TASUJA
|
See artikkel räägib Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaevast TASUJA; 1910. aastal ehitatud samanimelise pukser-jäämurdja kohta vaata artiklit TASUJA (pukser-jäämurdja); 1988. aastal ehitatud samanimelise endise PKL-i pukseri kohta vaata artiklit TASUJA (pukser). |
| Laeva andmed | |
|---|---|
 TASUJA ankrus õppusel BALTOPS | |
| Nimi: | EML TASUJA (Eestis) KDM LINDORMEN (Taanis) |
| Pardanumber: | A432 (Eestis) N43 (Taanis) |
| MMSI number: | 276642000 (Eestis) |
| Kutsung: | ESQH (Eestis) OVKH (Taanis) |
| Lipp: | Eesti (2006-…) Taani (1978-2004) |
| Ehitusaasta: | 1977 |
| Ehituskoht: | Svendborg, Taani Kuningriik |
| Ehitaja: | A/S Svendborg Skibsværft |
| Tehasenumber: | 153 |
| Tüüp: | tuukri- ja toetuslaev (Eestis) miiniveeskaja (Taanis) |
| Klass: | Lindormen |
| Sõsarlaevad: | WAMBOLA |
| Kiilupanek: | 2. veebruar 1977 |
| Vette lastud: | 7. juuni 1977 |
| Teenistuses alates: | 12. aprill 2006 (Eestis) 14. juuni 1978 (Taanis) |
| Teenistuse lõpp: | 22. oktoober 2004 (Taanis) |
| Maksimaalne pikkus: | 44,50 m |
| Arvutuslik pikkus: | 41,00 m |
| Arvutuslik laius: | 9,00 m |
| Süvis: | 2,7 m |
| Maksimaalne süvis: | 3,0 m |
| Parda kõrgus: | 6,25 m |
| Mass-veeväljasurve: | 577,5 tonni |
| Kiirus: | 11 sõlme 14 sõlme (projekteeritud) |
| Kraanad: | 2 × 2,2 t tõstevõimega kraana (üks vööris, teine ahtris) |
| Kajutikohti: | 36 |
| Kere materjal: | teras |
| Peamasin: | Tüüp: 2 × Frichs diiselmasin Võimsus: 2 × 597 kW (800 hj) |
| Käiturid: | 2 × reguleeritava sammuga kolmelabaline sõukruvi |
| Rooliseadmed: | 2 × balansseeritud rool |
| Põtkurid: | vööripõtkur (60 kW/80 hj) |
| Mageveetankid: | 39 m3 |
| Kütusetankid: | 42 m3 |
| Navigatsiooniseadmed: | Kaks Furuno radarit, I-band |
| Laevapere: | 28 (Eestis) 27 (Taanis) |
| Ohvitsere: | 5 (Eestis) 4 (Taanis) |
| Relvastus: | Eestis: 2 × Browning raskekuulipilduja (12,7 mm); ülemisel sillal Taanis: 2 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); üks vööritekil ja teine ahtritekil Alates 1985: 3 × Mk M/42 LvSa õhutõrjekahur (20 mm); kaks vööritekil ja üks ahtritekil Alates 1997: 2 × Stinger Lv M/93 raketisüsteem |
| Moto: | More Maiorum (esivanemate kombel) |
EML TASUJA A432 on Eesti mereväe Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, mis osteti Taanist 2006. aastal.[1] TASUJA kuulub mereväe laevastiku (kuni 31. augustini 2014 miinilaevadivisjoni) koosseisu.[2]
Ajalugu
Taani kuninglikus mereväes
Svendborg Skibsværft laevatehases ehitati Taani kuninglikule mereväele kaks miiniveeskajat. Esimese laeva (hilisema TASUJA) kiilupanek toimus 2. veebruaril 1977, laev lasti vette 7. juunil 1977, arvati Taani mereväe koosseisu 26. oktoobril 1977 ja teenistusse 14. juunil 1978. Laev sai nimeks LINDORMEN (taani keeles draakon) ja sama nime hakkas kandma ka antud laevaklass. Samal aastal veesati ka LINDORMENI sõsarlaev, mis sai nimeks LOSSEN (hilisem Eesti mereväe toetuslaev WAMBOLA). Taani merevägi kasutas Lindormen-klassi miiniveeskajaid perioodiliselt ka staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrjeeskaadris (MCMFORNORTH). Lindormen-klassi miiniveeskajad arvati Taani mereväe teenistusest välja 22. oktoobril 2004.[3][4]
