Erinevus lehekülje "TASUJA" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (6 redaktsiooni)
(→‎Komandörid)
 
(ei näidata 3 kasutaja 16 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
{{See artikkel|räägib Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud samanimelise pukser-jäämurdja kohta vaata artiklit [[TASUJA (pukser-jäämurdja)]]; 1988. aastal ehitatud samanimelise endise PKL-i pukseri kohta vaata artiklit [[TASUJA (pukser)]].}}
+
{{See artikkel|räägib Eesti mereväe endisest tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud samanimelise pukser-jäämurdja kohta vaata artiklit [[TASUJA (pukser-jäämurdja)]]; 1988. aastal ehitatud samanimelise endise PKL-i pukseri kohta vaata artiklit [[TASUJA (pukser)]].}}
  
 
{{Laeva andmed
 
{{Laeva andmed
−
| Pilt = TASUJA_UK-s.jpg
+
| Pilt = TASUJA.jpg
−
| Pildiallkiri = TASUJA teel Glasgowsse
+
| Pildiallkiri = TASUJA ankrus õppusel BALTOPS
 
| Nimi = '''EML TASUJA''' (Eestis)<br>KDM LINDORMEN (Taanis)
 
| Nimi = '''EML TASUJA''' (Eestis)<br>KDM LINDORMEN (Taanis)
 
| Pardanumber = A432 (Eestis)<br>N43 (Taanis)
 
| Pardanumber = A432 (Eestis)<br>N43 (Taanis)
19. rida: 19. rida:
 
| Tüüp = tuukri- ja toetuslaev (Eestis)<br>miiniveeskaja (Taanis)
 
| Tüüp = tuukri- ja toetuslaev (Eestis)<br>miiniveeskaja (Taanis)
 
| Klass = Lindormen
 
| Klass = Lindormen
−
| Sõsarlaevad = [[WAMBOLA (toetuslaev)|WAMBOLA]]
+
| Sõsarlaevad = [[WAMBOLA]]
 
| Tellitud =
 
| Tellitud =
 
| Kiilupanek = 2. veebruar 1977
 
| Kiilupanek = 2. veebruar 1977
32. rida: 32. rida:
 
| Ümber ehitatud =
 
| Ümber ehitatud =
 
| Teenistuses alates = 12. aprill 2006 (Eestis)<br>14. juuni 1978 (Taanis)
 
| Teenistuses alates = 12. aprill 2006 (Eestis)<br>14. juuni 1978 (Taanis)
−
| Teenistuse lõpp = 22. oktoober 2004 (Taanis)
+
| Teenistuse lõpp = 1. november 2016 (Eestis)<br>22. oktoober 2004 (Taanis)
 
| Liin =
 
| Liin =
 
| Õnnetused =
 
| Õnnetused =
115. rida: 115. rida:
 
   |}
 
   |}
  
−
'''EML TASUJA A432''' on [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] [[Lindormen-klass]]i tuukri- ja toetuslaev, mis osteti Taanist 2006. aastal.[4] TASUJA kuulub [[Miinilaevadivisjon]]i koosseisu.[1]
+
'''EML TASUJA A432''' on endine [[Eesti merevägi|Eesti mereväe]] [[Lindormen-klass]]i tuukri- ja toetuslaev, mis osteti Taanist 2006. aastal ja arvati teenistusest välja 2016. aastal.<ref name="neli">Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385</ref><ref name="lopp" /> TASUJA kuulus [[mereväe laevastik]]u (kuni 31. augustini 2014 miinilaevadivisjoni) koosseisu.<ref name="yks">[http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/laevastik/tasuja EML Tasuja]. – Kaitseväe kodulehekülg. (17.01.2016)</ref>
  
 
==Ajalugu==
 
==Ajalugu==
121. rida: 121. rida:
 
