Kasutaja kaastöö
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | vanemad 50) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)
- 31. jaanuar 2017, kell 16:15 (erin | ajal) . . (+1402) . . U Roland Leit (Uus lehekülg: ''''Roland Leit''' (13.11. 1928 – 17.01.2017 Võru) oli kaugsõidukapten, esimene taasloodud Eesti Mereväe ülem. *Roland Leit lõpetas Tallinna Merekooli 1949. aastal...')
- 20. jaanuar 2017, kell 09:14 (erin | ajal) . . (-1) . . Veeteede Teataja (→Välislingid)
- 20. jaanuar 2017, kell 09:10 (erin | ajal) . . (+96) . . Veeteede Amet (→Veeteede Ameti struktuuriüksused)
- 7. jaanuar 2017, kell 19:03 (erin | ajal) . . (-43) . . VEGA (→Pildid)
- 6. jaanuar 2017, kell 14:47 (erin | ajal) . . (+225) . . VEGA (→Pildid)
- 6. jaanuar 2017, kell 14:38 (erin | ajal) . . (+188) . . U Fail:Vega13.jpg ({{Pildi info | Kirjeldus = Vega | Autor = Göran Hammarström, kunstnikunimega WASABON | Kuupäev = 2005. a | Allikas = autori luba |}}) (praegune)
- 6. jaanuar 2017, kell 14:34 (erin | ajal) . . (+288) . . U Fail:Vega14.jpg ({{Pildi info | Kirjeldus = 07.02.2000 toimus esimene Vega-seminar Helsingis, mille puhul ilmus vastav väljaanne, kaanepildil Vega | Autor = Göran Hammarström, kunstnikunimega WASABON | Kuupäev = 2000 | Allikas = Autori luba |}}) (praegune)
- 29. detsember 2016, kell 16:02 (erin | ajal) . . (-1) . . LEIGER (→Galerii)
- 31. oktoober 2016, kell 09:49 (erin | ajal) . . (+8) . . Merekeele nõukoda
- 31. oktoober 2016, kell 09:46 (erin | ajal) . . (-80) . . Merekeele nõukoda
- 27. oktoober 2016, kell 14:09 (erin | ajal) . . (0) . . VIKING XPRS (→Galerii)
- 27. oktoober 2016, kell 14:04 (erin | ajal) . . (+85) . . VIKING XPRS
- 27. oktoober 2016, kell 13:59 (erin | ajal) . . (+183) . . U Fail:Viking XPRS-2.JPG ({{Pildi info | Kirjeldus = VIKING XPRS Tallinna lahel | Autor = Priit Põiklik | Kuupäev = 15.07.2009 | Allikas = autori luba |}}) (praegune)
- 21. oktoober 2016, kell 09:52 (erin | ajal) . . (+1665) . . U Merendusnõukoda (Uus lehekülg: ''''Merendusnõukoda''' on seltsing, mis moodustati 2008. aastal kodanikualgatuse korras. Selle eesmärgiks on nõuga ja oma tegevusega kaasa aidata Eesti merenduspoliitika loomis...')
- 19. oktoober 2016, kell 09:15 (erin | ajal) . . (+7) . . Peeter Väling (→Uurimisala)
- 19. oktoober 2016, kell 09:12 (erin | ajal) . . (+1899) . . U Peeter Väling (Uus lehekülg: 'thumb|right|200px|Peeter Väling '''Peeter Väling''' (22. september 1967, Tallinn) on meregeoloog ja hüdrograaf. ==Haridus== *1985. aastal lõpetas...')
- 19. oktoober 2016, kell 09:01 (erin | ajal) . . (+172) . . U Fail:Peeter Valing.JPG ({{Pildi info | Kirjeldus = Peeter Väling | Autor = Priit Põiklik | Kuupäev = 13.07.2016 | Allikas = autori luba |}}) (praegune)
- 11. oktoober 2016, kell 09:28 (erin | ajal) . . (+2514) . . U Traaler (Uus lehekülg: ''''Traaler''' (< ''ingl'') on: *1. kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav laev, millelt põhiliselt püütakse traalnoodaga, harvemini õngega, seinnoodaga v...')
