Termoõlikatel
Termoõlikatel on katel, kus laeva soojusvarustussüsteemide soojuskandjaks on termoõli. Alates 1960. aastatest on laevadel hakatud soojusvarustussüsteemides kasutama nn. termoõli süsteeme, milles soojuskandjaks ei ole veeaur, vaid spetsiaalse töötlemise teel valmistatud eriomadustega mineraal-, sünteetilised või poolsünteetilised õlid.
Termoõlisüsteemides kasutatavad termoõlid on tuleohu vältimiseks kõrge leektäpiga, nende isesüttimistemperatuur ja koksistumistemperatuur on oluliselt kõrgemad maksimaalsetest töötemperatuuridest. Õli ülekuumenemise vältimiseks sissekütmisel ja vajaliku intensiivsusega õliringluse tagamiseks on termoõlid madala viskoossusega kogu töötemperatuuride vahemikus.
Termoõlisüsteemi abi- ja utilisatsioonikateldes on küttepind tavaliselt kujundatud kollet ja gaasikäike ümbritseva pideva spiraaltoruna, milles liigub ringluspumba antava rõhu toimel termoõli, kuumenedes sõltuvalt süsteemi otstarbest ja valitud õlimargist temperatuurini 200…350°C.
Termoõlisüsteemide eelised aurusüsteemide ees on:
- lihtsam ja kompaktsem konstruktsioon (puudub aururuum, pole veetaseme näidikuid ega regulaatoreid, kaitseklappe, kondensaatoreid, soojaveekaste jm aurukatelde lisaseadmeid)
- odavam algmaksumus ja väiksemad remondi-hoolduskulud
- erinevalt aurukateldest, milles töötemperatuuri tõusuga kaasneb paratamatult töörõhu tõus, töötavad termoõlikatlad põhimõtteliselt atmosfäärirõhul töötemperatuurist sõltumata, ringluspumpadega antakse vaid süsteemi hüdraulise takistuse ületamiseks vajalik lisarõhk 0,4…1,3 MPa
- olulised eelised on ka katlakivi ja korrosiooni tekke ning külmumisohu puudumine.
Termoõlikatla automaatjuhtimis- ja –kaitsesüsteemid on märksa lihtsamad aurukatelde vastavatest süsteemidest. Kontrollitavad parameetrid, mille väljumisel ettenähtud piiridest seiskub automaatselt kütuse andmine põletisse, on katlast väljuva õli ja gaaside temperatuurid, õliringluse intensiivsus ja termoõli tase paisupaagis. Termoõlikatelde kasutegur on 3…5%, kogu süsteemi kasutegur aga kuni 10% kõrgem aurukatelde ja auruküttesüsteemide kasutegurist.
Termoõlikatelde puudus aurukateldega võrreldes on suurem tuleoht, sest torude lekke korral töötavas katlas on küttepinna sissepõlemine praktiliselt vältimatu. Seetõttu termoõlikatelde küttepinnad keevitatakse valmistamisel monoliitseteks tervikdetailideks ilma lahtivõetavate toruühendusteta, süsteemide toruliidete ja armatuuri tihendite materjalidena kasutatakse ainult mittepõlevaid materjale. Samal põhjusel paigutatakse termoõlikatlad tihti ka väljapoole masinaruumi.
Autorid:
Allikad
Heino Punab. Laevajõuseadmed. Eesti Mereakadeemia, 2008
