Erinevus lehekülje "Rool" redaktsioonide vahel
(New page: '''Rool''', ka tüür on seade laeva hoidmiseks kursil ja kursi muutmiseks. Harilikult paikneb rool laeva ahtris, mõnd tüüpi laevadel (nt süstiktüüpi parvlaevadel) vöö...) |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
| − | '''Rool''', ka tüür on seade | + | '''Rool''', ka '''tüür''' on seade [[laev]]a hoidmiseks [[kurss|kursil]] ja kursi muutmiseks. Harilikult paikneb rool laeva [[ahter|ahtris]], mõnd tüüpi laevadel (näiteks süstiktüüpi [[parvlaev|parvlaevadel]]) [[vöör]]is (vöörirool). Rool koosneb rooliplaadist (roolilehest) ja võllist ([[baller]]ist) lehe pööramiseks. |
| + | |||
| + | Rooli kasutatakse laeva kursi muutmiseks või säilitamiseks (püstrool) või [[diferent|diferendi]] ja [[kreen]]i muutmiseks ning [[õõtsesummuti]]na (rõhtrool). | ||
| + | |||
| + | Kõiki kasutatavaid roole liigitatakse pöördetelje asukoha järgi kolme tüüpi: tavaline, balansseeritud ja poolbalansseeritud rool. Tavalisel roolil asub kogu roolilehe pind ühel pool pöördetelge. Balansseeritud ehk tasakaalustatud roolil jagab pöördetelg roolilehe pinna kaheks ebavõrdseks osaks. Balansseeritud rooli pööramiseks vajalik moment on tunduvalt väiksem kui tavalisel roolil. Balansseeriva osa pindala moodustab umbes 30% roolilehe kogupinnast. | ||
| + | |||
| + | Rooli tüüp ja kuju sõltuvad laeva ahtriosa kujust, laeva [[sõukruvi]]de tüübist ja arvust ning laeva [[süvis]]est. Tavalised roolid on põhiliselt vanemat tüüpi kinnise [[ahtertääv]]iga laevadel. Nüüdisaegsetel laevadel on balansseeritud roolid. Kuju poolest võivad iga tüüpi roolide lehed olla plaatjad või ruumilised (voolujoonelised). Voolujoonelistel roolidel on paremad hüdrodünaamilised omadused. Rooli mõju tõhustamiseks kasutatakse lisakonstrutsioone ja seadmeid, näiteks abisõukruvi ([[aktiivrool]]), ümber rooli paigutatud düüsi (Flettneri rool) jm. | ||
| + | |||
| + | Rooliks võib olla ka sõukruvi ümbritsev pööratav düüs ([[rõngasrool]], düüsrool), pööratav kruvisammas vms. | ||
| + | |||
| + | Vanimatel laevadel kasutati erikujulist rooli (tüürimõla ehk saps), mis paiknes laeva parema [[parras|parda]] ([[tüürpoord|tüürpoordi]]) ahtripoolsel osal. Ahtertäävile kinnitatud rool võeti kasutusele 12. sajandil. Puidust [[purjelaev]]a rool koosneb rooliemast, mille külge on kinnitatud plankudest roolileht. Kaheharulised sepised – roolikäärid ehk roolihaarad – ümbritsevad roolilehte eest ja külgedelt ning kannavad esiotstel roolihaake või roolipolte, millega rool riputatakse ahtertäävi rooliaasadele. Roolipoltide tarvis tehtud väljalõikeid nimetatakse hingpääsudeks. Rooliema ülaosa läbib laeva ahtrit kookri (puidust püsttoru) kaudu. Rooliema ülaotsa külge kinnitatud [[rumpel]] (ka elmar, [[pinn]]) on ühendatud [[rooliratas|roolirattaga]] trossülekande abil. Suurtel purjelaevadel kasutatakse põikrumplit ja kruviülekandeseadet rooliratta pöörete ülekandmiseks roolilehele. | ||
| + | |||
| + | ==Vaata ka== | ||
| + | *[[rooliseade]] | ||
| + | *[[sügavusrool]] | ||
{{Mereleksikon}} | {{Mereleksikon}} | ||
| + | |||
| + | [[Kategooria:Laevade ehitus]] | ||
Redaktsioon: 29. mai 2013, kell 10:29
Rool, ka tüür on seade laeva hoidmiseks kursil ja kursi muutmiseks. Harilikult paikneb rool laeva ahtris, mõnd tüüpi laevadel (näiteks süstiktüüpi parvlaevadel) vööris (vöörirool). Rool koosneb rooliplaadist (roolilehest) ja võllist (ballerist) lehe pööramiseks.
Rooli kasutatakse laeva kursi muutmiseks või säilitamiseks (püstrool) või diferendi ja kreeni muutmiseks ning õõtsesummutina (rõhtrool).
Kõiki kasutatavaid roole liigitatakse pöördetelje asukoha järgi kolme tüüpi: tavaline, balansseeritud ja poolbalansseeritud rool. Tavalisel roolil asub kogu roolilehe pind ühel pool pöördetelge. Balansseeritud ehk tasakaalustatud roolil jagab pöördetelg roolilehe pinna kaheks ebavõrdseks osaks. Balansseeritud rooli pööramiseks vajalik moment on tunduvalt väiksem kui tavalisel roolil. Balansseeriva osa pindala moodustab umbes 30% roolilehe kogupinnast.
Rooli tüüp ja kuju sõltuvad laeva ahtriosa kujust, laeva sõukruvide tüübist ja arvust ning laeva süvisest. Tavalised roolid on põhiliselt vanemat tüüpi kinnise ahtertääviga laevadel. Nüüdisaegsetel laevadel on balansseeritud roolid. Kuju poolest võivad iga tüüpi roolide lehed olla plaatjad või ruumilised (voolujoonelised). Voolujoonelistel roolidel on paremad hüdrodünaamilised omadused. Rooli mõju tõhustamiseks kasutatakse lisakonstrutsioone ja seadmeid, näiteks abisõukruvi (aktiivrool), ümber rooli paigutatud düüsi (Flettneri rool) jm.
Rooliks võib olla ka sõukruvi ümbritsev pööratav düüs (rõngasrool, düüsrool), pööratav kruvisammas vms.
Vanimatel laevadel kasutati erikujulist rooli (tüürimõla ehk saps), mis paiknes laeva parema parda (tüürpoordi) ahtripoolsel osal. Ahtertäävile kinnitatud rool võeti kasutusele 12. sajandil. Puidust purjelaeva rool koosneb rooliemast, mille külge on kinnitatud plankudest roolileht. Kaheharulised sepised – roolikäärid ehk roolihaarad – ümbritsevad roolilehte eest ja külgedelt ning kannavad esiotstel roolihaake või roolipolte, millega rool riputatakse ahtertäävi rooliaasadele. Roolipoltide tarvis tehtud väljalõikeid nimetatakse hingpääsudeks. Rooliema ülaosa läbib laeva ahtrit kookri (puidust püsttoru) kaudu. Rooliema ülaotsa külge kinnitatud rumpel (ka elmar, pinn) on ühendatud roolirattaga trossülekande abil. Suurtel purjelaevadel kasutatakse põikrumplit ja kruviülekandeseadet rooliratta pöörete ülekandmiseks roolilehele.
Vaata ka
|
See artikkel on kirjutatud 1996. aasta Mereleksikoni põhjal. |
