Mereviki:Autoriõigused

Mereviki juhend

Mis on Mereviki? Põhimõtted Mida Mereviki ei ole? Redigeerimisjuhend Vormistusreeglid Piltide kasutamine Viitamine Autoriõigused Merevikist otsimine

Merevikisse materjalide lisamisel ei tohiks unustada (seda nii eetiliselt kui juriidiliselt) autoriõigust.

Autoriõiguse seadus

Autoriõiguste rikkumise vältimiseks tuleb tunda Autoriõiguse seadust. Järgnevalt on Mereviki kasutajatele kirja pandud olulisemad väljavõtted Eesti Vabariigi Autoriõiguse seadusest (redaktsiooni jõustumise kuupäev: 01.01.2012.)

2. peatükk AUTORIÕIGUSEGA KAITSTAVAD TEOSED

§ 4. Teosed, millele tekib autoriõigus

(3)Teosed, millele tekib autoriõigus, on:

1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;

2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);

4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);

9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);

11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;

17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;

18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);

19) õigusaktide projektid;

20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;

21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;

23) muud teosed.

(5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
(6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.

§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
6) päevauudistele;
7) faktidele ja andmetele;

4. peatükk AUTORI VARALISTE ÕIGUSTE TEOSTAMISE PIIRAMINE (TEOSE VABA KASUTAMINE)

1. PÕHISÄTTED

§ 17. Autori varaliste õiguste piiramine
Erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15 (autori varalised õigused), kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult käesoleva seaduse §-des 18–25 otseselt ettenähtud juhtudel.

§ 18. Teose vaba reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel
(1) Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.

2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA

§ 18¹. Autori reprodutseerimisõiguse piiramine
(1) Ilma autori nõusolekuta ja tasu maksmata on lubatud teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk.

§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus, järgides refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust;
2) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;

6. peatükk AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS

§ 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg
(1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 39–42 ettenähtud juhud.

§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele
Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid.

§ 44. Teose autorsuse, autori nime, autori au ja väärikuse ning teose pealkirja tähtajatu kaitse
(1) Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.

§ 45. Teose kasutamine pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist
Teost, mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides käesoleva seaduse § 44 ning muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) sätteid.

Copyleft

Copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.

Copyleft on mäng sõnal "copyright" ('kopeerimisõigus', autoriõigus). Copyleft on juskui äraspidine autoriõigus: kui autoriõigus on loodud eesmärgiga säilitada autori kontroll teose kopeerimise, levitamise ning teosesse muudatuste tegemise üle, siis copyleft on loodud eesmärgiga säilitada teose levitamis- ning muutmisvabadus kasutajate ning järgmiste autorite jaoks. Copyleft'i põhimõtet rakendatakse tavaliselt kasutuslitsentsi abil.

Creative Commons

Creative Commons (CC) on San Franciscos asuv mittetulundusühing, mis tegutseb eesmärgiga suurendada vabalt jagatavate ja kasutatavate loometeoste hulka. Creative Commonsi poolt avaldatud litsentsid võimaldavad teose autoril osast oma õigustest loobuda nii, et avaldatud teose edasine kasutamine oleks lihtsam. Teose autor ei pruugi loobuda õigusest nõuda, et viidatakse autorile, teost jagatakse samadel tingimustel, teost kasutakse mitteärilisel eesmärgil või et teose alusel ei looda tuletatud teoseid. Neid nelja õigust kombineerides on koostatud kuus põhilist litsentsi. Vikipeedia kasutab nendest kuuest litsenstsit kahte kõige väiksemate piirangutega litsentsi, seega on ka Merevikis need kaks litsentsi esindatud, et autoriõigusi rikkumata neid pilte kasutada. Need kaks litsentsi on:

• Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine 3.0"
• Creative Commonsi litsents "Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0"

Sobivate piltide valimine

Järgnevalt on välja toodud mõned võimalused, kuidas autoriõigustega kooskõlas Merevikis pilte kasutada:

1. Kasutaja laeb Merevikisse üles enda tehtud pildi. Kuna pildi autoriõigused kuuluvad kasutajale, saab ta valida nelja variandi vahel, kuidas üldsus tema pilti kasutada võib:
   1. Kasutaja lubab pilti kasutada ainult Merevikis - Mall:EMEPilt
   2. Kasutaja annab oma pildi avalikku omandisse ja lubab seda üldsusel ükskõik kuidas kasutada -
   3. Kasutaja lubab oma pilti jagada, töödelda ja äriliselt kasutada, kui seejuures viidatakse pildi autorile - Mall:Cc-by-3.0
   4. Kasutaja lubab oma pilti jagada, töödelda ja äriliselt kasutada, kui seejuures viidatakse pildi autorile ja jagatakse muutmisel sama litsentsi alusel - Mall:Cc-by-sa-3.0
2. Kasutaja laeb Merevikisse üles pildi, mille kasutamiseks on tal autori luba (soovitatavalt kirjalik). Valida võib esimeses näites mainitud variantide vahel.
3. Kasutaja laeb üles pildi, millele Autoriõiguse seadust ei kohaldata (eelkõige lähevad selle punkti alla riigi ametlikud sümbolid ja organisatsioonide sümboolika) - Mall:AÕ-piiranguta
4. Kasutaja laeb üles pildi, mille kasutamiseks on autor andnud loa Creative Commonsi või mõne teise vaba litsentsi alusel (Mall:Cc-by-sa-3.0 või Mall:Cc-by-3.0)

Creative Commonsi litsentsi all olevate piltide otsimine

Merevikis ei saa kasutada suvalist veebis leiduvat pilti (kui autoriõiguse märgist pole pildile kantud, kuuluvad kõik pildi õigused ikkagi pildi autorile). Seega on üheks võimaluseks otsida litsenseeritud pilte. Enamik pilte Vikipeedias, Wikipedias ja Wikimedia Commonsis on vabaks kasutamiseks, jälgida tuleb ainult litsentsidega seatud piiranguid (autori ja allika märkimine jne). Creative Commonsi otsingulehe kaudu saab otsida litsenseeritud pilte erinevatelt lehtedelt. Samuti on võimalik otsingumootoris Google seada otsingul kasutusõiguse piirang.

Tekstide kasutamine

Tekstidele laienevad samuti autoriõigused. Merevikil on luba kasutada Mereleksikoni tekste siinsete artiklite kirjutamisel. Teiste allikate kasutamiseks tuleb küsida autorilt luba või kirjutada tekst oma sõnadega ümber (faktidele ja andmetele ei kohaldata Autoriõiguse seadust).

Välislingid

• Autoriõiguse seadus
• Autoriõiguse seadus Vikipeedias
• Copyleft Vikipeedias
• Creative Commons Vikipeedias
• Creative Commonsi ametlik koduleht
• Creative Commonsi Eesti koduleht
• Creative Commonsi litsentside reeglistik (eesti keeles)