===Taani kuninglikus mereväes===
 
===Taani kuninglikus mereväes===
  
−
Svendborg Skibsværft [[laevatehas]]es ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks [[miiniveeskaja]]t. Esimese [[laev]]a (hilisema TASUJA) [[kiil]]upanek toimus 2. veebruaril 1977, laev lasti vette 7. juunil 1977, arvati Taani mereväe koosseisu 26. oktoobril 1977 ja  teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Samal aastal veesati ka LINDORMENI [[sõsarlaev]], mis sai nimeks LOSSEN (hilisem Eesti mereväe toetuslaev [[WAMBOLA (toetuslaev)|WAMBOLA]]). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrje[[eskaader|eskaadris]] (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.[2,3]
+
Svendborg Skibsværft [[laevatehas]]es ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks [[miiniveeskaja]]t. Esimese [[laev]]a (hilisema TASUJA) [[kiil]]upanek toimus 2. veebruaril 1977, laev lasti vette 7. juunil 1977, arvati Taani mereväe koosseisu 26. oktoobril 1977 ja  teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Samal aastal veesati ka LINDORMENI [[sõsarlaev]], mis sai nimeks LOSSEN (hilisem Eesti mereväe toetuslaev [[WAMBOLA]]). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrje[[eskaader|eskaadris]] (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.<ref name="kaks">[http://www.navalhistory.dk/English/TheShips/L/Lindormen(1978).htm LINDORMEN]. – Veebileht ''Danish Naval History''. (17.01.2016)</ref><ref name="kolm">[http://www.navalhistory.dk/English/TheShips/L/Lossen(1978).htm LOSSEN]. – Veebileht ''Danish Naval History''. (17.01.2016)</ref>
  
 
===Eesti mereväes===
 
===Eesti mereväes===
  
−
27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.[7] Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.[8]
+
27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.<ref name="seitse">[https://www.riigiteataja.ee/akt/730333 „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine]. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldus nr 212. – RTL 2004, 40, 667.</ref> Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.<ref name="kaheksa">Krause, H. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – ''Eesti Päevaleht'', 18. oktoober 2005. (17.01.2016)</ref>
  
−
12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse. Laeva esimeseks [[komandör]]iks sai [[nooremleitnant]] Erkki Silm. 16. aprillil saabus TASUJA [[Miinisadam]]asse. 17. aprillil toimus [[Vanasadam]]as TASUJA vastuvõtutseremoonia, kus osalesid president Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, kaitsejõudude peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan.[4,9]
+
12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse. Laeva esimeseks [[komandör]]iks sai [[nooremleitnant]] Erkki Silm. 16. aprillil saabus TASUJA [[Miinisadam]]asse. 17. aprillil toimus [[Vanasadam]]as TASUJA vastuvõtutseremoonia, kus osalesid president Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, kaitsejõudude peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan.<ref name="neli" /><ref name="yheksa">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/tuukrilaev-tasuja-alustab-teenistust.d?id=51036590 Tuukrilaev Tasuja alustab teenistust]. – Eesti Päevaleht Online. (17.01.2016)</ref>
  
−
23. juunil osales TASUJA [[Võidupüha mereparaad]]il.[14]
+
23. juunil osales TASUJA Võidupüha [[mereparaad]]il.<ref name="neliteist">[http://epl.delfi.ee/news/eesti/saaremaal-toimub-eesti-esimene-mereparaad.d?id=51042584 Saaremaal toimub Eesti esimene mereparaad]. – Eesti Päevaleht Online. (17.01.2016)</ref>
  