- 11. oktoober 2016, kell 08:55 (erin | ajal) . . (+11) . . Helje Heinoja
- 11. oktoober 2016, kell 08:54 (erin | ajal) . . (+720) . . U Helje Heinoja (Uus lehekülg: ''''Helje Heinoja''' (11. september 1936, Tallinn) ==haridus== *1954 lõpetas Tallinna 7. Keskkooli *1959 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli füüsikaosakonna *1959–1960 füüsi...')
- 11. oktoober 2016, kell 08:42 (erin | ajal) . . (+681) . . U Güromagnetkompass (Uus lehekülg: ''''Magnet(vurr)kompass, ka güromagnetkompass''' on güroasimuut, mille asimuutkorrektor on magnetkompass. Güromagnetkompassis on ühendatud gürokompassi ja magnetkompassi pos...')
- 28. september 2016, kell 10:18 (erin | ajal) . . (+45) . . Maailma Veetransporditaristu Liit (→Välislingid)
- 28. september 2016, kell 10:16 (erin | ajal) . . (+4) . . Maailma Veetransporditaristu Liit (→PIANC Eesti)
- 28. september 2016, kell 10:13 (erin | ajal) . . (-8) . . Maailma Veetransporditaristu Liit (→PIANC Eesti)
- 28. september 2016, kell 10:09 (erin | ajal) . . (+4) . . Maailma Veetransporditaristu Liit (→PIANC Eesti)
- 28. september 2016, kell 10:06 (erin | ajal) . . (+346) . . Maailma Veetransporditaristu Liit (→Liikmelisus)
- 26. september 2016, kell 13:54 (erin | ajal) . . (-41) . . MARE (praegune)
- 26. september 2016, kell 13:53 (erin | ajal) . . (-27) . . Veeteede Amet (→Veeteede Ameti struktuuriüksused)
- 26. september 2016, kell 13:50 (erin | ajal) . . (+121) . . Veeteede Amet (→Veeteede Ameti struktuuriüksused)
- 26. september 2016, kell 13:36 (erin | ajal) . . (-38) . . Veeteede Amet
- 13. september 2016, kell 09:37 (erin | ajal) . . (+4) . . Ladinapuri
- 13. september 2016, kell 09:36 (erin | ajal) . . (+4) . . Bermuudapuri
- 13. september 2016, kell 09:36 (erin | ajal) . . (+20) . . Bermuudapuri
- 13. september 2016, kell 09:34 (erin | ajal) . . (+1139) . . U Ladinapuri (Uus lehekülg: ''''Ladinapuri''' on kolmnurkne pikipuri, mis on kinnitatud raaliigiga tõstetava nn ladinaraa külge 45° nurga all lühikese masti suhtes. Raa vööripoolne ots on...')
- 13. september 2016, kell 09:23 (erin | ajal) . . (+978) . . U Bermuudapuri (Uus lehekülg: ''''Bermuudapuri''' on kolmnurkne kahvlita pikipuri, millel on pikendatud mastiliik (eesliik). Bermuudapurje alaliik (poomiliik) on kinnitatud poomi külge, eesliik kinni...')
- 29. juuli 2016, kell 13:50 (erin | ajal) . . (+70) . . Naissaar
- 29. juuli 2016, kell 13:42 (erin | ajal) . . (+4158) . . U Naissaar (Uus lehekülg: ''''Naissaar''' (saksa ''Nargen'', rootsi ''Nargö'') on Eesti põhjaranniku suurim saar, eraldab Tallinna lahte muust Soome lahest. Pikkus umbes 9, laius 4 km, pindala 18...')
