Pärnu sadam
Pärnu sadam on Pärnu jõe suudmes paiknev kauba-, reisi-, kala- ja väikesadam. Pärnu sadam paikneb Pärnu jõe mõlemal kaldal ja vallikraavis Kesklinna ning Siimu sillast allavoolu. Sadamaregistris on registreeritud Pärnu sadam (EE PRN), Pärnu sadama väikesadam (EE PRV) ja vallikraavis paiknev Talvesadam (EE TLV).
Sisukord
Ajalugu
Pärnu jõe suudmeala on esimesena maininud araabia geograaf al-Idrisi (1154). 13. sajandi algul oli seal sadamakoht. 1240. aastal tekkis Sauga jõe suudmesse kalurite ja laevnike asula (hiljem hakati seda kutsuma Vana-Pärnuks), mis aastatel 1251-63 oli Saare-Lääne piiskopkonna keskus.[1]
Pärnu jõe vasakule kaldale rajatud ordulinnuse (esmamaining 1265) ümber tekkis linn (hilisem nimetus Uus-Pärnu). Tugevasti kindlustatud Uus-Pärnu oli orduriigi peamine meresadam, kust jõgesidpidi võis sõita Tartusse ja sealt edasi Venemaale. Aastast 1369 kuulus Pärnu Hansa Liitu.[1]
18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul kujunes Pärnu tähtsaks sadamalinnaks, eriti olulisel kohal oli lina ja metsamaterjali väljavedu. Aastatel 1863-69 tehti sadamas suuri töid: 1769. aastal ehitatud rammitud palkidest kaitsemuulid asendati enam kui kahe versta (2150 meetri) pikkuste kivimuulidega, mille vahe oli 120 sülda (ligi 250 meetrit); muulide vahele ja jõesuhu moodustati 12 jala (3,6 meetri) sügavuse laevatee süvendamiseks süvenduskaravan, mis koosnes süvendajast PERNOV, pukserist TSAAR ja kuuest mudapraamist. Vallikraav süvendati 60 sülla (128 meetri) pikkuselt 5 jala (1,5 meetri) sügavuseks ja sinna ehitati väike elling. Sadamasse ehitati vahimaja ning söe ja muu materjali hoidmiseks laod. Kõik tööd maksid kokku 456 330 rubla, ühtlasi määrati igaks aastaks 10 000 rubla laevatee korrashoiuks.[1]
1879. aastal võeti Pärnu sadama ehitus- ja korrastustööde juhatajaks insener W. Nasarov, kes töötas rannasadamate ehitusel üle kolmekümne aasta. 19. ja 20. sajandi vahetusel Pärnu sadamat laiendati, laevatee süvendati ligi 7 kilomeetri pikkuselt ülesjõge 5,5 meetrini. See võimaldas Venemaa suurima tselluloosivabriku Waldhofi (asutatu 1900) tooraine sisse- ja toodangu väljavedu laevadega; Papiniitu rajati laevaehitus- ja -remonditehas Lennuk. Vallikraav süvendati 3,6 meetri sügavuseks talvesadamaks ja nimetati insener W. Nasarovi nimeliseks sadamaks. Kaubasadamas ehitati 430 meetri pikkune puidust kai, sadamapiirkond täideti (kõrgendati), sest seal olid tihiti üleujutused; ehitati juurdesõiduteed ja sepa- ning lukksepatöökoda.[1]
Pärast Esimest maailmasõda pikendati ja ehitati jõe vasakkaldal kaisid mõlemale poole Pärnu Suursilda 1300 meetri pikkuselt. Pärnu sadam oli kaubakäibelt pikka aega Eestis teisel kohal.[1]
Pärast Teist maailmasõda rajati Sauga jõe piirkonda kalasadam, traallaevastiku remondibaas ja konservitehas.[1] Praktiliselt kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni oli Pärnu kalasadam, mille kaudu kaubavedu ei toimunud. Nüüdseks on Pärnu sadam kujunenud arvestatavaks Edela- ja Lõuna-Eesti regionaalseks sadamaks, mille kaudu veetakse peamiselt välja metsa- ja turbamaterjali.