−
2011. aasta juulist detsembrini oli TASUJA NATO reageerimisjõudude (''NATO Response Force'' (NRF)) hulka kuuluva miinitõrjeeskaadri ''Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1'' (SNMCMG1) staabi- ja toetuslaev, mis tähendas ka eskaadri lipulaeva kohustuste täitmist.[1] TASUJA lahkus [[kodusadam]]ast 19. juulil ja jõudis tagasi kodusadamasse 12. detsembril.[6,11]
+
2011. aasta juulist detsembrini oli TASUJA NATO reageerimisjõudude (''NATO Response Force'' (NRF)) hulka kuuluva miinitõrjeeskaadri ''Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1'' (SNMCMG1) staabi- ja toetuslaev, mis tähendas ka eskaadri lipulaeva kohustuste täitmist.<ref name="yks" /> TASUJA lahkus [[kodusadam]]ast 19. juulil ja jõudis tagasi kodusadamasse 12. detsembril.<ref name="kuus">[http://reisikirjadmerevaest.blogspot.com.ee/2011/08/eml-tasuja-reisikirjad.html EML Tasuja]. – Veebipäevik Reisikirjad Mereväest. (17.01.2016)</ref><ref name="yksteist">Nael, M. [http://uudised.err.ee/v/eesti/30c57ee6-a4cf-475e-9529-f5c7d3a4f138 Tasuja saabus NATO operatsioonilt]. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)</ref>
  
−
17. detsembril 2011. vabastas Kaitseväe juhataja ametist [[vanemleitnant]] Indrek Vinkeli, kes oli TASUJA komandörina tööülesandeid täites alkoholijoobes. Eesti suursaadik Suurbritannias edastas Kaitseväele info, et vanemleitnant Indrek Vinkel ei esindanud NATO miinitõrjegrupi ülema [[kaptenleitnant]] Guy Terryni korraldatud vastuvõtul TASUJA pardal Eesti riiki väärikalt. Vanemleitnant Indrek Vinkel kutsuti tagasi Eestisse ja tema asemel asus TASUJA komandöri kohustusi täitma [[kaptenmajor]] Johan-Elias Seljamaa.[11,12]
+
17. detsembril 2011. vabastas Kaitseväe juhataja ametist [[vanemleitnant]] Indrek Vinkeli, kes oli TASUJA komandörina tööülesandeid täites alkoholijoobes. Eesti suursaadik Suurbritannias edastas Kaitseväele info, et vanemleitnant Indrek Vinkel ei esindanud NATO miinitõrjegrupi ülema [[kaptenleitnant]] Guy Terryni korraldatud vastuvõtul TASUJA pardal Eesti riiki väärikalt. Vanemleitnant Indrek Vinkel kutsuti tagasi Eestisse ja tema asemel asus TASUJA komandöri kohustusi täitma [[kaptenmajor]] Johan-Elias Seljamaa.<ref name="yksteist" /><ref name="kaksteist">Luts, P. [http://uudised.err.ee/v/eesti/bfca9fa1-b08a-4d65-91dc-b56b95615614 Terras vabastas purjutanud mereväelase teenistusest]. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)</ref>
  
 
TASUJA on kuulunud [[Balti mereväeeskaader|Balti mereväeeskaadri]] (BALTRON) kooseisu ja võtnud osa paljudest õppustest.
 
TASUJA on kuulunud [[Balti mereväeeskaader|Balti mereväeeskaadri]] (BALTRON) kooseisu ja võtnud osa paljudest õppustest.
 +
 +
1. novembril 2016 arvati TASUJA teenistusest välja, kuna samal päeval arvati teenistusse TASUJA seni reservis ja moderniseerimisel olnud sõsarlaev WAMBOLA. TASUJA laevapere jätkas teenistust WAMBOLA pardal.<ref name="lopp">[http://www.mil.ee/et/uudised/9461/merev%C3%A4gi-arvas-teenistusse-tuukri-ja-toetuslaeva-eml-wambola Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva EML Wambola]. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)</ref>
  
