Erinevus lehekülje "SUUROP (miiniveeskja)" redaktsioonide vahel
P (→Kirjandus) |
|||
| (ei näidata sama kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 106. rida: | 106. rida: | ||
}} | }} | ||
==Ajalugu== | ==Ajalugu== | ||
| − | *Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi | + | *Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi lähistel Grangemouth’is, Greenock Dockyard Co laevatehases Venemaa tellimusel Äänisjärve (vene Oneega) Laevaühistuse tarbeks. Laev valmis 1906. aastal ja sai nime '''APOSTOL PJOTR'''. Laeva mahutavus oli 470 brt, hiljem [[sõjalaev]]ana oli [[veeväljasurve]] 500 t. Laeva pikkus oli 57,88 m, kere laius 7,95 meetrit, laius koos sõuratastega 15,35 m ja [[süvis]] kuni 2,35 m. Laeval oli 2-silindriline kompaund[[aurumasin]]aga, mille võimsus oli 728 hj. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel, millel söevaru 54 t, selle söevaruga sai 10-[[Sõlm (kiirusühik)|sõlmelis]]e kiirusega läbida 800 [[meremiil]]i. Laeva täiskiirus oli erinevail andmeil 12-13,5 sõlme. |
| − | *Esialgu hakkas APOSTOL PJOTR Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle reisi- ja | + | *Esialgu hakkas APOSTOL PJOTR Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle [[Reisilaev|reisi-]] ja [[vedurlaev]]ana. Peale seda hakkas laev sõitma Peterburi–Petroskoi (vene Petrozavodsk) liinil piki Neevat, Laadogat, Süvarit ja Äänisjärve. |
| − | *1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu | + | *1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu uuendada 8-10 väikese süvisega [[aurik]]ut miinitraalereiks. Väljavalitud laevade hulka kuulus ka APOSTOL PJOTR. Sama aasta maikuus hinnati laev ära. APOSTOL PJOTRI hinnaks kujunes umbes 190 000 rubla ja see võeti Balti laevastiku koosseisu, millele järgnes laeva seadmestamine [[traaler]]iks, mis omakorda läks maksma 88 200 rubla. Juuniks oli APOSTOL PJOTR ümber seadmestatud ja sai uueks nimeks '''TRAALER NR. 18'''. Esialgu kasutati laeva mitte traalerina, vaid [[baaslaev]]ana. Verivärske sõjalaeva esimestel meresõitudel selgus ka üks puudujääk, nimelt väikese süvise tõttu oli laeval külgtuules suur [[triiv]]. |
| − | *Peagi kasutati TRAALER NR. 18 juba ka traalimistöödel. Laev tegutses Soome lahe suus ja Muhu | + | *Peagi kasutati TRAALER NR. 18 juba ka traalimistöödel. Laev tegutses [[Soome laht|Soome lahe]] suus ja [[Muhu väin]]as. 1916. aastal sai TRAALER NR. 18 Saksa lennukilt pommitabamuse, kuid vigastused olid väikesed. |
| − | *Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, | + | *Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, andis Balti laevastik 15. märtsil Soome punasele valitsusele üle osa oma [[vahilaev]]u ja ka TRAALER NR. 18. Järgneva [[Jääretk]]e käigus lahkus Balti laevastik Helsingist, kuid TRAALER NR. 18 jäeti maha, sest [[rataslaev]]a liikumine jääs oli mõeldamatu. |
