Erinevus lehekülje "Rehv" redaktsioonide vahel
(New page: '''Rehv''' (holl ''reef''), '''1.''' rehvitav (rehvimine) purjeosa, raapurje ülaserva ja rehvlindi (purjele õmmeldud rehvaukude ja rehvniplitega rõhtne purjeriidest riba) või pikipurje...) |
(kategooria) |
||
| (ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Rehv''' ( | + | '''Rehv''' (hollandi keeles ''reef'') on: |
| + | #[[rehvimine|rehvitav]] [[puri|purjeosa]], [[raapuri|raapurje]] ülaserva ja rehvlindi (purjele õmmeldud rehvaukude ja rehvniplitega rõhtne [[purjeriie|purjeriidest]] riba) või [[pikipuri|pikipurje]] alaserva ja rehvlindi, samuti kahe rehvlindi vaheline purjelina osa. Purjel võib olla kuni kolm rehvi. „Puri on põhjarehvis“ öeldakse, kui puri on viimase rehvlindini kokku seotud. | ||
| + | #rehvimisseade. 19. sajandi keskpaiku võeti kasutusele hulk patenditud seadmeid ühekordse [[marsspuri|marsspurje]] rehvimise hõlbustamiseks. Tuntuimad on kapten H. D. Cunninghami rehvimisseade (1853. aaasta patent). Purje ülaserv on seotud pööreldava [[raa]] külge. Rehvimisel keris pöörlev raa kuni 2/3 purjeosast enda ümber. J. Collingi ja D. G. Pinkney rehvimisseade (ühine patent 1863. aastast) võimaldas rehvimist ja ka purje korjamist. Seade koosnes raa esiküljel paiknevast pööreldavast peenemast [[peel]]est, mille peale rulliti puri rullkardina põhimõttel kas osaliselt (rehvimisel) või kogu ulatuses (purje korjamisel). Lihtsam ja töökindlam oli kapten F. Howe´i rehvimisseade. See koosnes alamasti [[eeselkopp|eeselkopile]] paikselt kinnitatud lisaraast ja rõhtsalt poolitatud marsspurjest, mille ülemise poole [[raaliik]] oli seotud tõstetava [[marssraa]] külge. Purje ülemise poole alaserv ja alumise poole ülaserv olid seotud paikse raa [[jaktaak|jaktaagi]] külge. Ülemise raa allalaskmisel langes purje alumine pool selle alltuule külje taha varju ja puri oligi rehvitud. | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Jooksevtaglas]] | ||
Viimane redaktsioon: 12. november 2016, kell 00:53
Rehv (hollandi keeles reef) on:
- rehvitav purjeosa, raapurje ülaserva ja rehvlindi (purjele õmmeldud rehvaukude ja rehvniplitega rõhtne purjeriidest riba) või pikipurje alaserva ja rehvlindi, samuti kahe rehvlindi vaheline purjelina osa. Purjel võib olla kuni kolm rehvi. „Puri on põhjarehvis“ öeldakse, kui puri on viimase rehvlindini kokku seotud.
- rehvimisseade. 19. sajandi keskpaiku võeti kasutusele hulk patenditud seadmeid ühekordse marsspurje rehvimise hõlbustamiseks. Tuntuimad on kapten H. D. Cunninghami rehvimisseade (1853. aaasta patent). Purje ülaserv on seotud pööreldava raa külge. Rehvimisel keris pöörlev raa kuni 2/3 purjeosast enda ümber. J. Collingi ja D. G. Pinkney rehvimisseade (ühine patent 1863. aastast) võimaldas rehvimist ja ka purje korjamist. Seade koosnes raa esiküljel paiknevast pööreldavast peenemast peelest, mille peale rulliti puri rullkardina põhimõttel kas osaliselt (rehvimisel) või kogu ulatuses (purje korjamisel). Lihtsam ja töökindlam oli kapten F. Howe´i rehvimisseade. See koosnes alamasti eeselkopile paikselt kinnitatud lisaraast ja rõhtsalt poolitatud marsspurjest, mille ülemise poole raaliik oli seotud tõstetava marssraa külge. Purje ülemise poole alaserv ja alumise poole ülaserv olid seotud paikse raa jaktaagi külge. Ülemise raa allalaskmisel langes purje alumine pool selle alltuule külje taha varju ja puri oligi rehvitud.
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
