Erinevus lehekülje "Traaler" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
(toim)
 
12. rida: 12. rida:
  
 
Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmisi ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa. Esimese kalatraaleri NIKOLAI, hilisem SAAREMAA tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] tursapüügil. Laev uppus koos [[laevapere]]ga 1921. aastal Petrogradi lähistel.
 
Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmisi ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa. Esimese kalatraaleri NIKOLAI, hilisem SAAREMAA tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämerel]] tursapüügil. Laev uppus koos [[laevapere]]ga 1921. aastal Petrogradi lähistel.
*2. [[sõjalaev]], millega otsitakse ja hävitatakse miinitõkkeid (miinide traalimine). Tegutsemispiirkonna alusel jagunevad traalerid mere-, baasi-, reidi- ja kaatertraalereiks. Traalerite D on 5–1300 t, relvastuseks 20–100-mm suurtükid, kiirus kuni 8 sõlme. 1919-21 oli Eesti Vabariigi Merejõududes traalerite divisjon. I ja II maailmasõjas hukkus Eesti vetes ligi 60 traalerit.
 
  
 
==Kalatraalerite tüübid==
 
==Kalatraalerite tüübid==

Viimane redaktsioon: 15. oktoober 2016, kell 00:49

Traaler (inglise keeles trawler) võib olla kalalaev või sõjalaev - miinitraaler.

Kalatraaler

Kalatraaler on kalade, kalmaaride, krevettide jms püügiks kasutatav laev, millelt põhiliselt püütakse traalnoodaga, harvemini õngega, seinnoodaga või muu püünisega.

Suuruse järgi eristatakse väiketraalereid (15–30 m pikkune väike kalapüügilaev), keskmisi traalereid (30–50 m pikkune keskmine kalapüügilaev) ja suuri traalereid pikkusega üle 55 m. Viimaste hulka kuuluvad ka alates 1960. aastate lõpust ookeanipüügil Eestis kasutatavad supertraalerid.

Traalimise viis

Traalimise viisi järgi eristatakse poorditraalereid, kus traalnoot heidetakse vette ja hiivatakse laeva pardast, ning ahtertraalereid, kus seda tehakse laeva ahtrist.

Loomuse töötlemise viisi järgi eristatakse värske kala, soola- ja värske kala, külmutus- ja konserveerimistraalereid. Nüüdisaegseil traalereil on palju püügimehhanisme (nt portaalid, traalvintsid) ning kalaluure- ja navigatsiooniaparatuuri (kajalood, hüdro- ja raadiolokaatorid, traalsondid). Eesti kalamajandid püüavad Läänemerel poorditraaleritega (PTS- ja TB-tüüpi või traalpaatidega) ning 1980. aastast ka ahtertraaleritega.

Nüüdisaja arenenud kalandusriikides ehitatakse põhiliselt poolautomatiseeritud tööoperatsioonidega keskmisi ja väiketraalereid. Suurte traalerite kasutamist laiendab järjekindlalt ainult Venemaa. Esimese kalatraaleri NIKOLAI, hilisem SAAREMAA tõid Eestisse vennad Malahhovid, sellega käidi Põhja-Jäämerel tursapüügil. Laev uppus koos laevaperega 1921. aastal Petrogradi lähistel.

Kalatraalerite tüübid

Autor: Helje Heinoja