Erinevus lehekülje "Täislaev" redaktsioonide vahel
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Täislaev''' on | + | '''Täislaev''' on kolme kuni viie[[mast]]iline [[purjelaev]], mille iga mast kannab täis[[purjestus]]t, viimane mast lisaks [[kahvelpuri|kahvelpurje]]. |
| + | |||
| + | [[Fokkmast]]i ees [[pukspriit|pukspriidi]] ja [[kliiverpoom]]i peal on kolm kuni neli [[eespuri|eespurje]] ja mastide vahel ülestikku harilikult kolm [[taaksel|taakslit]]. Iga mast koosneb mitmest osast (alt üles): alamast, marss-, praam- ja roil[[teng]]. Viimased kaks olid algselt eri [[peel]]ed, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone. | ||
| + | |||
| + | 19. sajandist kasutatakse täislaeval ka [[leipuri|leipurjesid]] ja [[roilpuri|roilpurjest]] kõrgemal lisapurjesid, nagu [[keisel]] (ka keiseil) ja [[muunseil]]. Kõrvu väheste [[komposiitlaev]]adega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud [[PREUSSEN]]. | ||
| + | |||
| + | Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati [[laevakere]]t, et stabiliseerida [[laevasuurtükk]]e. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Purjelaevade tüübid]] | ||
Redaktsioon: 8. juuni 2013, kell 19:26
Täislaev on kolme kuni viiemastiline purjelaev, mille iga mast kannab täispurjestust, viimane mast lisaks kahvelpurje.
Fokkmasti ees pukspriidi ja kliiverpoomi peal on kolm kuni neli eespurje ja mastide vahel ülestikku harilikult kolm taakslit. Iga mast koosneb mitmest osast (alt üles): alamast, marss-, praam- ja roilteng. Viimased kaks olid algselt eri peeled, nüüd moodustavad mõlemad tengid ühise peele, mille alaosa täidab praamtengi ja ülaosa roiltengi funktsioone.
19. sajandist kasutatakse täislaeval ka leipurjesid ja roilpurjest kõrgemal lisapurjesid, nagu keisel (ka keiseil) ja muunseil. Kõrvu väheste komposiitlaevadega on enamik 19. sajandi täislaevu ehitatud terasest. Maailma ainukene viiemastiline täislaev oli 1902. aastal ehitatud PREUSSEN.
Nüüdisajal on täislaevu kasutatud õppelaevadena, näiteks AMERIGO VESPUCCI (Itaalia), CHRISTIAN RADICH (ehitatud 1937 Norras), DANMARK (ehitatud 1933 Taanis), PRINCESS EITEL FRIEDRICH (ehitatud 1909), DAR POMORZA ja DAR MŁODIEZY (ehitatud 1982, mõlemad Poolas). Täislaev tekkis, kui tugevdati laevakeret, et stabiliseerida laevasuurtükke.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
