Visiir

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 18. aprill 2020, kell 10:36 kasutajalt Tauri (arutelu | kaastöö) (täiendatud)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Parvlaev SARDINIA REGINA avatud vöörivisiiriga
Kahekäila-parvlaeva SAAREMAA visiir on avatud

Visiir on avamiseks tõstetav laeva vööri- või ahtriosa.

Visiir laevakere voolujoonelise osa otsana on vajalik pääsuks parvlaevade (sealhulgas ro-pax-laevade) ja veeremilaevade autotekile. Üldjuhul on parv- ja veeremilaevadel vöörivisiir, kuid kahekäila-parvlaevadel on visiirid laeva mõlemas otsas. Vöörivisiir peab olema ilmastikutihe, selle taga asuv ramp aga veetihe.

Vöörivisiiride ohutus

Tänapäeval eelistatakse vöörivisiiride asemel sageli külgedele avanevaid vööriuksi, mida peetakse vöörivisiiridest ohutumaks.

Varasemail aastail ei olnud head alust vöörivisiiride lukkude tugevusarvutuste jaoks.[1] Vöörivisiiri puhul neelavad lainete lööke hinged ja visiirilukud, mis võivad lõpuks puruneda. Külgedele avanevate vööriuste puhul neelab lainete löögid laevakere. Ohutust lisab rambist tagapool asuv põrkevahesein, mis peab takistama vee pääsu autotekile vöörivisiiri või -uste ja rambi purunemise korral.

Läänemerel on olnud juhtumeid, kui vöörivisiiri hinged on paindunud ja lukud lainetuses purunenud, tuntuim neist on parvlaeva ESTONIA katastroof.

Viited

  1. Pär-Henrik Sjöström. Lahtise vöörivisiiriga "Wellamol". Laevanduse aastaraamat 2014. Tallinn 2014. ISBN 978-9985-9187-5-3