Arno Kask

Arno Kask

Kask Arno (2. november 1927 - 7. november 2002) oli kaugsõidukapten ja merendustegelane.

Haridus

Arno alustas kooliteed kuueaastasena Pärnu Rääma algkoolis, õppis seal 4 aastat ja, sooritanud sisseastumiseksamid, jätkas õpinguid Pärnu Progümnaasiumis (Poeglaste Gümnaasium), mille lõpetas 1943. aastal. Edasised õpingud katkestas sõda. 1944. aastal mobiliseeriti Arno Saksa lennuväe abiteenistusse ja taheti viia Saksamaale, kuid mobiliseeritute vagunitesse paigutamise käigus Pärnu raudteejaamas õnnestus tal vaatamata relvastatud valvele põgeneda.

Nõukogude võimu tulekul kehtestati nõue, et Saksa sõjaväes teeninud peavad sellest võimuorganitele teatama. Arno seda ei teinud, vaid läks juhusliku tundmatu soovitusel Pärnu sadamasse tööle, kus sadama koristus/taastustöödele vajati hädasti mehi ja sadama juhte värvatute minevik ei huvitanud. Pärnu sadamas töötas ta kuni 1945. aasta kevadeni. Kui Tallinna Merekool taasavati sama aasta kevadel, sooritas Arno vajalikud katsed ja algasid õpingud.

Et Arnot välissõitu ei lubatud, läbis ta merekoolis ettenähtud meresõidupraktika rannasõidulaevadel:

• peale esimest kursust - aurulaev RAUGI, algul teise klassi madrus, siis esimese klassi madrus ja viimasel reisil pootsman;
• peale teist kursust - päästelaev ANTEI, pootsman;
• peale kolmandat (viimast) kursust - aurulaev VILSANDI, kursant, teise tüürimehe vaht.

Tallinna Merekooli lõpetas Arno 1949. aastal kiitusega, diplomiga nr. 001, ja ees seisis suunamine töökohtale, kuid enne seda oli veel vaja läbida kuuekuuline sõjaväepraktika ristlejal ADMIRAL MAKAROV, seejuures 4 kuud Kroonlinnas.

Teades perspektiivitusest välissõitu saada ja omades õigust kiitusena lõpetanuna valida töökoht, otsustas ta valida Põhja meretee, mis võimaldas sõita kaugsõidus ja saada kaugsõidukapteni töödiplomi.

Siinjuures on otstarbekas selgitada, miks Arnole välissõidu luba (välisviisat) ei antud, mis iseloomustab ka tolle ajastu poliitilist olukorda.

“Süüdlasi” selles võis olla mitu:

• isa Heinrich Kask (Vabadusristi kavaler (II/3), arreteeriti 14. juunil 1941 ja sama aasta septembris lasti Kirovi vanglas maha);
• Arno ise oli värvatud 1944. aastal Saksa lennuväe abiteenistusse;
• õde Aita oli 1944. aastal Rootsi põgenenud.

• Aastail 1967–1973 õppis Arno eksternina Leningradi admiral S.O. Makarovi nimelises Kõrgemas Inseneride Merekoolis (ЛВИМУ, praegu Riiklik admiral S.O. Makarovi nimeline Mere- ja Jõelaevastiku Ülikool) meretranspordi ekspluatatsiooniinseneri erialal;
• 1973. aastal astus Odessa Veetranspordi Inseneride Instituuti, mille lõpetas 1977. aastal meretranspordi ekspluatatsiooniinseneri erialal.

Töö

Vastavalt Arno enda valikule suunati tööle ta Põhja-meretee Peavalitsusse Arhangelskis (allus sel ajal NSVL Ministrite Nõukogu Põhja-meretee Peavalitsusele) (Главное управление Северного морского пути). 22.05.1950.a. neljas tüürimees jäämurdjal FJODOR LITKE; 04.02.1951.a. neljas tüürimees jäämurdjal JOSSIF STALIN; 01.06.1951- 11.1954.a. kolmas tüürimees jääklassi aurulaeval GEORGI SEDOV.

1953.a. allutati Põhja-meretee Peavalitsus NSVL Merelaevanduse Ministeeriumile ja Põhja-meretee laevad viidi Murmanski Riikliku Merelaevanduse alluvusse. Arno määrati väikesele rannasõidu laevale vanemtüürimeheks. See töö teda ei rahuldanud ja ta otsustas tulla tagasi Eestisse, kirjutas vastava avalduse ja 1954.a. novembris tuli üle Eesti Riiklikku Merelaevandusse, kus jätkas laevajuhina.

• 28.01.1955.a. mootorlaev VORMSI vanemtüürimees;
• 23.08.1955.a. mootorlaev MELITOPOL vanemtüürimees;
• 15.11.1955.a. mootorlaev KIROVABAD kapten;
• 22.04.1956.a. mootorlaev KABONA kapten;
• 1958. aastal avati Arnole pääs välissõitu ja määrati sama aasta 29. juunil mootorlaev KALEV vanemtüürimeheks;

Välisviisa avamine ja perspektiivis kaugsõidukapteni koha saamine tingis astumise sama aasa aprillis NLKP ridadesse, sest tol ajal saada (kaugsõidu) kapteniks välissõidulaevadele oli selleta mõeldamatu.

