda oma sõnadega.
Viitamise reeglid
Tuleb viidata
… originaalsetele uurimistulemustele, ajaloolistele allikatele, erialakirjandusele jne. Näiteks tuleb viidata kitsalt erialases teadusajakirjas või muus piiratud tiraažiga teadusväljaandes avaldatud teadustekstist pärinevale informatsioonile. Viidet vajaks näiteks väide, et "suurimaks laevaõnnetuste põhjuseks on inimese tehtud viga, mitte tehniline rike".
… arvamustele. Näiteks: Tarmo Kõutsi arvates puudub Eestil merelise juhtimise võimekus.[1]
- 1. ↑ Loonet, T. Kõuts: Eestil puudub merelise juhtimise võimekus. – Postimees, 11. august 2012. (17.01.2016)
… tsitaatidele. Tsitaat eristatakse muust tekstist jutumärkidega.
Ei viidata
… üldistele teadmistele, mis on pärit näiteks põhikooli- või madalama taseme õpikutest.
Näiteks ei vaja eraldi viidet iseenesestmõistetav info, et "umbes 70 protsenti Maa pinnast on kaetud veega" ning üldteada faktid, et "Maa on kerakujuline" või "Eesti iseseisvus taastati 1991. aastal".
Kui artikli kirjutamisel kasutakse Vikipeedia või teiste vikiprojektide artikleid, pole vaja nendele viidata, vaid tuleb lisada viited, mis on nendes artiklites - viidata tuleks kõige algsemale allikale.
Viitamise tehnika
Viiteid saab lisada järgmiselt:
- Pane <ref>…</ref> (toodud ka redigeerimiskasti all) artiklis sinna kohta, kuhu viidet soovid. Viite tekst (allikas) kirjuta kolme punkti asemele, näiteks <ref>Pitka, J. Minu mälestused 1914-1920: Suure Ilmasõja algusest Eesti Vabadussõja lõpuni. 2. trükk. Tallinn: Olion, 1993. ISBN 5450013221</ref>
- Kui esimeses alapunktis kirjeldatu on tehtud, siis tuleb lisada artikli tekstiosa lõppu alapealkiri "Viited" ja sinna alla {{viited}}. Viide tekitatakse sellesse kohta automaatselt.
Veebiallika aadressi ja pealkirja saab vormistada välislingina, kasutades järgmist süntaksit: [http://www.vta.ee Veeteede Amet]. Lingi juurde tuleb lisada vajalikud viite elemendid.
Pikad viited võib koondada ka alaossa "Viited".
Korduvviited
Kui sama viidet kasutatakse ühes artiklis mitu korda, saab kasutada järgmist viitamisviisi:
- Esimesel kasutusel kirjuta <ref name="Pitka">…</ref>, kus kolme punkti asemele saab kirjutada viite teksti. "Pitka" on suvaline märksõna, mis tähistab just seda viidet. Mõistlik on kasutada näiteks autori nime (ja aastaarvu).
- Sama viidet uuesti kasutades kirjuta <ref name="Pitka" />.
Viidete loend
Sobivasse kohta viidete alaosa ja artiklis kasutatud viidete loendi tekitamiseks tuleb kirjutada järgmised kaks rida:
- ==Viited==
{{viited}}
Vormistusreeglite järgi on viidete loend pärast artikli sisuosa ja alaosa "Vaata ka" ning enne kirjandust ja välislinke. Kui eeltoodud kaks rida ära jätta, kuvatakse viidete loend lehekülje lõpus pärast kirjandust, välislinke ja navigeerimismalle.
Viitamise stiil
Eestis ei ole kasutusel üldkehtivat viitamisnormi. Viite täpne vormistus on kokkuleppe küsimus. Erinevad erialad ja valdkonnad kasutavad erinevat viitevormistust. Tuleks jälgida, et kõik viited ühes artiklis oleks ühes stiilis. Järgnevalt on toodud mõned viitamise näited, et ühtlustada viiteid Merevikis.
