MEYERSLEDGE

MEYERSLEDGE GER
	Mõõtmed: 62,68x9,18x4,73 m, teraskere
Mahutavus: 844 brt, 433 nrt	9580431 [7] [9]; MMSI 276798000, kutsung ES2908
Peamasin: 3-astmeline aurumasin, 565 Ihj	{ Elulugu 1902 31. mai alustati Rotterdam'is Rijkee laevatehases ehitamist, tehasenumber 105; 1902 juuni anti tellijale üle EXPORT NLD, omanik N.V. Rotterdam-London Stoomvaart Maatschappij, kodusadam Rotterdam;; 1912 läks üle Rootsi laevaühingule A.K.Fernström ja sai nimeks A.K.FERNSTRÖM SWE, kodusadam Karlskrona; 1926 endiselt Rootsi lipu all, omanik A.K.Fernstroms Granitindustrier; 1943 10. sept. sai Gdynia sadamas liitlaste lennurünnakus vigastada ja uppus, tõsteti üles ja remonditi [3]; 1943 pärast remonti omandas laeva Bremerhaven-Duitsland reeder W.Schuchmann, MEYERSLEDGE GER; 1944 24. sept. teel Pärnust Kuressaarde hukkus nõukogude 51. Tallinna-nimelise lennupolgu (komandör major Ivan Orlenko) pommitajate õhurünnakus;; 2002 aug. Mõõdistas vraki AHERO kombineeritud sonariga hüdrograafialaev EVA-319; vraki mõõtmed 62x9x7m, vähim veesügavus 7,5m, ümbritseva ala veesügavus 15 m; asukoht 58º04,118'N; 24º03,654'E;; Allikad: [1] http://www.miramarshipindex.org.nz/ship/ [2] http://www.bellabs.ru/51/Photos/Orlenko-17.jpg [3] http://www.mareud.com/WW_Losses/ww2/shiplist_wwII.htm [4] http://www.bellabs.ru/51/Morozov/Ships.html [5] http://oceania.pbworks.com/w/page/8468710/Rijkee [6] http://www.airwiki.org/history/av2ww/soviet/torpedos/torpedos.html [7] http://www.wrecksite.eu/wreck.aspx?139407 [8] http://zeevaart.web-log.nl/zeevaart/2006/03/nv_rotterdamlon.html [9] http://www.kihnumereselts.ee/uus/?page_id=4 [10] Богатырев С. В., Стрельбицкий К. Б. Потери флотов противника на морских ТВД Великой Отечественной войны 1941 — 1945 гг. (Справочное издание) - Львов, ТО «ТриО», 1992

MEYERSLEDGE
Mõõtmed	62,68x9,18x4,73 m, teraskere
Mahutavus	844 brt, 433 nrt
Peamasin	3-astmeline aurumasin, 565 Ihj

MEYERSLEDGE GER oli Eesti kaubaaurik.

Eellugu

27. jaanuaril 2003 koostas Veeteede Ameti hüdrograafiaosakonna juhataja Jaan Lutt osakonna eelarve eelprojekti aastaiks 2005-2006, milles taotleti mõõdistustöödeks ujuklaeva ehk (inglise keeles Small Waterplane Area Twin Hull) SWATH-tüüpi laeva ehitamist. Seadmestatud laeva maksumuseks arvestati 13 miljonit eurot. Seejärel algas kirjavahetus hüdrograafilistel töödel ujuklaeva kasutamise perspektiivide ja sellise laeva ehitamise võimaluste väljaselgitamiseks.
Märtsis 2004 külastas Veeteede Ameti delegatsioon: laevastikuosakonna juhataja Leo Palumäe, peahüdrograaf Peeter Väling ja vanemhüdrograaf H. Salandi esmakordselt Lemwerderis Abeking & Rasmusseni laevatehast, tutvumaks ujuklaevade iseärasustega ja sellise laeva hankimise võimalustega. Laevatehasest hangiti 25-meetrise ujuklaeva joonised edasiste otsustuste ja täienduste tegemiseks.
Aastail 2005-2009 lisati eelarvete koostamise ettepanekuile ujuklaeva soetamise põhjendused eeldusel, et laev ehitatakse Europa Liidu abistamisfondi(de) toel. 2009. aastal andis Europolise koostatud tasuvusuuring positiivse hinnangu seda tüüpi laeva soetamiseks.
30. aprillil 2009 allkirjastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts käskkirja nr. 130, millega tunnistati Veeteede Ameti mõõdistamislaeva rahastamistaotlus nõuetekohaseks.
10. juunil 2009 avaldati laeva ehitussooviga riigihange nr. 2009/S 115-1666414, hankedokumentide vastu tundis huvi 13 erinevat firmat. Nende hulgas olid BLRT Grupp, Työvene Oy Uusikaupunkist jt.
17. septembril 2009 tunnistati Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 21RH riigihanke võitjaks ainuke pakkumise esitanud firma, Abeking & Rasmussen Saksamaalt Lemwerderist.

