Kodusadam

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. detsember 2019, kell 00:38 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö)
Segalastilaeva VINDÖ kodusadamaks on saareriigi Antigua ja Barbuda pealinn Saint John's, mis on kantud laeva ahtripeeglile

Kodusadam (inglise port of registry) on sadamaga asula nimetus, mis koos lipuriigiga näitab laeva kuuluvust riiklikku laevaregistrisse.

Kodusadama nimi on koos laeva nimega märgitud laeva (lipu)dokumentidele, ahtrile, päästevahenditele ja mujale. Laevadel, millel pole lipuriigi ühegi sadamaga otsest sidet või merepiirita riikide puhul määratakse laeva kodusadamaks riigi pealinn.[1][2] Laevanduse rahvusvahelisuse ja kolmandate riikide laevaregistrite laialdase kasutamise tõttu ei pruugi tänapäeval laev ekspluatatsiooni käigus kunagi oma kodusadamasse jõuda, sageli ei ole ka suuremad laevad oma mõõtmete tõttu võimelised kodusadamasse üldse sisenema.

Ajalooline taust

Kodusadama määramise tava tekkimiseks võib pidada perioodi, kui lipuõiguse ees või kõrval kehtis ka laeva kodusadama (linna)õigus, mis on ka põhjuseks, miks kodusadamaks määratakse asula, mitte seal paikneva sadama nimi.[3] Tänapäevaste kesksete riiklike laevaregistrite asemel peeti registreid sadamais. Juba purjelaevade ajastul ei pruukinud laeva ametlik kodusadam langeda kokku laeva tegeliku ja peamise tegutsemiskohaga:

Laeva esimene välisreis sai tavaliselt alguse Riiast, seepärast vormistati alus Riia sadama alla, et merele minnes oleks dokumentatsioon korras. Mõned Pärnumaa laevad on olnud sisse kirjutatud Kuressaarde, Kärdlasse, Liepajasse, Ventspilsi ja mujale. Ilmselt on need alused ostetud vastavalt Saaremaalt, Hiiumaalt ja Lätist ning uute paberite vormistamist ega aadressi muutmist pole peetud oluliseks.[4]

Mitteametlik tähendus

Mitteametlikult loetakse kodusadamaks (inglise home port) ka sadamat, mille kaudu laeva meresõiduks peamiselt kasutatakse. Näiteks algasid ja lõppesid kommunistliku režiimi tingimustes Eesti Merelaevanduse Lääne-Aafrika liini laevade reisid sageli Tallinnas. Sel juhul langesid laeva ametlik ja peamisest tegevuskohast lähtuv kodusadam kokku.

Tänapäevadel on paljude, nii tramp- kui ka liinilaevade puhul võimatu määrata, millise konkreetse sadamaga on laeval otsene side (või ei paikne see sadam üldse lipuriigis), mistõttu peamisest tegevuskohast lähtuvat kodusadamat ka ametlikult kuskil ei fikseerita. Tegevuskohast lähtuvast tähendusest saab tänapäeval rääkida laevade puhul, mis ei ole veolaevad, näiteks sõja-, kala-, abilaevad jne - Eesti mereväe laevad baseeruvad Miinisadamas, Politsei- ja Piirivalveameti laevad Piirivalvesadamas ja Veeteede Ameti laevad Hundipea sadamas, mis paiknevad ka kõik Tallinnas, kuid Eesti Lootsi lootsikaatrite ametlikeks kodusadamateks on siiski Tallinn, kuigi enamik neist paiknevad väljaspool Tallinnat (välja arvatud Meeruse sadam).

Viited

  1. Mereleksikon / Juhtivtoimetaja O. Luhaveer. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk 166. ISBN 5899000376
  2. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus. Vastu võetud Riigikogus 11. veebruaril 1998. – RT I, 13.03.2019, 11.
  3. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse, kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seaduse muutmise seaduse 708 SE eelnõu seletuskiri. Riigikogu, 2014. (22.11.2019)
  4. Esna, O. Merelood vanast Pärnust. Tartu: Otto Wilhelm, 2018, lk 12-13. ISBN 9789949722358