Raamatu viide autori järgi
Raamatuid, millel on üks kuni kolm autorit, viidatakse autori(te) perekonnanimede järgi. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri: Pealkirja täiendandmed. Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, viidatavad leheküljed. ISBN number
Näide koodist
<ref name="symkataloog">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385
Raamatu viide pealkirja järgi
Raamatuid, millel on neli ja enam autorit, mille autoriks on kollektiiv või organisatsioon, või mille autorit ei ole antud, viidatakse raamatu pealkirja järgi. Autorid, koostajad või toimetajad tuuakse välja kaldkriipsu järel (koos sõnaga koostaja/toimetaja), kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Raamatu pealkiri tuuakse ära täielikult, lühendamata. Kordustrükkide puhul märgitakse, mitmenda trükiga on tegemist, see kirjutatakse araabia numbriga koos iseloomustusega (näiteks 3. parandatud tr või 2nd ed.). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Pealkiri: Pealkirja täiendandmed / Autorid või koostajad(d), toimetaja(d). Kordustrüki andmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, viidatavad leheküljed. ISBN number
Näide koodist
<ref name="merle">[[Mereleksikon]] / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Mereleksikon / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 56. ISBN 5899000376
Artikli viide - kogumik (raamat)
Artikli viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed artikli kohta (autor(id) ja pealkiri), teises osas andmed väljaande kohta, kus artikkel ilmunud on. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus mõttekriipsu järel kirjutatakse kaldkirjas. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Kui kogumikul on koostaja või toimetaja, siis tema nimi lisatakse kogumiku väljaande nime järele ja enne ilmumiskohta (initsiaal enne perekonnanime). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri. – Väljaande nimetus. Koostaja, toimetaja. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, artikli paiknemise leheküljed.
Näide koodist
<ref name="aastaraamat">Naaber, E. Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine. – ''[[Eesti laevanduse aastaraamat]] 2015''. Toimetaja E. Kreem. Tallinn: Sekstant, 2015, lk 19-26.</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Naaber, E. Eesti laevandussektori konkurentsivõime tugevdamine. – Eesti laevanduse aastaraamat 2015. Toimetaja E. Kreem. Tallinn: Sekstant, 2015, lk 19-26.
Artikli viide - ajakiri
Artikli viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed artikli kohta (autor(id) ja pealkiri), teises osas andmed väljaande kohta, kus artikkel ilmunud on. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus mõttekriipsu järel kirjutatakse kaldkirjas. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri. – Väljaande nimetus, ilmumisaasta, ajakirja number, artikli paiknemise leheküljed.
Näide koodist
<ref name="meremees">Roosipuu, T. Mereviki loomisest möödub viis aastat. – ''[[Meremees (ajakiri)|Meremees]]'', 2014, nr 1 (283), lk 17.</ref>
Näide tulemusest
Artikli viide - ajaleht
Artikli viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed artikli kohta (autor(id) ja pealkiri), teises osas andmed väljaande kohta, kus artikkel ilmunud on. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Väljaande nimetus mõttekriipsu järel kirjutatakse kaldkirjas. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Mitme autori nimed eraldatakse komaga. Kui kahel sama perekonnanimega autoril on ka sama initsiaal, siis kirjutatakse eesnimed välja. Ajalehe ilmumiskuupäeva kuu kirjutatakse välja (näiteks 16. veebruar 2008). Veebiartikli lingi kasutamisel viites tuleks viite lõppu sulgudesse märkida numbrilisel kujul allika kasutamise kuupäev (kuupäev, mil link viimati töötas). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Perenimi, A., Perenimi, B., Perenimi, C. Pealkiri. – Väljaande nimetus, ajalehe ilmumiskuupäev ja aasta, artikli paiknemise leheküljed. (veebilingi kasutamise kuupäev)
Näide koodist
<ref name="epl">Krause, H. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – ''Eesti Päevaleht'', 18. oktoober 2005. (17.01.2016)</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Krause, H. Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005. (17.01.2016)
Õigusakti viide - seadus
Seaduse viite esimeses pooles tuuakse andmed seaduse kohta, teises pooles väljaande kohta, kus seadus ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Riigi Teataja puhul on lubatud kasutada lühendit RT, Euroopa Liidu Teataja korral lühendit ELT. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Seaduse nimetus. Vastu võtnud organ ja vastuvõtmise kuupäev. – Avaldamismärge.
