Erinevus lehekülje "Dokk" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
1. rida: 1. rida:
'''Dokk''' (holl ''dok''), '''1.''' rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks veealuse osa ülevaatamiseks ja remondiks. Kuivdokk on dokivarjaga suletav bassein (dokikamber), millest pärast laeva sisenemist pumbatakse vesi välja. Laev jääb kuivale, toetudes põhjaga [[kiilplokk]]idele. Täidetav dokk on kuivdoki variant, milles laev paigutatakse sisenemiskanali kõrval asuvatele kiilplokkidele basseini veetaset ajutiselt tõstes. Ujuvdokk on tankideks jaotatud pontoon, millel on üks või kaks külgseina – torni. Tankide täitmisel veega pontoon sukeldub, laev asetub tornide vahele. Vee väljapumpamisel tankidest ujuvdokk kerkib, tõstes laeva nii, et laev jääb dokitekil (staapeltekil) asuvatele kiilplokkidele. Suurte ujuvdokkide tõstevõime on kuni 100 000 t (pikkus 300, laius 60 m). Suurim kuivdokk (pikkus 970 m, laius 100 m, sügavus 14,5 m) valmis 1972 Jaapanis ja on määratud kuni 1 mln t dedveidiga laevade ehitamiseks. –  '''2.''' lüüsi või dokivarjuga muust akvatooriumist eraldatud sadamabassein suurte tõusude ja mõõnadega piirkondades. Dokis hoitakse veetase muutumatu. Lüüsi puudumisel avatakse dokivari laevade liikluseks ajal, kui veetase dokis ja sellest väljaspool on võrdne.
+
'''Dokk''' (hollandi ''dok'') on
  
Allikas: Mereleksikon, 1996
+
'''1.''' rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks veealuse osa ülevaatamiseks ja remondiks. [[Kuivdokk]] on [[dokivari|dokivarjaga]] suletav bassein (dokikamber), millest pärast laeva sisenemist pumbatakse vesi välja. Laev jääb kuivale, toetudes põhjaga [[kiilplokk]]idele.
 +
 
 +
'''Täidetav dokk''' on kuivdoki variant, milles laev paigutatakse sisenemiskanali kõrval asuvatele kiilplokkidele basseini veetaset ajutiselt tõstes.
 +
 
 +
[[Ujuvdokk]] on [[tank]]ideks jaotatud [[pontoon]], millel on üks või kaks külgseina – torni. Tankide täitmisel veega pontoon sukeldub, laev asetub tornide vahele. Vee väljapumpamisel tankidest ujuvdokk kerkib, tõstes laeva nii, et laev jääb dokitekil (staapeltekil) asuvatele kiilplokkidele. Suurte ujuvdokkide tõstevõime on kuni 100 000 t (pikkus 300, laius 60 m). Suurim kuivdokk (pikkus 970 m, laius 100 m, sügavus 14,5 m) valmis 1972 Jaapanis ja on määratud kuni laevade ehitamiseks, mille [[dedveit]] on kuni miljon tonni.
 +
 
 +
'''2.''' [[lüüs]]i või dokivarjuga muust [[akvatoorium]]ist eraldatud sadamabassein suurte [[tõus]]ude ja [[mõõn]]adega piirkondades. Dokis hoitakse veetase muutumatu. Lüüsi puudumisel avatakse dokivari laevade liikluseks ajal, kui veetase dokis ja sellest väljaspool on võrdne.
 +
 
 +
{{mereleksikon}}
 +
 
 +
[[Kategooria:Laevaehitus ja -remont]]

Redaktsioon: 1. veebruar 2011, kell 01:17

Dokk (hollandi dok) on

1. rajatis laevade ehitamiseks ja nende veest väljatõstmiseks veealuse osa ülevaatamiseks ja remondiks. Kuivdokk on dokivarjaga suletav bassein (dokikamber), millest pärast laeva sisenemist pumbatakse vesi välja. Laev jääb kuivale, toetudes põhjaga kiilplokkidele.

Täidetav dokk on kuivdoki variant, milles laev paigutatakse sisenemiskanali kõrval asuvatele kiilplokkidele basseini veetaset ajutiselt tõstes.

Ujuvdokk on tankideks jaotatud pontoon, millel on üks või kaks külgseina – torni. Tankide täitmisel veega pontoon sukeldub, laev asetub tornide vahele. Vee väljapumpamisel tankidest ujuvdokk kerkib, tõstes laeva nii, et laev jääb dokitekil (staapeltekil) asuvatele kiilplokkidele. Suurte ujuvdokkide tõstevõime on kuni 100 000 t (pikkus 300, laius 60 m). Suurim kuivdokk (pikkus 970 m, laius 100 m, sügavus 14,5 m) valmis 1972 Jaapanis ja on määratud kuni laevade ehitamiseks, mille dedveit on kuni miljon tonni.

2. lüüsi või dokivarjuga muust akvatooriumist eraldatud sadamabassein suurte tõusude ja mõõnadega piirkondades. Dokis hoitakse veetase muutumatu. Lüüsi puudumisel avatakse dokivari laevade liikluseks ajal, kui veetase dokis ja sellest väljaspool on võrdne.

MERLE2.jpg See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.