 
====Komandörid====
 
====Komandörid====
  
−
*vanemleitnant Gert Soomsalu (praegune) [1]
+
*vanemleitnant Ermo Jeedas (viimane)<ref name="komvahetus">[http://www.mil.ee/et/arhiiv/8786/merev%C3%A4e-tuukri-ja-toetuslaev-tasuja-sai-uue-komand%C3%B6ri Mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja sai uue komandöri]. – Kaitseväe kodulehekülg. (17.01.2016)</ref>
−
*vanemleitnant Annes Babenko [15]
+
*kaptenmajor/vanemleitnant Gert Soomsalu<ref name="yks" /><ref name="komvahetus" />
−
*kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa [11]
+
*vanemleitnant Annes Babenko<ref name="viisteist">Pulver, A. [http://www.virumaateataja.ee/910034/saarlased-kaisid-igavestel-sopradel-kulas Saarlased käisid igavestel sõpradel külas]. – ''Virumaa Teataja'', 17. juuli 2012. (17.01.2016)</ref>
−
*vanemleitnant Indrek Vinkel [6]
+
*kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa<ref name="yksteist" />
−
*[[leitnant]] Arto Reinmaa [10]
+
*vanemleitnant Indrek Vinkel<ref name="kuus" />
−
*(noorem)leitnant Erkki Silm [9,10]
+
*[[leitnant]] Arto Reinmaa<ref name="kymme">[http://album.mil.ee/merevagi/index.php/album30/TASUJA/tasujachangecom EML Tasuja komandörivahetustseremoonia]. – Kaitseväe fotoalbum. (27.05.2014)</ref>
 +
*leitnant/nooremleitnant Erkki Silm<ref name="yheksa" /><ref name="kymme" />
  
 
====Sümboolika ja traditsioonid====
 
====Sümboolika ja traditsioonid====
−
TASUJA vapil on leegilõikeliselt põigiti poolitatud must-kuldsel kilbil ülessuunatud teraga hõbedane mõõk. Kilp on asetatud punasele ringile, mille ülemisel poolel on kuldsete tähtedega laeva nimi TASUJA, alumisel poolel moto ''MORE MAIORUM'' – esivanemate kombel. Väljastpoolt ääristab ringi kuldne laevaköis, seestpoolt kuldne kontuurjoon. Ringi kroonib Neptuni kuldne kolmikhark. [[Pilt:TASUJAvapp.png|200px|thumb|left|TASUJA vapp]] Vapp viitab TASUJA tähendusele eestlaste muistses vabadusvõitluses ja sellenimelise laeva osale Vabadussõjas. TASUJA vapi kujundas heraldik Priit Herodes 2006. aastal.[5]
+
TASUJA vapil on leegilõikeliselt põigiti poolitatud must-kuldsel kilbil ülessuunatud teraga hõbedane mõõk. Kilp on asetatud punasele ringile, mille ülemisel poolel on kuldsete tähtedega laeva nimi TASUJA, alumisel poolel moto ''MORE MAIORUM'' – esivanemate kombel. Väljastpoolt ääristab ringi kuldne laevaköis, seestpoolt kuldne kontuurjoon. Ringi kroonib Neptuni kuldne kolmikhark. [[Pilt:TASUJAvapp.png|200px|thumb|left|TASUJA vapp]] Vapp viitab TASUJA tähendusele eestlaste muistses vabadusvõitluses ja sellenimelise laeva osale Vabadussõjas. TASUJA vapi kujundas heraldik Priit Herodes 2006. aastal.<ref name="viis">[http://www.meredivisjon.ee/et/meresojaajaloo_symbo/eesti_sojalaevade_va/ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles]. – Kaitseliidu Meredivisjoni kodulehekülg. (17.01.2016)</ref>
  
−
8. juulil 2006 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks üle TASUJALE. Varem on Kunda vapilaevad olnud [[miinitraaler]]id [[KALEV (miinitraaler)|KALEV]] ja [[VAINDLO (miinitraaler)|VAINDLO]].[1]
+
8. juulil 2006 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks üle TASUJALE. Varem on Kunda vapilaevad olnud [[miinitraaler]]id [[KALEV (miinitraaler)|KALEV]] ja [[VAINDLO (miinitraaler)|VAINDLO]].<ref name="yks" /> Peale TASUJA teenistusest välja arvamist sai Kunda uueks vapilaevaks TASUJA sõsarlaev WAMBOLA.<ref name="lopp" />
  