Näide koodist
<ref name="msos">[https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012013?leiaKehtiv Meresõiduohutuse seadus]. Vastu võetud Riigikogus 12. detsembril 2001. – RT I, 23.03.2015, 265.</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Meresõiduohutuse seadus. Vastu võetud Riigikogus 12. detsembril 2001. – RT I, 23.03.2015, 265.
Õigusakti viide - määrus, korraldus, otsus
Õigusakti viite esimeses pooles tuuakse andmed õigusakti kohta, teises pooles väljaande kohta, kus õigusakt ilmus. Poolte vahel on mõttekriips. Riigi Teataja puhul on lubatud kasutada lühendit RT, Euroopa Liidu Teataja korral lühendit ELT. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Õigusakti nimetus. Vastu võtnud organ omastavas käändes koos vastuvõtmise kuupäeva ja akti tüübi ning numbriga. – Avaldamismärge.
Näide koodist
<ref name="mhk">[https://www.riigiteataja.ee/akt/24183 Eesti Merehariduskeskuse asutamise kohta]. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrus nr 218 – RT 1991, 37, 470.</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Eesti Merehariduskeskuse asutamise kohta. Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1991. a määrus nr 218 – RT 1991, 37, 470.
Käsikirjalise töö viide
Käsikirjalise töö all on mõeldud bakalauruse-, magistri-, doktori-, lõpu-, diplomitöid ja muid käsikirjalisi materjale. Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Perenimi, A. Pealkiri. Töö liik. Koostamise koht: Õppeasutus, aasta.
Näide koodist
<ref name="laanemets">Laanemets, O. [http://digi.lib.ttu.ee/i/?1826 Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid]. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, 2014.</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Laanemets, O. Eesti merejõudude ülesannete analüüs ja sellest tulenevad laevatüübid. Magistritöö. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia, 2014.
Veebilehe viide
Veebilehe viide koosneb kahest osast. Esimeses osas on andmed veebilehe alamosa, sektsiooni või artikli kohta, kus viidatav info paikneb. Teises osas on veebilehe üldnimetus. Esimene ja teine osa eraldatakse üksteisest mõttekriipsuga. Autori nimes on esikohal perekonnanimi, koma järel initsiaal(id). Veebilehe viite lõppu märgitakse sulgudesse numbrilisel kujul allika kasutamise kuupäev (kuupäev, mil link viimati töötas). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Perenimi, A. Kasutatava alamlehe või artikli pealkiri. – Veebilehe nimi. (veebilingi kasutamise kuupäev)
Näide koodist
<ref name="mdiv">[http://www.meredivisjon.ee/et/meresojaajaloo_symbo/eesti_sojalaevade_va/ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles]. – Kaitseliidu Meredivisjoni kodulehekülg. (17.01.2016)</ref>
<ref name="err">Palm, A. [http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d8b47f-df4b-46d4-ade8-6f4189573a4b Merevägi sai toetuslaeva Tasuja]. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles. – Kaitseliidu Meredivisjoni kodulehekülg. (17.01.2016)
- 2. ↑ Palm, A. Merevägi sai toetuslaeva Tasuja. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
Dokumendi viide
Dokumendi viidet peaks kasutama sel juhu, kui ei saa kasutada õigusakti, haldusakti ega kirja viidet. Veebist leitava dokumendi lingi kasutamisel viites tuleks viite lõppu sulgudesse märkida numbrilisel kujul allika kasutamise kuupäev (kuupäev, mil link viimati töötas). Allajoonitud viite elemendid on kohustuslikud.
Viite elemendid
Dokumendi pealkiri ja liik. Dokumendi koostaja või organisatsioon, aasta. (veebilingi kasutamise kuupäev)
Näide koodist
<ref name="merenduspoliitika">Riiklik arengukava [https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf Eesti merenduspoliitika 2012-2020]. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2012. (17.01.2016)</ref>
Näide tulemusest
- 1. ↑ Riiklik arengukava Eesti merenduspoliitika 2012-2020. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2012. (17.01.2016)
Viited
Välislingid
- TTÜ Raamatukogu viitamisjuhend
- Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. (2012). Tallinn: TTÜ Majandusteaduskond.
