Erinevus lehekülje "Värtahamn" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(pildid)
(link)
1. rida: 1. rida:
 
[[Pilt:Värtahamni terminal.jpg|thumb|right|Värtahamni uue reisiterminali keskosa]]
 
[[Pilt:Värtahamni terminal.jpg|thumb|right|Värtahamni uue reisiterminali keskosa]]
 
[[Pilt:Värtahamni koridorid.jpg|thumb|right|[[ROMANTIKA]], [[SILJA SERENADE]] ja [[BALTIC QUEEN]] Värtahamnis]]
 
[[Pilt:Värtahamni koridorid.jpg|thumb|right|[[ROMANTIKA]], [[SILJA SERENADE]] ja [[BALTIC QUEEN]] Värtahamnis]]
'''Värtahamn''' (rootsi keeles ''Värtahamnen'') on [[Stockholmi Sadamad|Stockholmi Sadamate]] suuremaid osi [[Stockholmi sadam]]as.
+
'''Värtahamn''' (rootsi keeles ''Värtahamnen'') on [[Stockholmi Sadamad|Stockholmi Sadamate]] suuremaid osi Stockholmis.
  
 
Värtahamni kaudu sõidavad [[Tallink]]i [[parvlaev]]ad Eestisse, Soome ja Lätisse. Peale parvlaevakaide Värtahamni lõunaosas on põhjaosas kai, mida kasutab vedelkütusefirma Fortum. Värtahamnis võetakse vastu ka söelaevu Hjorthageni soojusjaama teenindamiseks.
 
Värtahamni kaudu sõidavad [[Tallink]]i [[parvlaev]]ad Eestisse, Soome ja Lätisse. Peale parvlaevakaide Värtahamni lõunaosas on põhjaosas kai, mida kasutab vedelkütusefirma Fortum. Värtahamnis võetakse vastu ka söelaevu Hjorthageni soojusjaama teenindamiseks.

Redaktsioon: 3. aprill 2020, kell 23:54

Värtahamni uue reisiterminali keskosa

Värtahamn (rootsi keeles Värtahamnen) on Stockholmi Sadamate suuremaid osi Stockholmis.

Värtahamni kaudu sõidavad Tallinki parvlaevad Eestisse, Soome ja Lätisse. Peale parvlaevakaide Värtahamni lõunaosas on põhjaosas kai, mida kasutab vedelkütusefirma Fortum. Värtahamnis võetakse vastu ka söelaevu Hjorthageni soojusjaama teenindamiseks.

Ajalugu

  • 1879 ostis Stockholmi linn riigilt maa, et rajada sadam söe ja muude mahukaupade käitlemiseks. Piirkond oli hoonestamata ja riigil oli olnud plaan rajada sinna mereväebaas.
  • Kuni aastani 1948 ostis linn sadama jaoks maad juurde, kuid Kaknäsi kohale laanitud suur sadam jäi siiski ehitamata
  • aastail 1879-1886 ehitati Värtahamni esimene etapp ja 1882. aastal avati raudtee Karlbergist. Seda mööda sõitsid ka reisirongid kuni 1913. aastani.
  • 1918. aastaks laiendati ja süvendati sadamat, milles olid suured laoplatsid söe, malmi, raua, puidu, tselluloosi, vilja ja väetise käitlemiseks. Enamjaolt veeti sadama kaudu Rootsi kaupu sisse, kuid jäistel talvedel ka eksporditi.
  • detsembris 1965 alustas Silja Line parvlaevaliiklust Naantalisse. Esialgu ehitati ajutine parvlaevakai, sest Stockholm Sadam plaanis suuremat Soome-laevade sadamat Ropsten. See kava ei saanud teoks ning 1967. aastal ehitati uus parvlaevakai.
  • 1972. aastal kolis Värtahamni basseini põhjaküljele Silja Line´i Helsingi-liin
  • 1974. aastal avas Silja Line oma esimese korraliku terminalihoone kinniste sadamakoridoridega mõlemal pool basseini.
  • 2009. aastal alustasid Värtahamnis sildumist Tallinn-Stockholmi laevaliini parvlaevad. Värtahamnis silduvad ka Turu-Stockholmi laevaliini parvlaevad ja sildusid varem SeaWind Line'i laevad
  • 2013. aastal alustati Värtahamni ulatuslikku laiendust, mis peab valmima 2016. aastal.
  • suvel 2016 valmis Värtahamni uus suur reisiterminal, 1974. aastal ehitatud reisiterminal on lammutatud
  • 24. jaanuarist 2017 hakkasid Värtahamnis silduma ka Tallinki Riia-Stockholmi laevaliini laevad, nii on Tallinki kõigi nelja laevaliini reisijad nüüd ühes terminalis

Välislingid

Värtahamn Stockholmi Sadamate kodulehel