Erinevus lehekülje "Veevarustussüsteem" redaktsioonide vahel
(toim) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Veevarustussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval | + | '''Veevarustussüsteem''' on [[laev]]a üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamisseadmes, peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele. |
| − | [[Joogivesi|Joogiveega]], mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud varustatakse | + | ==Joogivesi== |
| + | [[Joogivesi|Joogiveega]], mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud, varustatakse [[kambüüs]]id, [[mess]]id, puhvetid, baarid, joogiautomaadid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid. | ||
| − | + | Et tagada joogivee nõutav kvaliteet, peavad laeval olema joogiveevarude hoidmiseks eraldi, ainult selleks otstarbeks ette nähtud korrosioonikindlast materjalist või korrosioonikindla kattega kaetud mahutid, teistest süsteemidest eraldatud pumbad, filtrid, süsteemid, [[hüdrofoor]]id ja muud vajalikud nõuetekohased lisaseadmed (veetaseme määrajad (mõõtelinti või -varrast ei tohi kasutada), 450 mm üle teki tasapinna ulatuvad täitetorud, tiheda võrgu ja ujukklapiga [[õhutoru]]d jm). Joogivee varude hoidmine [[vöör]]i-, [[ahter|ahtri]]- ja topeltpõhjatankides ei ole lubatud ning joogivee varutankidel ei tohi olla ühiseid seinu mahutitega, kus hoitakse [[heitvesi|heitvett]], kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke (välja arvatud pesuvee varutankid), neid ei tohi paigutada [[masinaruum]]idesse ja samasse ruumi heitvete kogumispaakidega. | |
| − | Pesuvett (külma ja soojendatud) kasutatakse dušširuumides, saunades, pesumasinates ja ka [[kajut]]ite valamutes. | + | ==Pesuvesi== |
| + | Pesuvett (külma ja soojendatud) kasutatakse dušširuumides, saunades, pesumasinates ja ka [[kajut]]ite valamutes. | ||
| + | |||
| + | Pesuvesi erineb oma puhtuselt ja kvaliteedilt joogiveest vähe. Põhiline erinevus on, et pesuvesi ei pea olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud. Seetõttu kasutatakse nüüdisaegsetel laevadel ühtset olme-mageveesüsteemi, mille kaudu varustatakse kõiki tarbijaid joogivee kvaliteediga mageveega. See võimaldab loobuda eraldi pesuveesüsteemist koos kõigi selle elementidega (pesuvee varutankid, pumbad, hüdrofoorid, filtrid, torustikud jm). | ||
| − | |||
[[Pilt:VVS.png|thumb|right|Ühtne hüdrofooriga olme-mageveesüsteem]] | [[Pilt:VVS.png|thumb|right|Ühtne hüdrofooriga olme-mageveesüsteem]] | ||
| − | Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, | + | Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, tänapäeval enamasti ultraviolettsterilisaatorid, milles kasutatakse bakteritsiidseid ultraviolettlampe, mille lühilainekiirgus hävitab bakterid, viirused ja muud mikroorganismid töödeldavas vees. Ultraviolettkiirtega vee töötlemine on ainulaadne ja kiire meetod vee desinfitseerimiseks, kasutamata kemikaale ega vee termilist töötlemist, kusjuures on võimalik vett korduvalt töödelda, pumbates vett läbi sama seadme ringluspumpadega. |
| − | Suurtel | + | Suurtel [[reisilaev]]adel, kus magevee üldkulu on suur ja praktiliselt pidev, kasutatakse olme-mageveesüsteemi torustikes pideva vajaliku surve tagamiseks hüdrofooride asemel automaatreguleerimisega ringluspumpasid, mis tagavad tarbijatele pideva veevarustuse, seejuures mittetarbitav vesi suunatakse läbi veetöötlemisseade tagasi varutanki. |
| + | ==Merevee magestamine== | ||
Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast, magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist. | Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast, magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist. | ||
Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega (või olme-mageveega), laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, [[laevapere]] ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas, mis on 150 l isiku kohta. | Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega (või olme-mageveega), laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, [[laevapere]] ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas, mis on 150 l isiku kohta. | ||
| − | Kui laeval magestatakse vett, peab laeval olema | + | Kui laeval magestatakse vett, peab laeval pidevalt olema viie ööpäeva veevaru. |
Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse [[kingston]]imagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides. | Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse [[kingston]]imagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides. | ||
| − | Autor:[[Jüri Kask | + | Autor:[[Jüri Kask]] |
| − | |||
| − | |||
==Allikad== | ==Allikad== | ||
[[Heino Punab]] J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3 | [[Heino Punab]] J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3 | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevasüsteemid]] | ||
Redaktsioon: 12. juuli 2019, kell 00:03
Veevarustussüsteem on laeva üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamisseadmes, peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.