 
==Laevast==
 
==Laevast==
  
−
Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.[2] Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miini[[tekk]], kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt [[ahter|ahtris]] asuva luugi kaudu, paremas [[parras|pardas]] asuvad ka pardaluugid. Laeva [[vöör]]is ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati [[lastiruum]]i staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.[1,13]
+
Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.<ref name="kaks" /> Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miini[[tekk]], kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt [[ahter|ahtris]] asuva luugi kaudu, paremas [[parras|pardas]] asuvad ka pardaluugid. Laeva [[vöör]]is ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati [[lastiruum]]i staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.<ref name="yks" /><ref name="kolmteist">Palm, A. [http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d8b47f-df4b-46d4-ade8-6f4189573a4b Merevägi sai toetuslaeva Tasuja]. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)</ref>
 
Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist [[paat]]i. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.
 
Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist [[paat]]i. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.
  
−
Eesti mereväes täidab TASUJA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile saab paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.[1]
+
Eesti mereväes täitis TASUJA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile sai paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.<ref name="yks" />
  
 
==Galerii==
 
==Galerii==
−
 
 
<gallery>
 
<gallery>
−
Pilt:TASUJA_helehall.jpg|TASUJA helehallis värvitoonis
+
Pilt:EML-Tasuja-01.jpg|TASUJA helehallis värvitoonis
 +
Pilt:ENS Tasuja (6209081722).jpg|TASUJA tumehallis värvitoonis
 
</gallery>
 
</gallery>
  
 
==Välislingid==
 
==Välislingid==
−
*[http://album.mil.ee/merevagi/index.php/album30/TASUJA TASUJA pildialbum]
+
*[http://pildid.mil.ee/album128 Pildid TASUJA vastuvõtutseremooniast (17.04.2006)]. – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
 +
*[http://pildid.mil.ee/album336 Pildid Erna retkel osalejate transportimisest (06.08.2007)]. – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
 +
*[http://pildid.mil.ee/album879 Pildid TASUJAst õppusel BALTOPS (07.06.2010)]. – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
 +
*[http://pildid.mil.ee/album1231 Pildid TASUJA saabumisest miinitõrjegrupist (12.12.2011)]. – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
 +
*[http://pildid.mil.ee/Balti-miinitorjeeskaadri-Baltron-ulema-vahetus Pildid BALTRONi ülema vahetusest TASUJA pardal (07.01.2014)]. – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
 +
*[https://www.facebook.com/merevagi/videos/757961867646660/ Video ajateenistusest TASUJAl (17.08.2015)]. (17.01.2016)
 +
*[http://pildid.mil.ee/EML-Tasuja-argip-ev-20-10-2015 Pildid TASUJA argipäevast (20.10.2015)]. – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
 +
*[https://www.youtube.com/watch?v=DI5xJFNiInY Sõdurilehe video TASUJA argipäevast (20.10.2015)]. (17.01.2016)
  
 
==Viited==
 
==Viited==
−
 
+
{{viited}}
−
*[1] Kaitsevägi. [http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi/miinilaevadivisjon/tasuja EML Tasuja]. 16. mai 2014
 
−
*[2] Danish Naval History. [http://www.navalhistory.dk/english/TheShips/L/Lindormen(1978).htm LINDORMEN]. 16. mai 2014
 
−
*[3] Danish Naval History. [http://www.navalhistory.dk/english/TheShips/L/Lossen(1978).htm LOSSEN]. 16. mai 2014
 
−
*[4] Konso, K. 2011. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 126 lk.
 
−
*[5] Kaitseliidu Meredivisjon. [http://www.meredivisjon.ee/et/meresojaajaloo_symbo/eesti_sojalaevade_va/ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles]. 26. mai 2014
 
−
*[6] Reisikirjad mereväest. [http://reisikirjadmerevaest.blogspot.com/ EML Tasuja]. 26. mai 2014
 
−
*[7] [https://www.riigiteataja.ee/akt/730333 „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine]. VV korraldus 27. märtsist 2004 nr 212. – RTL 2004, 40, 667.
 