| − | *1920. aasta kevadel osteti | + | *1920. aasta kevadel osteti mahajäetud TRAALER NR. 18 Soomest Eestisse ja määrati esialgu Traalerite Divisjoni. Laev sai uueks nimeks '''SUUROP'''. 15. jaanuaril 1921 Traalerite Divisjon likvideeriti ja miinitraaler SUUROP läks Kaubandus-Tööstusministeeriumi käsutusse. 1925. aastal võeti SUUROP uuesti Sõjaministeeriumi käsutusse, kuid esialgu läks laev kapitaalremonti ja ümberehitamisele [[Tallinna Sadamatehas]]esse, kus see seadmestati 1927. aasta sügiseks [[miiniveeskja]]-traaleriks. Laev sai miinirööpmed, mis mahutasid kuni 175 [[miin]]i. Miinide vettelaskmiseks tehti [[Ahter|ahtri]] kõrvale [[parras]]tesse luugid. Tuli välja, et miiniveeskjaks sobib ratasaurik SUUROP väga hästi, sest laevalt sai miine vette panna väga täpselt, kuna laeva ahtri taga ei olnud [[sõukruvi]]de tekitatud veekeerist. SUUROP sai peale ühe 47 mm õhutõrjekahuri ja mõne õhutõrjekuulipilduja. Laeva rahuaegne [[meeskond]] oli 39-liikmeline, sh 4 ohvitseri. Sõjaajal oli meeskonnas 50 liiget. |
*Rahuajal tegeles SUUROP miiniveeskamis- ja traalimisharjutustega, vedas merekindlustele märklaudu jms. 9. augustil 1929 sõitis SUUROP mööda Daugavat üles Riiga. | *Rahuajal tegeles SUUROP miiniveeskamis- ja traalimisharjutustega, vedas merekindlustele märklaudu jms. 9. augustil 1929 sõitis SUUROP mööda Daugavat üles Riiga. | ||
| − | *Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt võeti SUUROP 1940. aasta 18. septembril | + | *Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt võeti SUUROP 1940. aasta 18. septembril N Liidu laevastikku. Esialgu määrati laev Balti laevastiku peabaasi Tallinna [[akvatoorium]]i kaitse koosseisu. |
| − | *Seoses Saksa-Vene sõja puhkemisega määrati SUUROP alates 1941. aasta juunist | + | *Seoses Saksa-Vene sõja puhkemisega määrati SUUROP alates 1941. aasta juunist miiniveesketöödele. 15. juulist sai SUUROP uue meeskonna ning laeva komandöriks määrati Venemaa eestlane leitnant Georgi Lung. |
| − | *Sama aasta juuli teisel poolel oli SUUROP Irbe | + | *Sama aasta juuli teisel poolel oli SUUROP [[Irbe väin]]as tegevuses miinitõkete panekuga. 11. augustil, kui SUUROP oli miinilastiga pardal [[Suur väin|Suures väinas]] teel Irbe väina poole, sõitis laev põhjamiinile. Miiniplahvatusel sai SUUROPI meeskonnast surma umbes 15 meest, nende hulgas ka komandör Lung. Laeva ahter vajus põhja, [[vöör]] aga jäi esialgu veepinnale. Mereväelased olevat sealt SUUROPI kahuri maha võtnud ja [[Vrakk|vraki]] seejärel õhkinud. |
| − | + | ||
==Vrakk== | ==Vrakk== | ||
*SUUROPI vrakk asub Virtsu-Kuivastu laevatee keskosas, 13,5 meetri sügavusel. Vrakk on plahvatuse käigus tükkideks lennanud, laeva riismeid leidub kümnete meetrite kauguselt algsest vraki asukohast. | *SUUROPI vrakk asub Virtsu-Kuivastu laevatee keskosas, 13,5 meetri sügavusel. Vrakk on plahvatuse käigus tükkideks lennanud, laeva riismeid leidub kümnete meetrite kauguselt algsest vraki asukohast. | ||
*SUUROPI vrakki ja selle lähiümbrust uuris Eesti Merevägi esimest korda 2009. aasta septembris, uurimiseks kasutati Eesti Mereväe miinijahtijat [[UGANDI]], mis on varustatud miinitõrjesüsteemidega. Lõhkekehade leidmisel kasutati Eesti Mereväe allveerobotit Remus, mis on võimeline iseseisvalt lõhkekehi otsima ka madalas vees. Viis lõhkekeha, mis leiti, tehti kahjutuks. | *SUUROPI vrakki ja selle lähiümbrust uuris Eesti Merevägi esimest korda 2009. aasta septembris, uurimiseks kasutati Eesti Mereväe miinijahtijat [[UGANDI]], mis on varustatud miinitõrjesüsteemidega. Lõhkekehade leidmisel kasutati Eesti Mereväe allveerobotit Remus, mis on võimeline iseseisvalt lõhkekehi otsima ka madalas vees. Viis lõhkekeha, mis leiti, tehti kahjutuks. | ||
