Erinevus lehekülje "Ants Pärna" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(Kirjandus)
P (Teadustöö)
5. rida: 5. rida:
  
 
==Teadustöö==
 
==Teadustöö==
Ants Pärna uurimisvaldkond oli Eesti mereasjanduse ajalugu. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid eestlaste [[meresõit|meresõidust]], [[laev]]adest, [[merekool]]idest ja meremeeste kutseühingutest. Aastail 1976–1979 oli ta Kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilise nõukogu esimees. Ants Pärna osales 1990ndail ka väliseesti meremeeste arhiivide läbivaatamisel ja Eestisse toimetamisel.
+
Ants Pärna uurimisvaldkond oli Eesti mereasjanduse ajalugu. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid eestlaste meresõidust, [[laev]]adest, [[merekool]]idest ja meremeeste kutseühingutest. Aastail 1976–1979 oli ta Kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilise nõukogu esimees. Ants Pärna osales 1990ndail ka väliseesti meremeeste arhiivide läbivaatamisel ja Eestisse toimetamisel.
  
 
==Ühiskondlik töö==
 
==Ühiskondlik töö==

Redaktsioon: 3. jaanuar 2015, kell 01:49

Ants Pärna (16. august 1935 Alatskivi vald – 31. detsember 2014 Tallinn) oli Eesti merendusajaloolane ja kultuuritegelane.

Elulugu

Ants Pärna lõpetas 1957. aastal Tallinna Merekooli laevajuhi erialal ja 1969. aastal Tartu Ülikooli ajaloo osakonna. Aastail 1957–1960 töötas ta Eesti Merelaevanduses tüürimehena, järgmisel aastal Tallinna Linnamuuseumi merendusosakonna restauraatorina ja alates Eesti Meremuuseumi taasloomisest 1961. aastal kuni 1998. aastani selle muuseumi direktorina ning seejärel kuni pensionileminekuni 2009. aastal teadurina. Aastail 1976–1979 töötas ta Kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilise nõukogu esimehena.

Teadustöö

Ants Pärna uurimisvaldkond oli Eesti mereasjanduse ajalugu. Ta on avaldanud artikleid ja raamatuid eestlaste meresõidust, laevadest, merekoolidest ja meremeeste kutseühingutest. Aastail 1976–1979 oli ta Kultuuriministeeriumi muuseumide ja kultuurimälestiste teaduslik-metoodilise nõukogu esimees. Ants Pärna osales 1990ndail ka väliseesti meremeeste arhiivide läbivaatamisel ja Eestisse toimetamisel.

Ühiskondlik töö

Eesti Meremeeste Liidu loomisel 1989. aastal valiti Ants Pärna liidu vanemaks ja ta pidas seda ametit kuni 2000ndate aastate alguseni.

Ants Pärna osales ka merekeele nõukoja loomisel 1973. aastal ja oli kuni surmani selle liige.

Tunnustus

  • ENSV teeneline kultuuritegelane (1989)

Teoseid

merendusalaseid

  • Samm lähemale tehnikamuuseumile. // Tehnika ja Tootmine (1962) 4
  • Merekool kodanliku diktatuuri päevil. // 50 aastat Tallinna Merekooli. Tallinn, 1969
  • Eesti laevasõidu tehnilisest arengust. // Eesti tehnika ja tehnilise mõtte ajaloo probleeme. Tallinn, 1974
  • Pilk meresõidu ajalukku. // Harju rajoonis. Tallinn, 1974
  • 100 laeva. Tallinn, 1975
  • Meri ja mehed. Meresõidust Eestis. Tallinn, 1979
  • Estonian Shipping Company. With a short history of seafaring in Estonia (kaasautor A. Kask). Tallinn, 1980
  • Kodu-uurijate ülesandeid ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitsel. // Kodu-uurimise Teateid 12. Tallinn, 1981
  • Käsmu merekool. // Kalender 1984. Tallinn, 1983 Kuressaare merekool. // Kingissepa rajoonis, Tallinn, 1985
  • Estonian shipping in the eigtheen century. // I International Baltic Seminar in the City of Kotka (Finland). 5.–6. august 1985
  • Laivalöytöja Eestissä. // Meriarkeologia tutkimuksen ja konservoimin kehituksesta. Kotka, 1988
  • Mereharidusest. // Eesti Kalandus (1990) 8
  • Elmar Anniko, laevakapten: saja-aastase meremehe mälestused. Tallinn, 2007. ISBN 9789985854792
  • Paul Rohtlaan, laevakapten: mälestused. Tallinn, 2008. ISBN 9789985854891
  • Merel ja maal. 13 lugu meremeestest. Tallinn, 2011. ISBN 9789985658970

ilukirjanduslikke

Ants Pärna on välja andnud oma luuleraamatuid:

  • "Poeem laevast "Estonia"" Tallinn, 1999
  • "Mu meri" Tallinn, 2001
  • "Mu arm". Tallinn, 2002
  • "Mu aeg" Tallinn, 2003
  • "Mu mõte" Tallinn, 2004
  • "Mu tunne". Tallinn, 2006
  • "Mu laev". Tallinn, 2007

Kirjandus

  • Mereleksikon, 343
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide