Erinevus lehekülje "Tsirkulatsioon" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(toim)
 
(ei näidata sama kasutaja üht vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:tsirkulatsioon.png|thumb|right|Tsirkulatsioon]]
 
[[Pilt:tsirkulatsioon.png|thumb|right|Tsirkulatsioon]]
'''Tsirkulatsioon''' on trajektoor, mida mööda liigub [[laev]]a raskuskese pärast juhtimisseadme ([[rool]], [[gondelkäitur]] vm.) pööramist mingi nurga võrra ühe [[parras|parda]] poole ja fikseerimist selles asendis.  
+
'''Tsirkulatsioon''' on trajektoor, mida mööda liigub [[laev]]a raskuskese pärast juhtimisseadme ([[rool]]i, [[gondelkäitur]]i vm.) pööramist mingi nurga võrra ühe [[parras|parda]] poole ja fikseerimist selles asendis.
 +
 
 
Laeva viimisel tsirkulatsiooni eristatakse kolme perioodi:
 
Laeva viimisel tsirkulatsiooni eristatakse kolme perioodi:
 
*manööverperiood - võrdub juhtimisseadme ümberpaigutuse ajaga
 
*manööverperiood - võrdub juhtimisseadme ümberpaigutuse ajaga
 
*evolutsiooniperiood - kestab juhtimisseadme ümberpaigutuse lõpphetkest laeva kulgemise trajektoori kuju ja triivimisnurga stabiliseerumiseni
 
*evolutsiooniperiood - kestab juhtimisseadme ümberpaigutuse lõpphetkest laeva kulgemise trajektoori kuju ja triivimisnurga stabiliseerumiseni
*stabiilsusperiood -  kestab kuni juhtimisseade on fikseeritud asendis.  
+
*stabiilsusperiood -  kestab, kuni juhtimisseade on fikseeritud asendis.
Hoovuse  ja tuule puudumisel on  tsirkulatsiooni trajektoor stabiilsusperioodil korrapärane ringjoon (pöördering). Tsirkulatsiooni perioodid ja trajektoor sõltuvad laeva karakteristikutest.  
+
Trajektoori ise loomustavad elemendid on:  
+
Hoovuse  ja tuule puudumisel on  tsirkulatsiooni trajektoor stabiilsusperioodil korrapärane ringjoon (pöördering). Tsirkulatsiooni perioodid ja trajektoor sõltuvad laeva karakteristikutest.
 +
 
 +
Trajektoori iseloomustavad elemendid on:  
 
*Dts - tsirkulatsiooni stabiilse pöörderingi läbimõõt
 
*Dts - tsirkulatsiooni stabiilse pöörderingi läbimõõt
*DT (taktikaline diameeter) - vahemaa laeva  pikitasapindade vahel enne pöörde algust ja laeva pöördumisel 1800 võrra
+
*DT (taktikaline diameeter) - vahemaa laeva  pikitasapindade vahel enne pöörde algust ja laeva pöördumisel 180° võrra
*L1 (otsenihe) - vahemaa, mille läbib laeva raskuskese pöörde algusest (punkt G) piki algset kursijoont kuni pöördumiseni 900
+
*L1 (otsenihe) - vahemaa, mille läbib laeva raskuskese pöörde algusest (punkt G) piki algset kursijoont kuni pöördumiseni 90°
*L2 (edasinihe) -lühim vahemaa algse kursijoone ja laeva raskuskeskme vahel kui kurss on muutunud  90º võrra
+
*L2 (edasinihe) - lühim vahemaa algse kursijoone ja laeva raskuskeskme vahel, kui kurss on muutunud  90º võrra
*L3  (tagasinihe) -tsirkulatsiooni algstaadiumis toimuv pöördele vastassuunaline nihe (vahemaa esialgse [[kurss|kursijoone]] ja sellele paralleelse trajektoorile tõmmatud puutuja  vahel)-
+
*L3  (tagasinihe) - tsirkulatsiooni algstaadiumis toimuv pöördele vastassuunaline nihe (vahemaa esialgse [[kurss|kursijoone]] ja sellele paralleelse trajektoorile tõmmatud puutuja  vahel).
Laevadele, mille pikkus ületab 100 m ja gaasi- ning keemia[[tanker]]itele olenemata nende pikkusest on [[Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon|Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)]] poolt kehtestanud nõuded tsirkulatsiooni elementide suhtes:  
+
 
