Veevarustussüsteem

Allikas: Mereviki
Redaktsioon seisuga 11. juuli 2019, kell 18:32 kasutajalt Jüri (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: ''''Veevarustussüsteem''' on laeva üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Veevarustussüsteem on laeva üldsüsteem, mille hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja olme-mereveesüsteem. Joogi- ja pesuvesi, mida varutakse sadama veevärgist või valmistatakse laeval magestamiseseadmes peab vastama “Veeseaduse” alusel kehtestatud nõuetele.

Joogiveega, mis peab vastavalt nõuetele olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud varustatakse kambüüsid, messid, puhvetid, baarid, joogiautomaatid, restoranid, nõudepesuruumid ja meditsiinilise teeninduse ruumid.

Selleks, et tagada joogiveele nõutav kvaliteet peavad laeval olema joogiveevarude hoidmiseks eraldi, ainult selleks otstarbeks ettenähtud korrosioonikindlast materjalist või kaetud korrosioonikindla kattega mahutid, teistest süsteemidest eraldatud pumbad, filtrid, süsteemid, hüdrofoorid ja muud vajalikud nõuetekohased lisaseadmed (veetaseme määrajad (mõõtelinti või -varrast ei tohi kasutada), 450 mm üle teki tasapinna ulatuvad täitetorud, tiheda võrgu ja ujukklapiga õhutorud jm). Joogivee varude hoidmine vööri-, ahtri- ja topeltpõhjatankides ei ole lubatud, joogivee varutankidel ei tohi olla ühiseid seinu mahutitega, kus hoitakse heitvett, kütust, määrdeõlisid ja muid vedelikke (välja arvatud pesuvee varutankid), neid ei tohi paigutada masinaruumidesse ja samasse ruumi heitvete kogumispaakidega.

Pesuvett (külma ja soojendatud) kasutatakse dušširuumides, saunades, pesumasinates ja ka kajutite valamutes.

Pesuvesi erineb oma puhtuselt ja kvaliteedilt joogiveest vähe, põhiliseks erinevuseks on see, et pesuvesi ei pea olema aereeritud, osoneeritud ja mineraliseeritud. See on põhjus, miks kaasaegsetel laevadel kasutatalse ühtset olme-mageveesüsteemi, kus kõik tarbijad varustatakse joogivee kvaliteediga mageveega, mis võimaldab loobuda eraldi pesuveesüsteemist koos kõigi selle elementidega (pesuvee varutankid, pumbad, hüdrofoorid, filtrid, torustikud jm).

Ühtne hüdrofooriga olme-mageveesüsteem

Olme-mageveesüsteemi paigaldatakse ka veetöötlemisseade, kaasajal reeglina ultraviolett sterilisaatorid, kus kasutatakse bakteritsiidseid ultraviolett lampe, mille lühilaineline kiirgus hävitab bakterid, viirused ja muud mikroorganismid töödeldavas vees. Ultraviolett kiirtega vee töötlemine on ainulaadne ja kiire meetod vee desinfitseerimiseks, kasutamata kemikaale ega vee termilist töötlemist, kusjuures on võimalik teostada korduvtöötlemist vee läbipumpamisega samast seadmest ringluspumpadega.

Suurtel reisilaevadel, kus magevee üldkulu on suur ja praktiliselt pidev, kasutatakse olme-mageveesüsteemi torustikes pideva vajaliku surve tagamiseks hüdrofooride asemel automaatreguleerimisega ringluspumpasid, mis tagavad tarbijatele pideva veevarustuse, seejuures mittetarbitav vesi suunatakse läbi veetöötlemisseade tagasi varutanki.

Merevee magestamise korral peab laev veevõtu ajal asuma vähemalt 25 meremiili kaugusel kaldast või muust reostusallikast, magestatud merevett on lubatud kasutada joogiks pärast desinfitseerimist ja sobiva reagendiga mineraliseerimist.

Laev peab olema varustatud küllaldase koguse joogi- ja pesuveega (või olme-mageveega), laeva veemahutite maht, veevarud ja nende säilitamine peavad olema vastavuses laeva otstarbe, reisi kestuse, laevapere ning reisijate arvuga, võttes aluseks minimaalse kulunormi ööpäevas, mis on 150 l isiku kohta.

Kui laeval magestatakse vett, peab laeval olema pidev viie ööpäevane veevaru.

Olme-merevee süsteem on lihtsama koostisega, vesi võetakse kingstonimagistraalidest, süsteemis puuduvad täite- ja õhutorustikud, veetöötlusseadmed ja kuuma vee torustik koos soojendi ja ringluspumbaga. Vajalik surve merevee kasutusmagistraalides tagatakse merevee hüdrostaatidega. Olme-merevee süsteem leiab kasutust põhiliselt loputusveena tualettides.

Autor:Jüri Kask

Allikad

Heino Punab J.Läheb, L.Laks. Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid. Tallinn, Eesti Mereakadeemia, 2014. ISBN 978-9985-57-3