Sadamasse sissesõidu esimene siht (Seedri siht) rajati juba 1835. aastal, teine siht (Silla siht) pärast kivimuulide ehitamist, sest laevateel tekkis pööre. Muuli otstele paigutati 1889. aastal päevamärgid, mis 1958. aastal asendati silindriliste metalltulepaakidega.[1] 1960. aastal lisandus kolmas siht (Pärnu siht). Pärnu sadamale lähenetakse mööda Pärnu sihti, Pärnu parema külje poi juurest pööratakse Seedri sihile, mis juhatab muulide vahele, ning muulide vahel minnakse üle Silla sihile, mis tähistab laevateed jõel. Lisaks on sissesõit tähistatud toodritega.
Pärnu sadam asub Pärnu lahe ääres, mis on madal ja vähesoolane. Seetõttu on tulnud pidevalt Pärnu sadamasse viivat laevateed süvendada, mageda vee tõttu jäätub Pärnu laht talvel esimeste seas, mis raskendab navigatsiooni. Veetaseme tõusu põhjustavad Pärnu sadamas peamiselt S- ja SW-tuuled.
2015. aastal lõppenud suuremahuliste süvendustööde käigus süvendati Pärnu sadamasse viiv kanal esmakordselt 7,2 meetri sügavuseks. Kanali pikkus on 6600 meetrit ja laius 45 meetrit.
Kuni 1996. aastani Pärnu sadam talvel ei tegutsenud. ASi Pärnu Sadam tolle aasta selgitustöö ja meediakampaania tulemusena alustati 1997. aastal Pärnu lahes jäämurdmist riigi kulul.[2] Et jäämurdja jaoks on Pärnu laht liiga madal, siis prooviti selleks kasutada suuremaid puksereid. Jäämurdetöid teostab Pärnu sadamasse viival laevateel talviti Veeteede Amet, kasutades viimaseil aastail selleks mitmeotstarbelist laeva EVA 316. Keskmine jääperioodi pikkus Pärnu sadamas on kaks kuni neli kuud.
Lootsimine on Pärnu sadamas kohustuslik. Pärnu sadamas paiknevad lootsikaatrid AHTO-02, AHTO-03 ja AHTO-20.
Pärnu sadamal on laevade abistamiseks pukser NICO.
Kaubasadamana
Aastatel 2010-2015 oli Pärnu sadama kaubakäive keskmiselt 1,75 miljonit tonni aastas, millest aastas laaditi keskmiselt ligikaudu 1,5 miljonit tonni (86%) ja lossiti 0,25 miljonit tonni (14%) kaupu. Laevakülastusi on viimastel aastatel olnud 400-500 aastas.
Pärnu kaubasadama osa asub nüüdseks Pärnu jõe paremkaldal Vana-Pärnus, kus asuvad ka laod ja laoplatsid. Peale kaubasadama taasavamist võeti kaubalaevu algusaastatel vastu Kesklinna kai ääres, ajapikku kolis kaubasadama osa mere poole. Sel kümnendil lõpetati kaubavedu ka Ülejõel paiknevatelt Jannseni kaidelt. Kaupade käitlemiseks on sadamas laadurid ja liikuvkraanad.
Kuna Pärnu on lisaks sadamalinnale ka kuurortlinn, on tihti sadamast lähtuv tolm ja müra põhjustanud avalikkuse pahameelt.
Reisisadamana
Pärnu sadamal on regulaarne reisilaevaühendus Kihnu (KIHNU VIRVE) ja Ruhnuga (RUNÖ). Reisilaevad silduvad Kesklinna kai ääres, millel on ka kaldaramp. Kesklinna kaid rekonstrueeritakse - seal plaanitakse tulevikus vastu võtta kruiisilaevu.
Väikesadamana
Pärnu jõe paremkaldal paikneb väikelaevadele mõeldud jahisadam koos jahtklubiga, vallikraavis paikneb Talvesadam väikelaevadele mõeldud kaidega.