Eesti mereväes
27. märtsil 2004 kinnitatud „Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010“ seadis mereväe arendamisel eesmärgiks ühe prioriteedina kolmest logistilise- ja juhtimistoetuse tagamise nii merel kui maismaal. Selleks tuli tagada miinitõrje juhtimis- ja toetuslaeva pidev valmisolek. Lisaks tuli välja arendada miinituukrigrupp.[5] Seatud ülesannete täitmiseks ostis Eesti riik mereväele 15 miljoni krooni eest Taani endise miiniveeskaja LINDORMEN.[6]
12. aprillil 2006 heisati Fredrikshavni mereväebaasis laeval Eesti lipp, anti uus nimi TASUJA ja laev arvati Eesti mereväe teenistusse. Laeva esimeseks komandöriks sai nooremleitnant Erkki Silm. 16. aprillil saabus TASUJA Miinisadamasse. 17. aprillil toimus Vanasadamas TASUJA vastuvõtutseremoonia, kus osalesid president Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, kaitsejõudude peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani suursaadik Eestis Kirsten Geelan.[1][7]
23. juunil osales TASUJA Võidupüha mereparaadil.[8]
2011. aasta juulist detsembrini oli TASUJA NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force (NRF)) hulka kuuluva miinitõrjeeskaadri Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1 (SNMCMG1) staabi- ja toetuslaev, mis tähendas ka eskaadri lipulaeva kohustuste täitmist.[2] TASUJA lahkus kodusadamast 19. juulil ja jõudis tagasi kodusadamasse 12. detsembril.[9][10]
17. detsembril 2011. vabastas Kaitseväe juhataja ametist vanemleitnant Indrek Vinkeli, kes oli TASUJA komandörina tööülesandeid täites alkoholijoobes. Eesti suursaadik Suurbritannias edastas Kaitseväele info, et vanemleitnant Indrek Vinkel ei esindanud NATO miinitõrjegrupi ülema kaptenleitnant Guy Terryni korraldatud vastuvõtul TASUJA pardal Eesti riiki väärikalt. Vanemleitnant Indrek Vinkel kutsuti tagasi Eestisse ja tema asemel asus TASUJA komandöri kohustusi täitma kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa.[10][11]
TASUJA on kuulunud Balti mereväeeskaadri (BALTRON) kooseisu ja võtnud osa paljudest õppustest.
Komandörid
- vanemleitnant Ermo Jeedas (praegune)[12]
- kaptenmajor/vanemleitnant Gert Soomsalu[2][12]
- vanemleitnant Annes Babenko[13]
- kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa[10]
- vanemleitnant Indrek Vinkel[9]
- leitnant Arto Reinmaa[14]
- leitnant/nooremleitnant Erkki Silm[7][14]
Sümboolika ja traditsioonid
TASUJA vapil on leegilõikeliselt põigiti poolitatud must-kuldsel kilbil ülessuunatud teraga hõbedane mõõk. Kilp on asetatud punasele ringile, mille ülemisel poolel on kuldsete tähtedega laeva nimi TASUJA, alumisel poolel moto MORE MAIORUM – esivanemate kombel. Väljastpoolt ääristab ringi kuldne laevaköis, seestpoolt kuldne kontuurjoon. Ringi kroonib Neptuni kuldne kolmikhark.