 +
Laevadele, mille pikkus ületab 100 m ning gaasi- ja keemia[[tanker]]itele (olenemata nende pikkusest) on [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] IMO kehtestanud nõuded tsirkulatsiooni elementide kohta:  
 
*otsenihe (L1)  ei tohi ületada 4,5 laeva pikkust  
 
*otsenihe (L1)  ei tohi ületada 4,5 laeva pikkust  
*taktikaline diameeter (DT) ei tohi olla suurem kui 5 laeva pikkust.  
+
*taktikaline diameeter (DT) ei tohi olla suurem kui 5 laeva pikkust.
 +
 
[[Kiirlaev]]adele need nõuded ei laiene.
 
[[Kiirlaev]]adele need nõuded ei laiene.
  
20. rida: 25. rida:
  
 
==Allikad==
 
==Allikad==
 +
*[[MerLe]]
 +
*Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986
 +
*[[Heino Punab]], Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. TTÜ Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3     
  
„Mereleksikon“ Eesti Entsüklopeedia kirjastus. Tln. 1996.
 
 
„МОРСКОЙ ЭНЦИКЛОПЕДИЧЕСКИЙ СПРАВОЧНИК“ „Судостроение“ Л. 1986.
 
 
[[Heino Punab]], Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. TTÜ Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3     
 
 
[[Kategooria: Navigatsioon]]
 
[[Kategooria: Navigatsioon]]

Viimane redaktsioon: 30. detsember 2017, kell 02:13

Tsirkulatsioon

Tsirkulatsioon on trajektoor, mida mööda liigub laeva raskuskese pärast juhtimisseadme (rooli, gondelkäituri vm.) pööramist mingi nurga võrra ühe parda poole ja fikseerimist selles asendis.

Laeva viimisel tsirkulatsiooni eristatakse kolme perioodi:

  • manööverperiood - võrdub juhtimisseadme ümberpaigutuse ajaga
  • evolutsiooniperiood - kestab juhtimisseadme ümberpaigutuse lõpphetkest laeva kulgemise trajektoori kuju ja triivimisnurga stabiliseerumiseni
  • stabiilsusperiood - kestab, kuni juhtimisseade on fikseeritud asendis.

Hoovuse ja tuule puudumisel on tsirkulatsiooni trajektoor stabiilsusperioodil korrapärane ringjoon (pöördering). Tsirkulatsiooni perioodid ja trajektoor sõltuvad laeva karakteristikutest.

Trajektoori iseloomustavad elemendid on:

  • Dts - tsirkulatsiooni stabiilse pöörderingi läbimõõt
  • DT (taktikaline diameeter) - vahemaa laeva pikitasapindade vahel enne pöörde algust ja laeva pöördumisel 180° võrra
  • L1 (otsenihe) - vahemaa, mille läbib laeva raskuskese pöörde algusest (punkt G) piki algset kursijoont kuni pöördumiseni 90°
  • L2 (edasinihe) - lühim vahemaa algse kursijoone ja laeva raskuskeskme vahel, kui kurss on muutunud 90º võrra
  • L3 (tagasinihe) - tsirkulatsiooni algstaadiumis toimuv pöördele vastassuunaline nihe (vahemaa esialgse kursijoone ja sellele paralleelse trajektoorile tõmmatud puutuja vahel).

Laevadele, mille pikkus ületab 100 m ning gaasi- ja keemiatankeritele (olenemata nende pikkusest) on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO kehtestanud nõuded tsirkulatsiooni elementide kohta:

  • otsenihe (L1) ei tohi ületada 4,5 laeva pikkust
  • taktikaline diameeter (DT) ei tohi olla suurem kui 5 laeva pikkust.

Kiirlaevadele need nõuded ei laiene.

Autor: Jüri Kask

Allikad

  • MerLe
  • Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986
  • Heino Punab, Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. TTÜ Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3