−
*[8] Krause, H. 2005. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/merevagi-ostab-taanilt-lahiajal-tuukriplatvormiga-toetuslaeva.d?id=51021774 Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva]. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005.
 
−
*[9] Eesti Päevaleht Online. 2006. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/tuukrilaev-tasuja-alustab-teenistust.d?id=51036590 Tuukrilaev Tasuja alustab teenistust]. – Eesti Päevaleht Online, 15. aprill 2006.
 
−
*[10] Mereväe pildialbum. [http://album.mil.ee/merevagi/index.php/album30/TASUJA/tasujachangecom EML Tasuja komandörivahetustseremoonia]. 27. mai 2014
 
−
*[11] Nael, M. 2011. [http://uudised.err.ee/v/eesti/30c57ee6-a4cf-475e-9529-f5c7d3a4f138 Tasuja saabus NATO operatsioonilt]. – ERR-i uudisteportaal, 12. detsember 2011.
 
−
*[12] Luts, P. 2011. [http://uudised.err.ee/v/eesti/bfca9fa1-b08a-4d65-91dc-b56b95615614 Terras vabastas purjutanud mereväelase teenistusest]. – ERR-i uudisteportaal, 19. detsember 2011.
 
−
*[13] Palm, A. 2006. [http://uudised.err.ee/v/eesti/a9d8b47f-df4b-46d4-ade8-6f4189573a4b Merevägi sai toetuslaeva Tasuja]. – ERR-i uudisteportaal, 17. aprill 2006.
 
−
*[14] Eesti Päevaleht Online. 2006. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/saaremaal-toimub-eesti-esimene-mereparaad.d?id=51042584 Saaremaal toimub Eesti esimene mereparaad]. – Eesti Päevaleht Online, 21. juuni 2006.
 
−
*[15] Pulver, A. 2012. [http://www.virumaateataja.ee/910034/saarlased-kaisid-igavestel-sopradel-kulas Saarlased käisid igavestel sõpradel külas]. – Virumaa Teataja, 17. juuli 2012.
 
  
 
[[Kategooria:Eesti mereväe laevad]]
 
[[Kategooria:Eesti mereväe laevad]]

Viimane redaktsioon: 23. märts 2018, kell 23:53

Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti mereväe endisest tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud samanimelise pukser-jäämurdja kohta vaata artiklit TASUJA (pukser-jäämurdja); 1988. aastal ehitatud samanimelise endise PKL-i pukseri kohta vaata artiklit TASUJA (pukser).
Laeva andmed
TASUJA ankrus õppusel BALTOPS
TASUJA ankrus õppusel BALTOPS
Nimi: EML TASUJA (Eestis)
KDM LINDORMEN (Taanis)
Pardanumber: A432 (Eestis)
N43 (Taanis)
MMSI number: 276642000 (Eestis)
Kutsung: ESQH (Eestis)
OVKH (Taanis)
Lipp: Eesti (2006-…)
Taani (1978-2004)
Ehitusaasta: 1977
Ehituskoht: Svendborg, Taani Kuningriik
Ehitaja: A/S Svendborg Skibsværft
Tehasenumber: 153
Tüüp: tuukri- ja toetuslaev (Eestis)
miiniveeskaja (Taanis)
Klass: Lindormen
Sõsarlaevad: WAMBOLA
Kiilupanek: 2. veebruar 1977
Vette lastud: 7. juuni 1977
Teenistuses alates: 12. aprill 2006 (Eestis)
14. juuni 1978 (Taanis)
Teenistuse lõpp: 1. november 2016 (Eestis)
22. oktoober 2004 (Taanis)
Maksimaalne pikkus: 44,50 m
Arvutuslik pikkus: 41,00 m
Arvutuslik laius: 9,00 m
Süvis: 2,7 m
Maksimaalne süvis: 3,0 m
Parda kõrgus: 6,25 m
Mass-veeväljasurve: 577,5 tonni
Kiirus: 11 sõlme
14 sõlme (projekteeritud)
Kraanad: 2 × 2,2 t tõstevõimega kraana (üks vööris, teine ahtris)
Kajutikohti: 36
Kere materjal: teras
Peamasin: Tüüp: 2 × Frichs diiselmasin
Võimsus: 2 × 597 kW (800 hj)
Käiturid: 2 × reguleeritava sammuga kolmelabaline sõukruvi
Rooliseadmed: 2 × balansseeritud rool
Põtkurid: vööripõtkur (60 kW/80 hj)
Mageveetankid: 39 m3
Kütusetankid: 42 m3
Navigatsiooniseadmed: Kaks Furuno radarit, I-band
Laevapere: 28 (Eestis)
27 (Taanis)
Ohvitsere: 5 (Eestis)
4 (Taanis)
Relvastus: Eestis: 2 × Browning raskekuulipilduja (12,7 mm); ülemisel sillal
Taanis: 2 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); üks vööritekil ja teine ahtritekil
Alates 1985: 3 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); kaks vööritekil ja üks ahtritekil
Alates 1997: 2 × Stinger Lv M/93 raketisüsteem
Moto: More Maiorum (esivanemate kombel)