Vapp viitab TASUJA tähendusele eestlaste muistses vabadusvõitluses ja sellenimelise laeva osale Vabadussõjas. TASUJA vapi kujundas heraldik Priit Herodes 2006. aastal.[15]
8. juulil 2006 uuendati mereväe ja Kunda linna vahelist sõpruslepingut, millega Kunda vapi kandmise õigus läks üle TASUJALE. Varem on Kunda vapilaevad olnud miinitraalerid KALEV ja VAINDLO.[2]
Laevast
Laev ehitati kaabli teel kaugjuhitavate miinide veeskamiseks.[3] Selleks ehitati laevale veeliinist veidi kõrgemal asuv ruumikas miinitekk, kus asusid relsid miinide veeskamiseks. Miine sai veesata miinitekilt ahtris asuva luugi kaudu, paremas pardas asuvad ka pardaluugid. Laeva vööris ja ahtris on kraanad ning luugid miinide laevale paigutamiseks. Laeva kasutamiseks staabilaevana ehitati lastiruumi staabiruum, mis on sobiv kuni kuueliikmelise staabi jaoks.[2][16] Laev saab võtta pardale kolm kuni kuuemeetrist paati. Lisaks on laeval kaks töökoda, treipink ja vajadusel saab sisustada tuukritöökoja.
Eesti mereväes täidab TASUJA staabi-, tuukri-, ja toetuslaeva funktsiooni (näiteks isikkoosseisu vedamine ja väljaõppe läbiviimine). Miinitekile saab paigutada varustust ja muud vajaminevat, sealhulgas tuukrite barokambri.[2]
Galerii
TASUJA helehallis värvitoonis
TASUJA tumehallis värvitoonis
.jpg)
Välislingid
- Pildid TASUJA vastuvõtutseremooniast (17.04.2006). – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
- Pildid Erna retkel osalejate transportimisest (06.08.2007). – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
- Pildid TASUJAst õppusel BALTOPS (07.06.2010). – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
- Pildid TASUJA saabumisest miinitõrjegrupist (12.12.2011). – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
- Pildid BALTRONi ülema vahetusest TASUJA pardal (07.01.2014). – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
- Video ajateenistusest TASUJAl (17.08.2015). (17.01.2016)
- Pildid TASUJA argipäevast (20.10.2015). – Kaitseväe fotoalbum. (17.01.2016)
- Sõdurilehe video TASUJA argipäevast (20.10.2015). (17.01.2016)
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Konso, K. Eesti mereväe sümboolika kataloog 1993-2011. Tartu: Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, 2011, lk 22. ISBN 9789985951385
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 EML Tasuja. – Kaitseväe kodulehekülg. (17.01.2016)
- ↑ 3,0 3,1 LINDORMEN. – Veebileht Danish Naval History. (17.01.2016)
- ↑ LOSSEN. – Veebileht Danish Naval History. (17.01.2016)
- ↑ „Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010“ kinnitamine. Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a korraldus nr 212. – RTL 2004, 40, 667.
- ↑ Krause, H. Merevägi ostab Taanilt lähiajal tuukriplatvormiga toetuslaeva. – Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2005. (17.01.2016)
- ↑ 7,0 7,1 Tuukrilaev Tasuja alustab teenistust. – Eesti Päevaleht Online. (17.01.2016)
- ↑ Saaremaal toimub Eesti esimene mereparaad. – Eesti Päevaleht Online. (17.01.2016)
- ↑ 9,0 9,1 EML Tasuja. – Veebipäevik Reisikirjad Mereväest. (17.01.2016)
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Nael, M. Tasuja saabus NATO operatsioonilt. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
- ↑ Luts, P. Terras vabastas purjutanud mereväelase teenistusest. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
- ↑ 12,0 12,1 Mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja sai uue komandöri. – Kaitseväe kodulehekülg. (17.01.2016)
- ↑ Pulver, A. Saarlased käisid igavestel sõpradel külas. – Virumaa Teataja, 17. juuli 2012. (17.01.2016)
- ↑ 14,0 14,1 EML Tasuja komandörivahetustseremoonia. – Kaitseväe fotoalbum. (27.05.2014)
- ↑ Eesti mereväe sõjalaevade vappide kirjeldused eesti ja inglise keeles. – Kaitseliidu Meredivisjoni kodulehekülg. (17.01.2016)
- ↑ Palm, A. Merevägi sai toetuslaeva Tasuja. – ERR-i uudisteportaal. (17.01.2016)