Joogivesi
Joogiveega, mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud, varustatakse kambüüsid, messid, puhvetid, baarid, joogiautomaadid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid.
Et tagada joogivee nõutav kvaliteet, peavad laeval olema joogiveevarude hoidmiseks eraldi, ainult selleks otstarbeks ette nähtud korrosioonikindlast materjalist või korrosioonikindla kattega kaetud mahutid, teistest süsteemidest eraldatud pumbad, filtrid, süsteemid, hüdrofoorid ja muud vajalikud nõuetekohased lisaseadmed (veetaseme määrajad (mõõtelinti või -varrast ei tohi kasutada), 450 mm üle teki tasapinna ulatuvad täitetorud, tiheda võrgu ja ujukklapiga õhutorud jm). Joogivee varude hoidmine vööri-, ahtri- ja topeltpõhjatankides ei ole lubatud ning joogivee varutankidel ei tohi olla ühiseid seinu mahutitega, kus hoitakse heitvett, kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke (välja arvatud pesuvee varutankid), neid ei tohi paigutada masinaruumidesse ja samasse ruumi heitvete kogumispaakidega.
Pesuvesi
Pesuvett (külma ja soojendatud) kasutatakse dušširuumides, saunades, pesumasinates ja ka kajutite valamutes.
Pesuvesi erineb oma puhtuselt ja kvaliteedilt joogiveest vähe. Põhiline erinevus on, et pesuvesi ei pea olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud. Seetõttu kasutatakse nüüdisaegsetel laevadel ühtset olme-mageveesüsteemi, mille kaudu varustatakse kõiki tarbijaid joogivee kvaliteediga mageveega. See võimaldab loobuda eraldi pesuveesüsteemist koos kõigi selle elementidega (pesuvee varutankid, pumbad, hüdrofoorid, filtrid, torustikud jm).
Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, tänapäeval enamasti ultraviolettsterilisaatorid, milles kasutatakse bakteritsiidseid ultraviolettlampe, mille lühilainekiirgus hävitab bakterid, viirused ja muud mikroorganismid töödeldavas vees. Ultraviolettkiirtega vee töötlemine on ainulaadne ja kiire meetod vee desinfitseerimiseks, kasutamata kemikaale ega vee termilist töötlemist, kusjuures on võimalik vett korduvalt töödelda, pumbates vett läbi sama seadme ringluspumpadega.
Suurtel reisilaevadel, kus magevee üldkulu on suur ja praktiliselt pidev, kasutatakse olme-mageveesüsteemi torustikes pideva vajaliku surve tagamiseks hüdrofooride asemel automaatreguleerimisega ringluspumpasid, mis tagavad tarbijatele pideva veevarustuse, seejuures mittetarbitav vesi suunatakse läbi veetöötlemisseade tagasi varutanki.
Merevee magestamine
Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast, magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist.
Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega (või olme-mageveega), laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, laevapere ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas, mis on 150 l isiku kohta.
Kui laeval magestatakse vett, peab laeval pidevalt olema viie ööpäeva veevaru.
Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse kingstonimagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides.
Autor:Jüri Kask
Allikad
Heino Punab J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3
