Mõõdukiri

TORMILINNULE 1924. a välja antud mõõtkiri

Mõõdukiri, ka mõõtkiri ja mõõtekiri on kohustuslik laevadokument, mis antakse välja rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni (1969) alusel. Mõõdukirjas esitatakse järgmised põhiandmed laeva kohta:

• nimi
• registrinumber
• tunnusnumber või kutsung
• kodusadam
• ehituse algkuupäev
• pikkus
• laius
• pardakõrgus
• kogumahutavus
• puhasmahutavus

Laeva kogumahutavuse tähiseks on GT (mõõtühikuta), puhasmahutavuse tähiseks NT (mõõtühikuta). Mõõdukirja alusel määratakse lõivud sadama külastamisel, kai kasutamisel, lootsi kasutamisel, kanali läbimisel. Mõne suurema kanali (Suess, Panamá) juhatus kasutab lõivuarvutamiseks oma mõõtmisalust.

Mõõdukiri antakse välja lipuriigi ametlikus keeles ja tõlkega inglise või prantsuse keelde. Mõõdukiri ei käi sõjalaevade ja väikelaevade (pikkusega kuni 24 m) kohta. Samuti ei kohaldata üleilmset mõõdukirja laevade kohta, mis liiguvad ainult Suurel Järvistul, Kaspia merel ning suurematel Argentiina ja Uruguai jõgedel.

Ajalugu

Esimesena seadustas lastimaksu (burthen ton ehk veeväljasurve alusel) Inglismaa kuningas Edward I 1303. aastal. Edward III ajal 1377. aastal oli mõõtühikuks tun, mis toetus veiniaamile suurusega 252 gallonit (1016 kg), mida kutsuti hiljem long ton. 1650. aasta mõõtmisvalem koosnes kiilu pikkuse ja suurima laiuse osade korrutistest ja jagatisest, 1720. aastast sai nimeks Builder's Old measurement Rule. Mõõtühikut kutsuti bm – byrthen ton (lastitonn). Aurulaevade tulek ning laeva pikkuse ja laiuse suhte muutumine nõudis uut mõõtmisvalemit. Selleks sai 1854. aastal admiral George Moorsomi mõõtmisviisiga saadud maht, mille mõõtühikuks sai registertonn, mis võrdus 98,22 kuupjalaga, ent arvutamise lihtsustamiseks ümardati 100 kuupjalaks (~2,83 m3). 1969. aastast mõõtühikut arvule ei lisata.

Mõistest

Eesti keeles kasutati 1920.-1930. aastatel mõistet mõõtkiri, pärast 1991. aastat ametidokumentides mõõtekiri. Ent merendusallikais on nii 1981. aasta sõnastikus kui ka MerLes ja Inglise-eesti meresõnaraamatus mõõdukiri. Kuna mõõde:mõõte väljendab mõõtmist kui tegevust, mitte aga mõõtmise tulemust, peab merekeele nõukoda sobivamaks vasteks mõõdukirja, lähtudes seejuures ka tavast ja selle sõna laiemast levikust.

Jahtide võistlusväärtus

• Algul väikelaevade ja paatide, hiljem eritüübiliste jahtide ühtne võistlusväärtuste arvutamisaluse (Thames Measurement) kehtestas 1855. aastal Kuninglik Thames'i jahtklubi. Seda kasutati edeandevõistlustel, et tegelik võitja on esimesena lõpujoone ületanu. 1952. aastast kannab ühing nime Royal Yachting Association (RYA) – Kuninglik jahiühing.
• Esimene üleilmne jahtide mõõtmisalus (nn meetrireegel) kehtestati 1907. aastal Pariisis ning moodustati International Yacht Racing Union (IYRU) – Rahvusvaheline võistlusjahtide liit.
• Seda mõõtmisalust on hiljem korduvalt ajakohastatud. Käesoleval ajal kasutatakse täpse võistlusväärtuse leidmiseks lasermõõtmist.

Teistes keeltes

Vasted konventsiooni ametlikes keeltes

• Konventsioon

inglise: International Convention on Tonnage Measurement of Ships 1969 prantsuse: Convention internationale de 1969 sur le jaugeage des navires

• Mõõdukiri

inglise: international tonnage certificate (1969) prantsuse: certificat international de jaugeage (1969)

Välislingid

1. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/2190/1201/2001/konvents_inglisk.pdf
2. https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/Annexes/fish_fleet_esms_an1.pdf
3. http://reglementation-polmer.chez-alice.fr/Textes/convention_jaugeage_1969.pdf