| − | == | + | ==Kirjandus== |
| − | * | + | *[[Mati Õun]]. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn. |
| − | * | + | *[[Mati Õun]]. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn. |
| − | * https://mil.ee/uudised/miinijahtija-ugandi-leidis-suuropi-vrakilt-miine/ | + | * [https://mil.ee/uudised/miinijahtija-ugandi-leidis-suuropi-vrakilt-miine/ Miinijahtija Ugandi leidis Suuropi vrakilt miine] Eesti Kaitseväe pressiteade, 25. september 2009 |
| − | + | ||
[[Kategooria: Eesti sõjalaevad]] | [[Kategooria: Eesti sõjalaevad]] | ||
Viimane redaktsioon: 16. detsember 2021, kell 01:12
| Laeva andmed | |
|---|---|
 Eesti Merejõudude miiniveeskaja SUUROP Tallinna Sõjasadamas | |
| Nimi: | APOSTOL PJOTR (1906 – 1915) TRAALER NR. 18 (1915 – 1920) SUUROP (1920 – 1941) |
| Ehitusaasta: | 1906 |
| Ehituskoht: | Grangemouth, Šotimaa |
| Ehitaja: | Greenock Dockyard Co |
| Tüüp: | Mitmeotstarbeline sadamalaev |
| Sõsarlaevad: | APOSTOL PAVEL |
| Staatus: | hukkunud |
| Maksimaalne pikkus: | 57,88 m |
| Maksimaalne laius: | 15,35 m |
| Süvis: | 2,35 m |
| Mass-veeväljasurve: | 500 t |
| Kiirus: | 13,5 sõlme (maksimaalne) |
| Sõidukaugus: | 800 meremiili |
| Kere materjal: | teras |
| Peamasin: | aurumasin, 728 hj |
| Käiturid: | 2 sõuratast |
| Kütusetankid: | 54 t sütt |
| Laevapere: | 39-50 |
Ajalugu
- Laev ehitati Šotimaal, Edinburgi lähistel Grangemouth’is, Greenock Dockyard Co laevatehases Venemaa tellimusel Äänisjärve (vene Oneega) Laevaühistuse tarbeks. Laev valmis 1906. aastal ja sai nime APOSTOL PJOTR. Laeva mahutavus oli 470 brt, hiljem sõjalaevana oli veeväljasurve 500 t. Laeva pikkus oli 57,88 m, kere laius 7,95 meetrit, laius koos sõuratastega 15,35 m ja süvis kuni 2,35 m. Laeval oli 2-silindriline kompaundaurumasinaga, mille võimsus oli 728 hj. Laeval oli üks söeküttega silinderkatel, millel söevaru 54 t, selle söevaruga sai 10-sõlmelise kiirusega läbida 800 meremiili. Laeva täiskiirus oli erinevail andmeil 12-13,5 sõlme.
- Esialgu hakkas APOSTOL PJOTR Äänisjärvel ja Süvari jõel tööle reisi- ja vedurlaevana. Peale seda hakkas laev sõitma Peterburi–Petroskoi (vene Petrozavodsk) liinil piki Neevat, Laadogat, Süvarit ja Äänisjärve.
- 1915. aasta veebruaris andis Balti laevastiku juhataja admiral Nikolai von Essen 2. järgu kaptenile N. Tõrkovile käsu uuendada 8-10 väikese süvisega aurikut miinitraalereiks. Väljavalitud laevade hulka kuulus ka APOSTOL PJOTR. Sama aasta maikuus hinnati laev ära. APOSTOL PJOTRI hinnaks kujunes umbes 190 000 rubla ja see võeti Balti laevastiku koosseisu, millele järgnes laeva seadmestamine traaleriks, mis omakorda läks maksma 88 200 rubla. Juuniks oli APOSTOL PJOTR ümber seadmestatud ja sai uueks nimeks TRAALER NR. 18. Esialgu kasutati laeva mitte traalerina, vaid baaslaevana. Verivärske sõjalaeva esimestel meresõitudel selgus ka üks puudujääk, nimelt väikese süvise tõttu oli laeval külgtuules suur triiv.
- Peagi kasutati TRAALER NR. 18 juba ka traalimistöödel. Laev tegutses Soome lahe suus ja Muhu väinas. 1916. aastal sai TRAALER NR. 18 Saksa lennukilt pommitabamuse, kuid vigastused olid väikesed.