Laevaehitus

8. oktoobril 2009 allkirjastasid Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide ja Hans M. Schaedla Tallinnas Veeteede Ameti ja Abeking & Rasmussen AG vahelise laevaehituslepingu; A&R projektijuhiks sai K Meyer-Burgdorff;
13.-15. jaanuarini 2010 viibisid Lemverderis Eesti poolse projektijuhina Toomas Soosalu ja peahüdrograaf Peeter Väling
5. oktoobril 2010 Lemwerderis toimunud koosolekul märgiti laeva nimeks EVA-333 vt. ka [9]
5. oktoobril 2010 kell 12.10 alustati keredetailide lõikamist esialgse ehitusaegse nimega laeva EVA-333 jaoks[6] [9]
11. novembril 2010 toimus kiilupanek
25. augustil 2011 viidi valminud laevakere üle viimistlustsehhi
2. juunil 2011 nimetati Veeteede Ameti peadirektori kirjaga nr. 1-2-3/1465/ML laev ümber JAKOB PREIKS aastail 1919-1934 Topo-hüdrograafia osakonna ülemana töötanud kolonel Jakob Prei auks
15. detsembril 2011 määrati ühisprotokolliga nr. 4 lõplikuks üleandmiskuupäevaks 18. aprill 2012
10.-12. jaanuarini 2012 paigaldati mõõdistusseadmed
27. jaanuaril 2012 nimetati kapteniks endine poilaeva SEKTORI kapten Indrek Vaik
31. jaanuaril 2012 kell 6.26 veesati laev Lemwerderis, samal päeval toimusid ka kreenimiskatsed
7. veebruaril 2012 alustati kaikatsetustega
20. veebruaril 2012 väljastati Germanischer Lloyd'si mõõtekiri
20. märtsil 2012 algasid merekatsetused, mille käigus Peeter Väling testis mõõdistusseadmeid
13. aprillil 2012 kanti laev Eesti laevaregistrisse, registrinumbriga 5R12D01 JAKOB PREI [11]
18. aprillil 2012 kell 12 kohaliku aja järgi allkirjastasid Andrus Maide ja K. Fach Lemwerderis laeva üleandmis-vastuvõtu akti
18. aprilli 2012 kell 15 algas Lemverderis ristimis- ja laeva üleandmis-vastuvõtutseremoonia
18. aprillil 2012 kell 15.35 heisati Eesti rahvuslipp

Tegevus

19. aprillil 2012 kell 8.55 väljus JAKOB PREI Lemwerderist Tallinna, kapten oli ülesõidul Rein Peetrisoo, tüürimehed Indrek Vaik ja H. Käsk, mehaanikud V. Klopp ja A. Vedešin, peahüdrograaf Peeter Väling
19. aprillil 2012 kell 17–23.45 läbis JAKOB PREI Kieli kanali ja jõudis Läänemerre
22. aprillil 2012 kell 5.07 kohtus JAKOB PREI vastutulnud hüdrograafialevaga EVA-320
22. aprillil 2012 kell 5.53 sisenes JAKOB PREI Hundipea sadamasse ja sildus kell 6 [9]
26. aprillil 2012 nimetati II vahetuse kapteniks Neeme Suurhans
2. mail 2012 toimus Hundipea sadamas laeva teenistusse nimetamise tseremoonia, sõnavõtuga esinesid Veeteede Ameti peadirektor kapten Andrus Maide, hüdrograafiaosakonna juhataja dr. Jaan Lutt, külalistena viibisid tseremoonial ja esinesid tervituskõnega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Tarmo Ots ja ristiema Tea Varrak
17. mail 2012 kell 11.08 avastati külgvaatesonariga testsõidul Tallinna lahes koordinaatides 59° 33,47'N; 24°40,75'E varem veealuseks takistuseks peetud seni tundmatu allveelaeva vrakk.

Pilte

8. oktoobril 2009 allkirjastasid Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide ja Abeking & Rasmussen AG juhatuse esimees Hans M. Schaedla Tallinnas laevaehituslepingu.
5. oktoobril 2010 alustati laeva tehasenumbriga 6494 keredetailide lõikamist.
3. novembri 2010. a. aruande kohaselt pidanuks laev valmima 8. aprilliks 2012.
Laevakere on kokku pandud ja kohe ka "õigeks" keeratud.
Tulevase JAKOB PREI "toorik" 3. mail 2011.
Esimesed meetrid iseseisvas elus: 31. jaanuaril 2012 kell 6.26 kohaliku aja järgi, ujukid on kohe vees.
Käiguproov Põhjamerel 22. märtsil 2012, niisugust ilma sooviks alati.
"Nimetan Sind JAKOB PREI, Jumal kaitsku Su kapten Indrekut, tema meeskonda ja kõiki reisijaid," on 18. aprill 2012, kell on 15.32.
18. aprillil 2012 kell 15.35 heiskab Indrek Vaik Lemwerderis JAKOB PREIL Eesti lipu.
Kaptenid toovad Hundipea sadamas "merevanale" lepitusohvri ja võtavad laeva teenistusse, on 2. mai 2012, kell on 14.28.
4. mail 2012 algavad meeskonna treeningsõidud Tallinna lahel.
FOTO-13.jpg

Esimene avastus 17. mail 2012: varem veealuseks takistuseks ehk torpeedotõrje võrgu "puntraks" loetud objekt osutus tõenäoliselt M-klassi allveelaeva vrakiks. Laeva nimi ja hukkumise/uppumise/uputamise asjaolud pole esialgu teada.
Kohtumine "vana" tuttavaga. Nõukogude allveelaeva S-345 vrakk Suurupi väinas, nähtuna Edgetech 4200 MP ekraanil 31. mail 2012 kell 8.05.