Erinevus lehekülje "Arvi Nordmann" redaktsioonide vahel
(→Haridus: toim) |
(→Töö: toim) |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Töö== | ==Töö== | ||
| − | *1956 | + | *aastail 1956-1960 oli ajateenistuses NSV Liidu mereväe Punalipulises [[Balti laevastik]]us ning sai raadiotehnilise teenistuse instruktori kvalifikatsiooni laeva raadiolokatsioonijaamade erialal. |
| − | *1960. | + | *Pärast demobiliseerimist asus 1960. aastal tööle elektronavigatsioonikambri vaneminsenerina ja juhatajana Tallinna [[Merekalasadam]]as ja hiljem, peale mitmeid reorganiseerimisi, [[Ookean (tootmiskoondis)|Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondises "Ookean”]]. |
| − | *1976. | + | *1976. aastal läks tööle [Tallinna Kalatööstuslik Merekool[|Tallinna Kalatööstuslikku Merekooli]] ning töötas seal õpetaja ja ainekomisjoni esimehena kuni kooli likvideerimiseni. |
| − | * | + | *Aastail 1992-2010 töötas [[Eesti Merehariduskeskus]]es ja [[Eesti Mereakadeemia]]s raadiotehnika kateedri juhatajana, pärast selle eriala sulgemist 2003. aastal navigatsiooni- ja sidekateedri juhatajana. |
| + | |||
==Ühiskondlik tegevus== | ==Ühiskondlik tegevus== | ||
*ca. 1990.a. NSVL merekoolide ainekava koostamine õppeaines „Satelliitside seadmed” ja eriala raadionavigatsiooniseadmete ja kalapüügi hüdroakustika õpikute retsenseerimine | *ca. 1990.a. NSVL merekoolide ainekava koostamine õppeaines „Satelliitside seadmed” ja eriala raadionavigatsiooniseadmete ja kalapüügi hüdroakustika õpikute retsenseerimine | ||
Redaktsioon: 17. märts 2016, kell 23:53
Nordmann Arvi (15. aprill 1937 – 12. juuni 2010) oli kaugsõidutüürimees, raadioinsener ja merendusteadlane.
Haridus
- 1952. aastal lõpetas Tallinnas 7-klassilise põhikooli
- 1956. aastal lõpetas Tallinna Merekalanduse Tehnikumi laevajuhi kvalifikatsiooniga
- 1962. aastal astus Tallinna Polütehnilisesse Instituuti kaugõppesse raadiotehnika erialale. Pärast neljanda kursuse lõpetamist läks üle Kaliningradi Kõrgemasse Merekooli, mille lõpetas 1975. aastal ja sai raadioinseneri kutse.
Töö
- aastail 1956-1960 oli ajateenistuses NSV Liidu mereväe Punalipulises Balti laevastikus ning sai raadiotehnilise teenistuse instruktori kvalifikatsiooni laeva raadiolokatsioonijaamade erialal.
- Pärast demobiliseerimist asus 1960. aastal tööle elektronavigatsioonikambri vaneminsenerina ja juhatajana Tallinna Merekalasadamas ja hiljem, peale mitmeid reorganiseerimisi, Eesti Kalatööstuse Tootmiskoondises "Ookean”.
- 1976. aastal läks tööle [Tallinna Kalatööstuslik Merekool[|Tallinna Kalatööstuslikku Merekooli]] ning töötas seal õpetaja ja ainekomisjoni esimehena kuni kooli likvideerimiseni.
- Aastail 1992-2010 töötas Eesti Merehariduskeskuses ja Eesti Mereakadeemias raadiotehnika kateedri juhatajana, pärast selle eriala sulgemist 2003. aastal navigatsiooni- ja sidekateedri juhatajana.
Ühiskondlik tegevus
- ca. 1990.a. NSVL merekoolide ainekava koostamine õppeaines „Satelliitside seadmed” ja eriala raadionavigatsiooniseadmete ja kalapüügi hüdroakustika õpikute retsenseerimine
- On uurinud Eesti laevanduse (eriti purjelaevade ajastu) ja merekoolide ajalugu, Eesti merendus- ja kalandushariduse muuseumiekspositsiooni loomise initsiaator, korraldaja ja koostaja. (Merendus- ja kalandushariduse muuseum 1990.a. Tallinna Merekoolis, 1994.a. Eesti Merehariduskeskuses ja Eesti Mereakadeemias, praegu Merehariduse Mälutuba TTÜ Eesti Mereakadeemias).
- Merekeele nõukoja liige.
Teoseid
Raamatuid
- Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 3. köide. Valgus, Tallinn 1989. (artikli „Hüdroakustika” autor).
- MerLe (kaasautor).
- Kool. Mehed. Meri. Ilo 1994. ISBN: 9985808029. (koostaja ja artikli „Nemad andsid meile merehariduse” autor).
- Soome meremuuseumi aastaraamat „Nautica Fennare”. Kansalliskirjasto Arto, 1999, (koos Jouni Arjavaga artikli „Sotakorvauskuunarit” autor).
- „Mereteedelt.” Eesti Mereakadeemia Kirjastusgrupp 1999. ISBN 9985808142. (koostaja ja artiklite „Sotakorvauskuunaritest ja nende saatusest ning „Tallinna Merekooli õppelaevadest” autor).
- Elektroonilised laevajuhtimise seadmed” (hüdrograafia ja kalapüügiinseneri eriala loengumaterjal). Eesti Mereakadeemia 2000. (autor).
- ”Elektroonilised laevajuhtimise seadmed. 2” (tüürimehe eriala loengumaterjal). Eesti Mereakadeemia 2000. (autor).
- „Elektroonilised laevajuhtimise seadmed. 1” (tüürimehe eriala loengumaterjal). Eesti Mereakadeemia 2001. (autor).
- Kaugetel meredel ja ookeanidel. Eesti Mereakadeemia 2004. ISBN: 9985808231. (koostaja, toimetaja ja artiklite „Heeringapüügist Põhja-Atlandil pärastsõjajärgsetel aastatel”, „Oli selline laev..” ning koos Valmar Nurmsiga „Tallinna Merekalasadam – mehed ja laevad 1950-60” autor).
- Inglise–eesti meresõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2008. (kaasautor).
- ”Vanasti olid laevad puust kuid mehed rauast”. Eesti Mereakadeemia 2009. ISBN 978-9985-808-39-9.(koostaja, artiklite „Merepraktikast Tallinna Merekalandustehnikumis ja pärast selle reorganiseerimist merekooliks” ja „Lugusid Tallinna Merekalandustehnikumi päevilt” autor).
Artikleid
- „Sotakorvauskuunarite saatusest”. ”Meremees” nr.3 1993. *„Purjelaeva VEGA toetuseks”. „Meremees” nr.9-10. 1993.
- Navigatsiooniseadmete ja side õpetamisest eilsest ja tänasest päevast Mereakadeemias” „Meremees” nr.2 2000.
- „Eestlased heeringapüügil Põhja-Atlandil.” ”Eesti laevanduse aastaraamat 2005”. Eesti Meremeeste Liit. ISSN: 14060817. *„Kristjan Jurnas - Eesti purjelaevade kuningas.” „Eesti laevanduse aastaraamat 2007”. Eesti Meremeeste Liit. ISSN: 14060817.
- „Purjelaevade kuningas.” „Eesti laevanduse aastaraamat 2008” Eesti Meremeeste Liit 2008. ISSN: 14060817.
- „Eesti Mereakadeemia 90”. „Eesti laevanduse aastaraamat 2009” Eesti Meremeeste Liit 2009. ISSN: 14060817.
Autor: Jüri Kask
