Arvi Nordmann

Nordmann Arvi (15. aprill 1937 – 12. juuni 2010) oli kaugsõidutüürimees, raadioinsener ja merendusteadlane.

Sisukord

1952. aastal lõpetas Tallinnas 7-klassilise põhikooli
1956. aastal lõpetas Tallinna Merekalanduse Tehnikumi laevajuhi kvalifikatsiooniga
1962. aastal astus Tallinna Polütehnilisesse Instituuti kaugõppesse raadiotehnika erialale. Pärast neljanda kursuse lõpetamist läks üle Kaliningradi Kõrgemasse Merekooli, mille lõpetas 1975. aastal ja sai raadioinseneri kutse.

aastail 1956-1960 oli ajateenistuses NSV Liidu mereväe Punalipulises Balti laevastikus ning sai raadiotehnilise teenistuse instruktori kvalifikatsiooni laeva raadiolokatsioonijaamade erialal.
Pärast demobiliseerimist asus 1960. aastal tööle elektronavigatsioonikambri vaneminsenerina ja juhatajana Tallinna Merekalasadamas ja hiljem, peale mitmeid reorganiseerimisi, Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondises "Ookean”.
1976. aastal läks tööle [Tallinna Kalatööstuslik Merekool[|Tallinna Kalatööstuslikku Merekooli]] ning töötas seal õpetaja ja ainekomisjoni esimehena kuni kooli likvideerimiseni.
Aastail 1992-2010 töötas Eesti Merehariduskeskuses ja Eesti Mereakadeemias raadiotehnika kateedri juhatajana, pärast selle eriala sulgemist 2003. aastal navigatsiooni- ja sidekateedri juhatajana.

umbes 1990. aastal koostas NSV Liidu merekoolide ainekava õppeaines „Satelliitside seadmed” ning retsenseeris raadionavigatsiooniseadmete ja kalapüügi hüdroakustika eriala õpikuid
On uurinud Eesti laevanduse (eriti purjelaevade ajastu) ja merekoolide ajalugu
Algatas, korraldas ja koostas Eesti merendus- ja kalandushariduse muuseumiekspositsiooni, millest sai 1990. aastal merendus- ja kalandushariduse muuseum Tallinna Merekoolis, 1994. aastal Eesti Merehariduskeskuses ja hiljem Eesti Mereakadeemias. Praegu on see Mälutuba TTÜ Eesti Mereakadeemias.
Oli merekeele nõukoja liige.

MerLe (kaasautor)
Kool. Mehed. Meri (koostaja ja artikli „Nemad andsid meile merehariduse” autor). Tallinn, 1994. ISBN 9985808029
Mereteedelt (koostaja ja artiklite „Sotakorvauskuunaritest ja nende saatusest ning „Tallinna Merekooli õppelaevadest” autor). Eesti Mereakadeemia Kirjastusgrupp 1999. ISBN 9985808142
Elektroonilised laevajuhtimise seadmed (hüdrograafia ja kalapüügiinseneri eriala loengumaterjal). Eesti Mereakadeemia, 2000
Elektroonilised laevajuhtimise seadmed 2 (tüürimehe eriala loengumaterjal). Eesti Mereakadeemia, 2000
Elektroonilised laevajuhtimise seadmed 1 (tüürimehe eriala loengumaterjal). Eesti Mereakadeemia, 2001
Kaugetel meredel ja ookeanidel (koostaja, toimetaja ja artiklite „Heeringapüügist Põhja-Atlandil pärastsõjajärgsetel aastatel”, „Oli selline laev..” ning koos Valmar Nurmsiga „Tallinna Merekalasadam – mehed ja laevad 1950-60” autor). Eesti Mereakadeemia, 2004. ISBN 9985808231
Inglise–eesti meresõnaraamat (kaasautor). Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2008
Vanasti olid laevad puust kuid mehed rauast. (koostaja, artiklite „Merepraktikast Tallinna Merekalandustehnikumis ja pärast selle reorganiseerimist merekooliks” ja „Lugusid Tallinna Merekalandustehnikumi päevilt” autor) Eesti Mereakadeemia, 2009. ISBN 978-9985-808-39-9

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 3. köide (artikli „Hüdroakustika” autor). Tallinn, 1989.
Sotakorvauskuunarit (koos Jouni Arjavaga). Soome meremuuseumi aastaraamat „Nautica Fennare”. Kansalliskirjasto Arto, 1999
Sotakorvauskuunarite saatusest. Meremees nr.3, 1993 *Purjelaeva VEGA toetuseks. Meremees nr.9-10, 1993
Navigatsiooniseadmete ja side õpetamise eilsest ja tänasest päevast Mereakadeemias. Meremees nr.2, 2000
Eestlased heeringapüügil Põhja-Atlandil. Eesti laevanduse aastaraamat 2005. Eesti Meremeeste Liit. ISSN 14060817
Kristjan Jurnas - Eesti purjelaevade kuningas. Eesti laevanduse aastaraamat 2007. Eesti Meremeeste Liit. ISSN 14060817
Purjelaevade kuningas. Eesti laevanduse aastaraamat 2008. Eesti Meremeeste Liit, 2008. ISSN 14060817
Eesti Mereakadeemia 90. Eesti laevanduse aastaraamat 2009. Eesti Meremeeste Liit, 2009. ISSN 14060817

Autor: Jüri Kask