Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel
(→Mõõdistamisi) |
|||
80. rida: | 80. rida: | ||
| Stabilisaatorid = | | Stabilisaatorid = | ||
| Mageveetankid = | | Mageveetankid = | ||
− | | Kütusetankid = | + | | Kütusetankid = 5 m<sup>3</sup> |
| Õlitankid = | | Õlitankid = | ||
| Ballastitankid = | | Ballastitankid = |
Redaktsioon: 24. oktoober 2014, kell 18:02
EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-tüüpi mõõdistuslaev.
Sisukord
Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed
- magnetkompass Suunto D135
- gürokompass Anschütz Standard 20
- dGPS seade Northstar 941XD
- ECDIS d'Kart Navigator
- radar Furuno 1510Mk-2
- kajalood Furuno FCV 611
- autopiloot Furuno FAP 330
- GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
- NAVTEX NCR 300A
- EPIRB Tron 40S, SART Tron
- kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110
Mõõdistamisseadmed
- 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m).
- Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
- Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
- Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
- Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
- Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).
Ehitus ja seadmestamine
- 5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
- 3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
- 1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
- OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
- OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Satteli raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
- 27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
- 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
- 2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
- 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
- 2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav Topcon Net G3 GPS seade
- 2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.
Mõõdistamisi
- 22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
- augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
- oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
- novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
- 24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist Rukkirahu ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
- septembris 2000 mõõdistati Kihnu sadam
- novembris 2000 mõõdistati Miinisadam
- jäävabal talvel 2001 mõõdistati Tallinna lahte
- 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
- suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
- 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km2 S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
- 2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteid, alustati HELCOMi laevateede mõõdistamist Soome lahes
- 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures Katlas
- 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes
- 10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
- 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
- 23. juunil 2006 osales EVA-320 Saaremaa sadama lähistel toimunud mereparaadil
- 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
- 2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
- 2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
- 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
- 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
- 2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres.
Pilte
Allikad
- [1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
- [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
- [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).
Autor: Jaan Lutt