EML TASUJA A432 on endine Eesti mereväe Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, mis osteti Taanist 2006. aastal ja arvati teenistusest välja 2016. aastal.[1][2] TASUJA kuulus mereväe laevastiku (kuni 31. augustini 2014 miinilaevadivisjoni) koosseisu.[3]

Ajalugu

Taani kuninglikus mereväes

Svendborg Skibsværft laevatehases ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks miiniveeskajat. Esimese laeva (hilisema TASUJA) kiilupanek toimus 2. veebruaril 1977, laev lasti vette 7. juunil 1977, arvati Taani mereväe koosseisu 26. oktoobril 1977 ja teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Samal aastal veesati ka LINDORMENI sõsarlaev, mis sai nimeks LOSSEN (hilisem Eesti mereväe toetuslaev WAMBOLA). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrjeeskaadris (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.[4][5]

Eesti mereväes

27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.[6] Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.[7]

12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse. Laeva esimeseks komandöriks sai nooremleitnant Erkki Silm. 16. aprillil saabus TASUJA Miinisadamasse. 17. aprillil toimus Vanasadamas TASUJA vastuvõtutseremoonia, kus osalesid president Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, kaitsejõudude peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan.[1][8]

23. juunil osales TASUJA Võidupüha mereparaadil.[9]

2011. aasta juulist detsembrini oli TASUJA NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force (NRF)) hulka kuuluva miinitõrjeeskaadri Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1) staabi- ja toetuslaev, mis tähendas ka eskaadri lipulaeva kohustuste täitmist.[3] TASUJA lahkus kodusadamast 19. juulil ja jõudis tagasi kodusadamasse 12. detsembril.[10][11]

17. detsembril 2011. vabastas Kaitseväe juhataja ametist vanemleitnant Indrek Vinkeli, kes oli TASUJA komandörina tööülesandeid täites alkoholijoobes. Eesti suursaadik Suurbritannias edastas Kaitseväele info, et vanemleitnant Indrek Vinkel ei esindanud NATO miinitõrjegrupi ülema kaptenleitnant Guy Terryni korraldatud vastuvõtul TASUJA pardal Eesti riiki väärikalt. Vanemleitnant Indrek Vinkel kutsuti tagasi Eestisse ja tema asemel asus TASUJA komandöri kohustusi täitma kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa.[11][12]

TASUJA on kuulunud Balti mereväeeskaadri (BALTRON) kooseisu ja võtnud osa paljudest õppustest.

