Allveekamber

Allveekamber on allveeuuringuteks või -töödeks laevalt trossi otsas vette lastav silindri- või kerakujuline terasest töökambriga seade.

Et allveekamber trossi katkemisel või takerdumisel iseseisvalt pinnale tõuseks, vähendatakse lisaraskusi. Mõnel juhul tõuseb pinnale ainult kamber koos uurijaga. Nüüdisaegne allveekamber varustatakse valgusluukide, valgustite, elutegevust tagavate seadmete ja paljude mõõteriistadega veealuse maailma vaatluseks, proovide võtmiseks, pildistamiseks jms. Allveekambril võivad olla juhitavad käed, ankruseadmed ja sõukruvi allveekambri pööramiseks ning piiratud liikumiseks trossi pikkuse ulatuses, kajalood, vurrkompass. Laevaga on peale trossi ühendatud ka elektri- ja telefonikaabel. Esimese allveekambri valmistas H. Hartmann 1911.aastal, laskudes selles Vahemeres 458 m sügavusse. Nüüdisaegse allveekambri sukeldumissügavuseks on kuni 600 m.

See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal.