Erinevus lehekülje "Ventilatsioonisüsteem" redaktsioonide vahel
(Uus lehekülg: ''''Ventilatsioonisüsteem''' on laeva üldsüsteem, mille ülesandeks on reguleeritava õhuvahetuse (ventileerimise) teel laevaruumides inimestele soodsa, seadmete, mat...') |
(toim) |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Ventilatsioonisüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille | + | '''Ventilatsioonisüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille ülesanne on reguleeritava õhuvahetuse (ventileerimise) teel [[laevaruum]]ides inimestele soodsa, seadmete, materjalide ja saaduste säilitamist tagava ning tehnoloogiaprotsesside nõuetele vastava õhkkeskkonna (puhtus, niiskus, temperatuur, liikumiskiirus) loomine. Ventileerimisel suunatakse puhas välisõhk ventileeritavasse ruumi ja eemaldatakse ruumist koos kasutatud õhuga kahjulikud gaasid, liigne niiskus ja soojus. |
Laeva ventilatsionisüsteeme liigitatakse: | Laeva ventilatsionisüsteeme liigitatakse: | ||
| + | *loomulikud ja sundventilatsioonisüsteemid | ||
| + | *üldventilatsioonisüsteemid – teenistuslike ja ühiskondlike ruumide, koridoride jms laevaruumide ventileerimiseks | ||
| + | *kesk- ehk tsentraliseeritud ventilatsioonisüsteemid – mitme sarnase õhusaastega laevaruumi ventileerimiseks | ||
| + | *sissepuhke ventilatsioonisüsteemid – reeglina laeva elu- ja teenindusruumide ventileerimiseks, kus värske õhk suunatakse ruumi ülaossa, tõrjudes kasutatud õhu kajutiuste žalusiide või seinte allosas paiknevate avade kaudu laeva koridoridesse | ||
| + | *väljatõmbe (tõmbe) ventilatsioonisüsteemid – saastatud (kahjulike või ebameeldivate aurude ja gaasidega) õhuga ruumide (tualetid, pesuruumid, saunad, suitsetamisruumid jms) ventileerimiseks. Väljaimetava õhu asemel tuleb neisse ruumidesse õhk uste kaudu laeva koridoridest. | ||
| + | *kombineeritud ventilatsioonisüsteemid - kasutatakse laevaruumides, mis vajavad intensiivsemat ventilatsiooni, olenevalt vajadusest võib olla ülekaalus kas sissepuhke- või tõmbesüsteem | ||
| + | *spetsiaalsed ventilatsioonisüsteemid – kõrgendatud õhusaastega laevaruumide ([[masinaruum]]ide, [[katlaruum]]ide, [[lastiruum]]ide, külmutusseadmete ja akumulaatoriruumide, [[tanker]]ite [[lastipumbaruum]]ide jms) ventileerimiseks. Masinaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhukvaliteedi ka [[peamasin|pea-]] ja [[abimasin]]ate, katelseadmete, kompressorite jt seadmete tööks vajaliku õhu etteandmise ning seadmete töötamisel ruumi kiirguva soojuse ärastamise. | ||
| + | *autonoomsed ventilatsioonisüsteemid – ühe teatud laevaruumi ventileerimiseks | ||
| + | *kohtventilatsioonisüsteemd - aurude, gaaside, tolmu või muu õhusaaste tekkimise või kogunemiskohtade ventileerimiseks. | ||
| − | + | [[Pilt:LV.png|thumb|left|Loomuliku ventilatsiooni elemendid]] | |
| + | '''Loomulikku ventilatsiooniga sissepuhkesüsteemides''' kasutatakse laevas '''deflektoreid'''. Deflektor on [[tekk|tekil]] või [[tekiehitis]]e peal ventilatsioonitorustikule monteeritud vertikaalse telje ümber pööratav ja 90° nurga alla painutatud torupõlv. Laeva käigul pööratakse deflektori ava selliselt, et laeva liikumise või tuule mõjul deflektorisse tungiva õhu mõjul tekitatav dünaamiline rõhk paneb sissepuhketorustikus õhumassi liikuma. | ||
| − | + | '''Loomuliku ventilatsiooniga tõmbesüsteemis''' kasutatakse samuti avatekile või tekiehitise peale monteeritud mitut pööratavat '''ejektorpead''', mis töötavad ejektori põhimõttel – ahenevasse koonusesse siseneva õhu liikumiskiiruse kasv põhjustab saatilise rõhu vähenemise ejektorpea kambris, mille toimel imetakse sinna tõmbeventilatsiooni torustikust õhk. | |
| − | + | Loomuliku ventilatsiooni tõhusus sõltub suurel määral laeva kiirusest ja ilmastikust (ka aastaajast), mistõttu õhuvahetuse efekt ei ole alati tagatud ja pole piisav ruumide normikohaseks ventileerimiseks. Seetõttu kasutatakse nüüdisaegsetel laevadel valdavalt töökindlaid ja stabiilselt ettenähtud parameetreid tagavaid sundventilatsioonisüsteeme ning loomuliku ventilatsiooni harva, peamiselt vaid abi- ja teenistusruumides, kus inimesed viibivad lühikes aega. | |
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
| − | |||
Vanadel [[aurulaev]]adel olid tekkidel ja tekiehitistel kõrguvad deflektorid [[laevaarhitektuur]]i iseloomulik komponent. | Vanadel [[aurulaev]]adel olid tekkidel ja tekiehitistel kõrguvad deflektorid [[laevaarhitektuur]]i iseloomulik komponent. | ||
| − | '''Sundventilatsioonisüsteemid''' koosnevad tsentrifugaal- või telgventilaatoritest koos vajalike lisaseadmetega süsteemi toimimiseks ja juhtimiseks (õhukanalid, pöörd- või plaatsiibrid, õhu suunamisseadmed, õhuvõtu- ja väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja juhtimisseadmed). Sundventilatsioonisüsteemi ventilaatorite tootlikkuse aluseks võetakse soovitatavad õhuvahetustegurid (ventilaatori tootlikuse (m³/h) ja ventileeritava ruumi mahu (m³) suhe) sõltuvalt laevaruumi otstarbest ja õhu saastumistüübist ning intensiivsusest. [[Pilt:SV.png|thumb|right|Ventilaatorid]] | + | '''Sundventilatsioonisüsteemid''' koosnevad tsentrifugaal- või telgventilaatoritest koos vajalike lisaseadmetega süsteemi toimimiseks ja juhtimiseks (õhukanalid, pöörd- või plaatsiibrid, õhu suunamisseadmed, õhuvõtu- ja väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja juhtimisseadmed). Sundventilatsioonisüsteemi ventilaatorite tootlikkuse aluseks võetakse soovitatavad õhuvahetustegurid (ventilaatori tootlikuse (m³/h) ja ventileeritava ruumi mahu (m³) suhe), sõltuvalt laevaruumi otstarbest ja õhu saastumistüübist ning intensiivsusest. |
| + | [[Pilt:SV.png|thumb|right|Ventilaatorid]] | ||
| + | Sundventilatsioonisüsteemid võivad olla automaatjuhtimisega, milles süsteemid lülitatakse sisse või välja etteantud programmi järgi. | ||
| + | |||
Autor: [[Jüri Kask]] | Autor: [[Jüri Kask]] | ||
| − | |||
| − | |||
==Allikad== | ==Allikad== | ||
*[[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3 | *[[Heino Punab]]. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3 | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevaseadmed]] | ||
Viimane redaktsioon: 13. aprill 2019, kell 00:43
Ventilatsioonisüsteem on laeva üldsüsteem, mille ülesanne on reguleeritava õhuvahetuse (ventileerimise) teel laevaruumides inimestele soodsa, seadmete, materjalide ja saaduste säilitamist tagava ning tehnoloogiaprotsesside nõuetele vastava õhkkeskkonna (puhtus, niiskus, temperatuur, liikumiskiirus) loomine. Ventileerimisel suunatakse puhas välisõhk ventileeritavasse ruumi ja eemaldatakse ruumist koos kasutatud õhuga kahjulikud gaasid, liigne niiskus ja soojus.
Laeva ventilatsionisüsteeme liigitatakse:
- loomulikud ja sundventilatsioonisüsteemid
- üldventilatsioonisüsteemid – teenistuslike ja ühiskondlike ruumide, koridoride jms laevaruumide ventileerimiseks
- kesk- ehk tsentraliseeritud ventilatsioonisüsteemid – mitme sarnase õhusaastega laevaruumi ventileerimiseks
- sissepuhke ventilatsioonisüsteemid – reeglina laeva elu- ja teenindusruumide ventileerimiseks, kus värske õhk suunatakse ruumi ülaossa, tõrjudes kasutatud õhu kajutiuste žalusiide või seinte allosas paiknevate avade kaudu laeva koridoridesse
- väljatõmbe (tõmbe) ventilatsioonisüsteemid – saastatud (kahjulike või ebameeldivate aurude ja gaasidega) õhuga ruumide (tualetid, pesuruumid, saunad, suitsetamisruumid jms) ventileerimiseks. Väljaimetava õhu asemel tuleb neisse ruumidesse õhk uste kaudu laeva koridoridest.
- kombineeritud ventilatsioonisüsteemid - kasutatakse laevaruumides, mis vajavad intensiivsemat ventilatsiooni, olenevalt vajadusest võib olla ülekaalus kas sissepuhke- või tõmbesüsteem
- spetsiaalsed ventilatsioonisüsteemid – kõrgendatud õhusaastega laevaruumide (masinaruumide, katlaruumide, lastiruumide, külmutusseadmete ja akumulaatoriruumide, tankerite lastipumbaruumide jms) ventileerimiseks. Masinaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhukvaliteedi ka pea- ja abimasinate, katelseadmete, kompressorite jt seadmete tööks vajaliku õhu etteandmise ning seadmete töötamisel ruumi kiirguva soojuse ärastamise.
- autonoomsed ventilatsioonisüsteemid – ühe teatud laevaruumi ventileerimiseks
- kohtventilatsioonisüsteemd - aurude, gaaside, tolmu või muu õhusaaste tekkimise või kogunemiskohtade ventileerimiseks.
Loomulikku ventilatsiooniga sissepuhkesüsteemides kasutatakse laevas deflektoreid. Deflektor on tekil või tekiehitise peal ventilatsioonitorustikule monteeritud vertikaalse telje ümber pööratav ja 90° nurga alla painutatud torupõlv. Laeva käigul pööratakse deflektori ava selliselt, et laeva liikumise või tuule mõjul deflektorisse tungiva õhu mõjul tekitatav dünaamiline rõhk paneb sissepuhketorustikus õhumassi liikuma.
Loomuliku ventilatsiooniga tõmbesüsteemis kasutatakse samuti avatekile või tekiehitise peale monteeritud mitut pööratavat ejektorpead, mis töötavad ejektori põhimõttel – ahenevasse koonusesse siseneva õhu liikumiskiiruse kasv põhjustab saatilise rõhu vähenemise ejektorpea kambris, mille toimel imetakse sinna tõmbeventilatsiooni torustikust õhk.
Loomuliku ventilatsiooni tõhusus sõltub suurel määral laeva kiirusest ja ilmastikust (ka aastaajast), mistõttu õhuvahetuse efekt ei ole alati tagatud ja pole piisav ruumide normikohaseks ventileerimiseks. Seetõttu kasutatakse nüüdisaegsetel laevadel valdavalt töökindlaid ja stabiilselt ettenähtud parameetreid tagavaid sundventilatsioonisüsteeme ning loomuliku ventilatsiooni harva, peamiselt vaid abi- ja teenistusruumides, kus inimesed viibivad lühikes aega.
Vanadel aurulaevadel olid tekkidel ja tekiehitistel kõrguvad deflektorid laevaarhitektuuri iseloomulik komponent.
Sundventilatsioonisüsteemid koosnevad tsentrifugaal- või telgventilaatoritest koos vajalike lisaseadmetega süsteemi toimimiseks ja juhtimiseks (õhukanalid, pöörd- või plaatsiibrid, õhu suunamisseadmed, õhuvõtu- ja väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja juhtimisseadmed). Sundventilatsioonisüsteemi ventilaatorite tootlikkuse aluseks võetakse soovitatavad õhuvahetustegurid (ventilaatori tootlikuse (m³/h) ja ventileeritava ruumi mahu (m³) suhe), sõltuvalt laevaruumi otstarbest ja õhu saastumistüübist ning intensiivsusest.
Sundventilatsioonisüsteemid võivad olla automaatjuhtimisega, milles süsteemid lülitatakse sisse või välja etteantud programmi järgi.
Autor: Jüri Kask
Allikad
- Heino Punab. Lauri Laks. Jaan Läheb. Harli Moosaar. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid.ISBN 978-9985-808-57-3