1. novembril 2016 arvati TASUJA teenistusest välja, kuna samal päeval arvati teenistusse TASUJA seni reservis ja moderniseerimisel olnud sõsarlaev WAMBOLA. TASUJA laevapere jätkas teenistust WAMBOLA pardal.[2]

Komandörid

  • vanemleitnant Ermo Jeedas (viimane)[13]
  • kaptenmajor/vanemleitnant Gert Soomsalu[3][13]
  • vanemleitnant Annes Babenko[14]
  • kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa[11]
  • vanemleitnant Indrek Vinkel[10]
  • leitnant Arto Reinmaa[15]
  • leitnant/nooremleitnant Erkki Silm[8][15]

Sümboolika ja traditsioonid

TASUJA vapil on leegilõikeliselt põigiti poolitatud must-kuldsel kilbil ülessuunatud teraga hõbedane mõõk. Kilp on asetatud punasele ringile, mille ülemisel poolel on kuldsete tähtedega laeva nimi TASUJA, alumisel poolel moto MORE MAIORUM – esivanemate kombel. Väljastpoolt ääristab ringi kuldne laevaköis, seestpoolt kuldne kontuurjoon. Ringi kroonib Neptuni kuldne kolmikhark.

TASUJA vapp

Vapp viitab TASUJA tähendusele eestlaste muistses vabadusvõitluses ja sellenimelise laeva osale Vabadussõjas. TASUJA vapi kujundas heraldik Priit Herodes 2006. aastal.[16]

8. juulil 2006 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks üle TASUJALE. Varem on Kunda vapilaevad olnud miinitraalerid KALEV ja VAINDLO.[3] Peale TASUJA teenistusest välja arvamist sai Kunda uueks vapilaevaks TASUJA sõsarlaev WAMBOLA.[2]

Laevast

Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.[4] Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miinitekk, kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt ahtris asuva luugi kaudu, paremas pardas asuvad ka pardaluugid. Laeva vööris ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati lastiruumi staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.[3][17] Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist paati. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.

Eesti mereväes täitis TASUJA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile sai paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.[3]

Galerii

  • TASUJA helehallis värvitoonis

  • TASUJA tumehallis värvitoonis

Välislingid

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Merevägi arvas teenistusse tuukri-ja toetuslaeva EML Wambola. – Kaitseväe kodulehekülg. (02.11.2016)
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 EML Tasuja. – Kaitseväe kodulehekülg. (17.01.2016)
  4. ↑ 4,0 4,1 LINDORMEN. – Veebileht Danish Naval History. (17.01.2016)
  5. ↑ LOSSEN. – Veebileht Danish Naval History. (17.01.2016)
  6. ↑ „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldus nr 212. – RTL 2004, 40, 667.
  7. ↑ Krause, H. Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005. (17.01.2016)
  8. ↑ 8,0 8,1 Tuukrilaev Tasuja alustab teenistust. – Eesti Päevaleht Online. (17.01.2016)
  9. ↑ Saaremaal toimub Eesti esimene mereparaad. – Eesti Päevaleht Online. (17.01.2016)
  10. ↑ 10,0 10,1 EML Tasuja. – Veebipäevik Reisikirjad Mereväest. (17.01.2016)
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 Nael, M. Tasuja saabus NATO operatsioonilt. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
  12. ↑ Luts, P. Terras vabastas purjutanud mereväelase teenistusest. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
  13. ↑ 13,0 13,1 Mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja sai uue komandöri. – Kaitseväe kodulehekülg. (17.01.2016)
  14. ↑ Pulver, A. Saarlased käisid igavestel sõpradel külas. – Virumaa Teataja, 17. juuli 2012. (17.01.2016)
  15. ↑ 15,0 15,1 EML Tasuja komandörivahetustseremoonia. – Kaitseväe fotoalbum. (27.05.2014)
  16. ↑ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles. – Kaitseliidu Meredivisjoni kodulehekülg. (17.01.2016)
  17. ↑ Palm, A. Merevägi sai toetuslaeva Tasuja. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=TASUJA&oldid=13655"