- 29. juuli 2016, kell 09:16 (erin | ajal) . . (+280) . . U Säärimine (Uus lehekülg: ''''Säärimine''' (alamsaksa ''scheren'') on sisse- või läbipistmine, nt trossi säärimine läbi ploki, aaspoldi, juhtdetaili augu või rõnga. Tali moodusta...')
- 29. juuli 2016, kell 09:09 (erin | ajal) . . (+622) . . U Roolikamber (Uus lehekülg: ''''Roolikamber''' on komandosillal paiknev ruum, kust juhitakse laeva liikumist, manöövreid ja süsteeme ning jälgitakse ümbritsevat keskkonda. Laeva liik...')
- 29. juuli 2016, kell 09:03 (erin | ajal) . . (+381) . . U Kanal (Uus lehekülg: ''''Kanal''' on *'''1.''' maismaaga eraldatud veealasid ühendav kaevatud või looduslik faarvaater (nt Suessi kanal, Inglise kanal). *'''2.''' meres madalveeala põhja süv...')
- 27. juuli 2016, kell 15:28 (erin | ajal) . . (+397) . . U Ujuvus (Uus lehekülg: ''''Ujuvus''' on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti. Ujuvuse tagab vabaparda kõrgusest sõltuv ujuvusvaru, kusjuures laeva raskusj...')
- 27. juuli 2016, kell 15:18 (erin | ajal) . . (+170) . . U Vesilastis laev (Uus lehekülg: ''''Vesilastis laev''' on laevaruumidesse tunginud vee tagajärjel peaaegu täielikult ujuvus- ja püstuvusvaru kaotanud laev. Vrd vrakk. {{Mereleksikon}}')
- 27. juuli 2016, kell 15:12 (erin | ajal) . . (-11) . . Mahajäetud laev
- 27. juuli 2016, kell 15:11 (erin | ajal) . . (+645) . . U Triiv (Uus lehekülg: ''''Triiv''' (< holl ''drijven'' ’ujuma, ajama’) on laeva kõrvalekaldumine kursist tuule mõjul. Triivi suurust iseloomustab triivinurk, s.o laeva tõelise kursi ja...')
- 27. juuli 2016, kell 14:56 (erin | ajal) . . (+637) . . U Mahajäetud laev (Uus lehekülg: ''''Mahajäetud laev''' on meeskonnast mahajäetud, merel triiviv laev. Laev jäetakse maha harilikult oletatava laevahuku ajel. Hari...')
- 27. juuli 2016, kell 14:46 (erin | ajal) . . (+559) . . U Vrakk (Uus lehekülg: ''''Vrakk''' (norra ''vrak'') on uppunud, randunud või muidu kõlbmatuks muutunud laeva kere. Laevaliiklusele ohtlik vrakk tähistatakse poide või toode...')
- 20. juuli 2016, kell 13:21 (erin | ajal) . . (+2) . . Kajalood
- 20. juuli 2016, kell 13:20 (erin | ajal) . . (+1832) . . U Kajalood (Uus lehekülg: ''''Kajalood''' on hüdroakustiline seade, millega mõõdetakse laeva kiilu ja merepõhja või laeva ja vees oleva objekti vahelist kaugust. Kajaloodi töö põhineb...')
- 20. juuli 2016, kell 13:13 (erin | ajal) . . (+224) . . U Vaier (Uus lehekülg: ''''Vaier''' on '''1.''' painduv terastross; kasutusel peamiselt laevade jooksvas taglases ja tõstemehhanismis. '''2.''' traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduv...')
- 20. juuli 2016, kell 13:10 (erin | ajal) . . (+4606) . . U Kalapüük (Uus lehekülg: ''''Kalapüük''' on inimese vanimaid elatusalasid, hõlmab ka mereselgrootute ja loivaliste püüki ning veekogudest taimse tooraine hankimist; tänapäeval ka harrastusala (kala...')
(uusimad | vanimad) Näita (uuemad 50 | vanemad 50) (20 | 50 | 100 | 250 | 500)