- Kui 1918. aasta talvel puhkes Soome kodusõda, andis Balti laevastik 15. märtsil Soome punasele valitsusele üle osa oma vahilaevu ja ka TRAALER NR. 18. Järgneva Jääretke käigus lahkus Balti laevastik Helsingist, kuid TRAALER NR. 18 jäeti maha, sest rataslaeva liikumine jääs oli mõeldamatu.
- 1920. aasta kevadel osteti mahajäetud TRAALER NR. 18 Soomest Eestisse ja määrati esialgu Traalerite Divisjoni. Laev sai uueks nimeks SUUROP. 15. jaanuaril 1921 Traalerite Divisjon likvideeriti ja miinitraaler SUUROP läks Kaubandus-Tööstusministeeriumi käsutusse. 1925. aastal võeti SUUROP uuesti Sõjaministeeriumi käsutusse, kuid esialgu läks laev kapitaalremonti ja ümberehitamisele Tallinna Sadamatehasesse, kus see seadmestati 1927. aasta sügiseks miiniveeskja-traaleriks. Laev sai miinirööpmed, mis mahutasid kuni 175 miini. Miinide vettelaskmiseks tehti ahtri kõrvale parrastesse luugid. Tuli välja, et miiniveeskjaks sobib ratasaurik SUUROP väga hästi, sest laevalt sai miine vette panna väga täpselt, kuna laeva ahtri taga ei olnud sõukruvide tekitatud veekeerist. SUUROP sai peale ühe 47 mm õhutõrjekahuri ja mõne õhutõrjekuulipilduja. Laeva rahuaegne meeskond oli 39-liikmeline, sh 4 ohvitseri. Sõjaajal oli meeskonnas 50 liiget.
- Rahuajal tegeles SUUROP miiniveeskamis- ja traalimisharjutustega, vedas merekindlustele märklaudu jms. 9. augustil 1929 sõitis SUUROP mööda Daugavat üles Riiga.
- Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt võeti SUUROP 1940. aasta 18. septembril N Liidu laevastikku. Esialgu määrati laev Balti laevastiku peabaasi Tallinna akvatooriumi kaitse koosseisu.
- Seoses Saksa-Vene sõja puhkemisega määrati SUUROP alates 1941. aasta juunist miiniveesketöödele. 15. juulist sai SUUROP uue meeskonna ning laeva komandöriks määrati Venemaa eestlane leitnant Georgi Lung.
- Sama aasta juuli teisel poolel oli SUUROP Irbe väinas tegevuses miinitõkete panekuga. 11. augustil, kui SUUROP oli miinilastiga pardal Suures väinas teel Irbe väina poole, sõitis laev põhjamiinile. Miiniplahvatusel sai SUUROPI meeskonnast surma umbes 15 meest, nende hulgas ka komandör Lung. Laeva ahter vajus põhja, vöör aga jäi esialgu veepinnale. Mereväelased olevat sealt SUUROPI kahuri maha võtnud ja vraki seejärel õhkinud.
Vrakk
- SUUROPI vrakk asub Virtsu-Kuivastu laevatee keskosas, 13,5 meetri sügavusel. Vrakk on plahvatuse käigus tükkideks lennanud, laeva riismeid leidub kümnete meetrite kauguselt algsest vraki asukohast.
- SUUROPI vrakki ja selle lähiümbrust uuris Eesti Merevägi esimest korda 2009. aasta septembris, uurimiseks kasutati Eesti Mereväe miinijahtijat UGANDI, mis on varustatud miinitõrjesüsteemidega. Lõhkekehade leidmisel kasutati Eesti Mereväe allveerobotit Remus, mis on võimeline iseseisvalt lõhkekehi otsima ka madalas vees. Viis lõhkekeha, mis leiti, tehti kahjutuks.
Kirjandus
- Mati Õun. Eesti Merejõudude laevu 1918–1940. Sentinel 2014 Tallinn.
- Mati Õun. Eesti sõjalaevad 1918–1940. Tammiskilp 1998 Tallinn.
- Miinijahtija Ugandi leidis Suuropi vrakilt miine Eesti Kaitseväe pressiteade, 25. september 2009
