Erinevus lehekülje "Tsirkulatsioon" redaktsioonide vahel
(→Allikad: toim) |
(toim) |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:tsirkulatsioon.png|thumb|right|Tsirkulatsioon]] | [[Pilt:tsirkulatsioon.png|thumb|right|Tsirkulatsioon]] | ||
− | '''Tsirkulatsioon''' on trajektoor, mida mööda liigub [[laev]]a raskuskese pärast juhtimisseadme ([[rool]], [[gondelkäitur]] vm.) pööramist mingi nurga võrra ühe [[parras|parda]] poole ja fikseerimist selles asendis. | + | '''Tsirkulatsioon''' on trajektoor, mida mööda liigub [[laev]]a raskuskese pärast juhtimisseadme ([[rool]]i, [[gondelkäitur]]i vm.) pööramist mingi nurga võrra ühe [[parras|parda]] poole ja fikseerimist selles asendis. |
+ | |||
Laeva viimisel tsirkulatsiooni eristatakse kolme perioodi: | Laeva viimisel tsirkulatsiooni eristatakse kolme perioodi: | ||
*manööverperiood - võrdub juhtimisseadme ümberpaigutuse ajaga | *manööverperiood - võrdub juhtimisseadme ümberpaigutuse ajaga | ||
*evolutsiooniperiood - kestab juhtimisseadme ümberpaigutuse lõpphetkest laeva kulgemise trajektoori kuju ja triivimisnurga stabiliseerumiseni | *evolutsiooniperiood - kestab juhtimisseadme ümberpaigutuse lõpphetkest laeva kulgemise trajektoori kuju ja triivimisnurga stabiliseerumiseni | ||
− | *stabiilsusperiood - kestab kuni juhtimisseade on fikseeritud asendis. | + | *stabiilsusperiood - kestab, kuni juhtimisseade on fikseeritud asendis. |
− | Hoovuse ja tuule puudumisel on tsirkulatsiooni trajektoor stabiilsusperioodil korrapärane ringjoon (pöördering). Tsirkulatsiooni perioodid ja trajektoor sõltuvad laeva karakteristikutest. | + | |
− | Trajektoori | + | Hoovuse ja tuule puudumisel on tsirkulatsiooni trajektoor stabiilsusperioodil korrapärane ringjoon (pöördering). Tsirkulatsiooni perioodid ja trajektoor sõltuvad laeva karakteristikutest. |
+ | |||
+ | Trajektoori iseloomustavad elemendid on: | ||
*Dts - tsirkulatsiooni stabiilse pöörderingi läbimõõt | *Dts - tsirkulatsiooni stabiilse pöörderingi läbimõõt | ||
− | *DT (taktikaline diameeter) - vahemaa laeva pikitasapindade | + | *DT (taktikaline diameeter) - vahemaa laeva pikitasapindade vahel enne pöörde algust ja laeva pöördumisel 180° võrra |
− | *L1 (otsenihe) - vahemaa, mille läbib laeva raskuskese pöörde algusest (punkt G) piki algset kursijoont kuni pöördumiseni | + | *L1 (otsenihe) - vahemaa, mille läbib laeva raskuskese pöörde algusest (punkt G) piki algset kursijoont kuni pöördumiseni 90° |
− | *L2 (edasinihe) -lühim vahemaa algse kursijoone ja laeva raskuskeskme vahel kui kurss on muutunud 90º võrra | + | *L2 (edasinihe) - lühim vahemaa algse kursijoone ja laeva raskuskeskme vahel, kui kurss on muutunud 90º võrra |
− | *L3 (tagasinihe) -tsirkulatsiooni algstaadiumis toimuv pöördele vastassuunaline nihe (vahemaa esialgse [[kurss|kursijoone]] ja sellele paralleelse trajektoorile tõmmatud puutuja vahel) | + | *L3 (tagasinihe) - tsirkulatsiooni algstaadiumis toimuv pöördele vastassuunaline nihe (vahemaa esialgse [[kurss|kursijoone]] ja sellele paralleelse trajektoorile tõmmatud puutuja vahel). |
− | Laevadele, mille pikkus ületab 100 m | + | |
+ | Laevadele, mille pikkus ületab 100 m ning gaasi- ja keemia[[tanker]]itele (olenemata nende pikkusest) on [[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon]] IMO kehtestanud nõuded tsirkulatsiooni elementide kohta: | ||
*otsenihe (L1) ei tohi ületada 4,5 laeva pikkust | *otsenihe (L1) ei tohi ületada 4,5 laeva pikkust | ||
− | *taktikaline diameeter (DT) ei tohi olla suurem kui 5 laeva pikkust. | + | *taktikaline diameeter (DT) ei tohi olla suurem kui 5 laeva pikkust. |
+ | |||
[[Kiirlaev]]adele need nõuded ei laiene. | [[Kiirlaev]]adele need nõuded ei laiene. | ||
Viimane redaktsioon: 30. detsember 2017, kell 02:13
Tsirkulatsioon on trajektoor, mida mööda liigub laeva raskuskese pärast juhtimisseadme (rooli, gondelkäituri vm.) pööramist mingi nurga võrra ühe parda poole ja fikseerimist selles asendis.
Laeva viimisel tsirkulatsiooni eristatakse kolme perioodi:
- manööverperiood - võrdub juhtimisseadme ümberpaigutuse ajaga
- evolutsiooniperiood - kestab juhtimisseadme ümberpaigutuse lõpphetkest laeva kulgemise trajektoori kuju ja triivimisnurga stabiliseerumiseni
- stabiilsusperiood - kestab, kuni juhtimisseade on fikseeritud asendis.
Hoovuse ja tuule puudumisel on tsirkulatsiooni trajektoor stabiilsusperioodil korrapärane ringjoon (pöördering). Tsirkulatsiooni perioodid ja trajektoor sõltuvad laeva karakteristikutest.
Trajektoori iseloomustavad elemendid on:
- Dts - tsirkulatsiooni stabiilse pöörderingi läbimõõt
- DT (taktikaline diameeter) - vahemaa laeva pikitasapindade vahel enne pöörde algust ja laeva pöördumisel 180° võrra
- L1 (otsenihe) - vahemaa, mille läbib laeva raskuskese pöörde algusest (punkt G) piki algset kursijoont kuni pöördumiseni 90°
- L2 (edasinihe) - lühim vahemaa algse kursijoone ja laeva raskuskeskme vahel, kui kurss on muutunud 90º võrra
- L3 (tagasinihe) - tsirkulatsiooni algstaadiumis toimuv pöördele vastassuunaline nihe (vahemaa esialgse kursijoone ja sellele paralleelse trajektoorile tõmmatud puutuja vahel).
Laevadele, mille pikkus ületab 100 m ning gaasi- ja keemiatankeritele (olenemata nende pikkusest) on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon IMO kehtestanud nõuded tsirkulatsiooni elementide kohta:
- otsenihe (L1) ei tohi ületada 4,5 laeva pikkust
- taktikaline diameeter (DT) ei tohi olla suurem kui 5 laeva pikkust.
Kiirlaevadele need nõuded ei laiene.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- MerLe
- Морской энциклопедичекий справочник. Судостроение. Leningrad, 1986
- Heino Punab, Jaan Läheb, Lauri Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. TTÜ Eesti Mereakadeemia, Tallinn, 2014. ISBN 978-9985-808-57-3