• 1959.a. mootorlaev DANILO NETŠAI kapten;
• 01.10.1962.a. mootorlaev SÕRVE kapten;

Mootorlaeval SÕRVE töötas Arno aastani 1967, siis halvenes tervis ja arstid keelasid meresõidu.

• 1967.a. Eesti Merelaevanduse ülema asetäitja laevastiku ekspluatatsiooni alal;
• 1978.a. Eesti Merelaevanduse ülem.
• 1987.a. jõudes vanuseni 60 otsustas Arno loobuda tööst Eesti Merelaevanduse ülemana ja jääda pensionile. NSVL Merelaevanduse Ministeeriumile põhjendas ta loobumisotsust halva tervisega ja esitas ka vastava arstitõendi, kuid tegelik põhjus, tema enda sõnade järgi, oli väsimus ja tüdimus lõputute Ministeeriumist laekuvate, tihtipeale absurdsete ja Eesti meremajanduse normaalset toimimist ja arengut takistavate juhenditest, keeldudest ja käskudest ning kooskõlastamise vajadusest ka pisiasjade puhul.

Arno jääb Eesti merenduse ajalukku kui mees, kelle vahetul juhtimisel toimus Eesti Merelaevanduse läbimurre osalemaks rahvusvahelises merekaubanduses, turumajanduse mängureeglite omaksvõtt ning uute kaubaveoliinide avamine. Tema tegi endast kõik oleneva, et Eesti laevadel oleks rohkem eestlastest meremehi, rohkem eestlastest kapteneid ja et Eesti Merelaevanduse laevadel oleks eestipärased nimed. Oluline osa oli Arnol ka otsustega Muuga sadama koha valikul ja ehitusel.

Töötahe ja soov tegutseda ei lubanud Arnol pikka pensionipõlve pidada, ta siirdus elama kodulinna Pärnusse ja asus seal merenduse valdkonnas tegutsema.

• 1988 – 1990 a. Eesti Merelaevanduse Pärnu Merekooli õpetaja;
• 1991- AS Mereagentuuri (ESTMA) Pärnu filiaali rajaja ja esimene juhataja aastani 1995;
• 1993 -1995 Pärnu sadama juhatuse esimees;
• 1995 - Pärnu sadama juhatuse liige;
• 1998 - Pärnu sadama Nõuogu liige ja nõunik, AS Mereagentuuri Pärnu filiaali nõunik;
• 2002 - kevadel jäi lõplikult pensionile.

Ühiskondlik tegevus

• 1956 – 1060 Tallinna Mererajooni TSN saadik;
• 1966 – 1971 EKP KK liikmekandidaat;
• 1981 - 1990 EKP KK liige;
• 1980 – 1990 ENSV Ülemnõukogu 10. ja 11. koosseisu saadik;
• 1976 - 1987 Aasia ja Aafrika riikide solidaarsuse nõukogude komitee liige (Советский комитет солидарности стран Азий и Африки);
• 1984–1988 ENSV Allveespordiföderatsiooni presiidiumi esimees, 1988–89 aseesimees;

Tunnustus

Pukser ARNO Pärnu sadamas

• 1965 Tööpunalipu orden;
• 1974 ENSV Teeneline transporditöötaja;
• 1980 Oktoobrirevolutsiooni orden;
• ENSV Ülemnõukogu neli aukirja;
• kolm erinevat medalit;
• 1998.a. Pärnu sadamale ostetud pukser-jäälõhkuja sai nimeks ARNO (praegu Sillamäe sadama teenistuses).

Loometegevus

Raamatuid

• Merle. (kaasautor, toimetuskolleegiumi liige);
• Arno Kask, Ants Pärna Estonian Shipping Company. Perioodika 1980.

Artikleid

• Kool, mehed, meri. Eesti Merehariduskeskus, Tallinn 1994

Arno Kask suri 7. novemril 2002.a., napp nädal pärast oma 75. sünnipäeva.

Märkimisväärne on lähedaste hulk, kes Arno eeskuju järgides on valinud merega seotud elukutse:

• vend Jüri Kask, Tallinna Merekool 1961, laeva vanemmehaanik;
• poeg Alar Kask Leningradi admiral S.O. Makarovi nimeline Kõrgem Inseneride Merekool 1981, kaugsõidukapten;
• tütrepoeg Mart Siniorg, Eesti Merehariduskeskus 1992, kaugsõidukapten;
• tütrepoeg Ernst Siniorg, Eesti Mereakadeemia 2011, tüürimees;
• pojapoeg Arno Kask, Eesti Mereakadeemia 2012, tüürimees;
• pojatütar Anne Kask õpib TTÜ Eesti Mereakadeemias, kolmas kursus, eriala Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine;
• pojapoeg Alo Kask õpib Eesti Merekoolis, kolmas kursus, eriala 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimees.

Autor: Jüri Kask