Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
98. rida: 98. rida:
 
| Päästevahendid =
 
| Päästevahendid =
 
| Päästepaadid =
 
| Päästepaadid =
| Päästeparved = LR 86/10p
+
| Päästeparved = LR 86 (mahutab 10 inimest)
 
| Valvepaat =
 
| Valvepaat =
 
| Kiirvalvepaat =
 
| Kiirvalvepaat =

Redaktsioon: 25. veebruar 2013, kell 16:57

Laeva andmed
EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
Nimi: EVA-320
MMSI number: 276197000
Kutsung: ES2338
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Reeder: Veeteede Amet
Ehituskoht: Soome
Ehitaja: Uusikaupungin Työvene OY
Tüüp: mõõdistuslaev
Valminud: 1997
Üle antud: 3. november 1997
Maksumus: 10 226 161 EEK
Maksimaalne pikkus: 18 m
Maksimaalne laius: 6,7 m
Süvis: 0,9 m
Parda kõrgus: 1,87 m
Mass-veeväljasurve: 33,5 t
Täielik kandevõime: 6,16 t
Kogumahutavus: 57
Puhasmahutavus: 17
Kiirus: kuni 20 sõlme
Ekspluatatsioonikiirus: mõõdistamisel 3–9 sõlme
Sõidupiirkond: kuni 20 miili varjumispaigast
lainekõrgus kuni 2 m
Kraanad: FASSI 2,6 t
Kajutikohti: 5
Kere materjal: alumiinium
Peamasin: 2 × 368 kW Scania DST 1174m43K
Abimasinad: Vetus Peugeot 34 kW
generaator 12 kW, ~380 V
Ankrud: 60 ja 40 kg
ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm
Käiturid: 2 jugakäiturit FF 375 S
Laevapere: laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
Päästeparved: LR 86 (mahutab 10 inimest)

EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-hüdrograafialaev.

Laevajuhtimis-, side- ja avariivahendid

EVA-320-l on järgmised laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed:

  • magnetkompass Suunto D135
  • gürokompass Anschütz Standard 20
  • dGPS seade Northstar 941XD
  • ECDIS d'Kart Navigator
  • radar Furuno 1510Mk-2
  • kajalood Furuno FCV 611
  • autopiloot Furuno FAP 330
  • GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
  • NAVTEX NCR 300A
  • EPIRB Tron 40S, SART Tron
  • kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.

Mõõdistamisseadmed

EVA-320-l on järgmised mõõdistamisseadmed:

  • 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on 2 veesügavust + laeva laius (6 m).
  • Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
  • Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
  • Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
  • Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
  • Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).

Ehitus ja seadmestamine

  • 5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
  • 3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
  • 1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Satteli raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
  • 27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
  • 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
  • 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
  • 2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav Topcon Net G3 GPS seade
  • 2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.

Mõõdistamisi

  • 22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust
  • augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
  • oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
  • novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
  • 24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist Rukkirahu ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
  • septembris 2000 mõõdistati Kihnu sadam
  • novembris 2000 mõõdistati Miinisadam
  • jäävabal talvel 2001 mõõdistati Tallinna lahte
  • 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
  • suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
  • 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
  • 2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõidutei, alustati HELCOMi laevateede mõõdistamist Soome lahes
  • 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures Katlas
  • 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, MRU-tüüpi kaldeandur asendati güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
  • 10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki 2 tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
  • 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
  • 23. juunil 2006 osales EVA-320 Saaremaa sadama lähistel toimunud mereparaadil
  • 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
  • 2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
  • 2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
  • 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
  • 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
  • 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres.

Pilte

Allikad

  • [1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
  • [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
  • [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).

Autor: Jaan Lutt