Siht

Siht (Br ingl leading line, US ingl range, sks Richtfeuerlinie, hol lichtenlijn, vn створ, sm linija) on kahe (harvem enama) tuletorni, -paagi või päevamärgi (sihimärgi) poolt moodustuv (mõtteline) joon, mille järgi juhitakse laevu ettenähtud suunas mööda kanalite ja laevateede sirgeid lõike ning laevasõiduks ohtlikes merekitsustes. Sihi järgi sõitmisel peab laevajuht hoidma laeva ees või taga nähtavate sihimärkide sümmeetriatelje laevaga samal vertikaaljoonel või paarissihtide korral nende vahel. Sel juhul paikneb laev ohutul teel. Sihid on märgitud ka navigatsioonikaartidele, kaartide abil võimalik ka laeva kohta määrata kitsastel ja keerulistel veealadel (sihtide ristumiskohad või lõikumised teiste kaardile märgitud objektidega).

Kõnekeeles ka liin või liitsiht. Sihti tähistavad paaris püsimärgid, tuletornid ja -paagid või päevamärgid, paiknevad enamasti laevatee ühes otsas, kusjuures sihtmärkide vahelist lõiku, mis on enamasti rannikualal, laevasõiduks ei kasutata. Seega määravad sihtmärgid merealas sobivas kohas laevasõiduks sobiva suuna ja asukoha.

Sihimärkide vahekaugus sõltub nendega tähistatud laevateelõigu pikkusest, samuti märkide kaugusest sihi laevade poolt kasutatavast osast. Merekaartidele kantakse sihid kindlate tingmärkidega. Sihi võivad moodustada ükskõik millised looduslikud või inimtekkelised, laevasõitu hõlbustavad objektid, näit. kivid, puud, hooned jne. Kui laev on sihil, on see sihi kolmas objekt. Keeruliste laevasõidutingimustega piirkondades, näit. Väinameres, moodustavad laevateede telgjooni tähistavad sihid sihisüsteeme, kusjuures sihtide lõikepunktid tähistavad kohustuslikke pöördekohti. Tänapäeval määratakse sihte tähistavate püsimärkide asukohad (koordinaadid) sentimeetri täpsusega.

Esimene sihimärkidega tähistatud laevatee Eesti vetes on alates 1835. aastast, mil valmis Tallinna ülemine tuletorn, Tallinna lahest põhjasuunas Soome lahte kulgeva laevatee jaoks. Pikima sihimärkide vahekaugusega siht tähistab Lõu lahte viivat soovitatavat laevateed; sihimärkide Lõu tuletorni ja Anseküla kirikutorni vahekaugus on 1,7 miili.

Allikad:

- Johann Mey, Eesti Loots (Tallinn 1927). Eesti Kindralstaabi IV Topo-Hüdrograafia osakonna publikatsioonid, nr. 7.

- Luige, A, Eesti tuletornid. Eesti Raamat, Tallinn 1982.

- IALA Dictionary - Recommendation for leading lights, IALA Recommendation E-112, May 1998

- IALA Guidelines for the design of leading lines, December 2001

- Veeteede Ameti navigatsioonimärkide andmekogu

- Maaameti maa- ja merekaardirakendus

- Cybernetica AS, Marine Products

- Инструксия по навигационному оборудованию (ИНО-2000). Санкт-Петербург: Министерство Обороны Российской Федераций, Главное Управление Навигаций и Океанографий, 2001