Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel
P (43 redaktsiooni) |
|||
(ei näidata 3 kasutaja 38 vahepealset redaktsiooni) | |||
1. rida: | 1. rida: | ||
− | + | {{Laeva andmed | |
+ | | Pilt = EVA-320.jpg | ||
+ | | Pildiallkiri = EVA-320 võidupüha mereparaadil | ||
+ | | Nimi = EVA-320 | ||
+ | | IMO number = | ||
+ | | MMSI number = 276197000 | ||
+ | | Kutsung = ES2338 | ||
+ | | Lipp = Eesti | ||
+ | | Kodusadam = Tallinn | ||
+ | | Klassifikatsiooniühing = | ||
+ | | Reeder = Veeteede Amet | ||
+ | | Ehitusaasta = 1997 | ||
+ | | Ehituskoht = Uusikaupunki, Soome | ||
+ | | Ehitaja = Uudenkaupungin Työvene Oy | ||
+ | | Tüüp = mõõdistuslaev | ||
+ | | Klass = | ||
+ | | Sõsarlaevad = | ||
+ | | Tellitud = | ||
+ | | Kiil maha pandud = | ||
+ | | Vette lastud = | ||
+ | | Ristitud = | ||
+ | | Valminud = 1997 | ||
+ | | Üle antud = 3. november 1997 | ||
+ | | Maksumus = 10 226 161 EEK | ||
+ | | Esimene reis = | ||
+ | | Renoveeritud = | ||
+ | | Ümber ehitatud = | ||
+ | | Teenistuses alates = | ||
+ | | Teenistuse lõpp = | ||
+ | | Liin = | ||
+ | | Õnnetused = | ||
+ | | Kasutusest eemaldatud = | ||
+ | | Staatus = | ||
+ | | Saatus = | ||
+ | | Maksimaalne pikkus =18 m | ||
+ | | Arvutuslik pikkus = | ||
+ | | Gabariitpikkus = | ||
+ | | Maksimaalne laius =6,7 m | ||
+ | | Arvutuslik laius = | ||
+ | | Gabariitlaius = | ||
+ | | Süvis =0,9 m | ||
+ | | Vööri süvis = | ||
+ | | Ahtri süvis = | ||
+ | | Maksimaalne süvis = | ||
+ | | Gabariitsüvis = | ||
+ | | Keskmine süvis = | ||
+ | | Parda kõrgus = 1,87 m | ||
+ | | Vabaparda kõrgus = | ||
+ | | Mahuline veeväljasurve = | ||
+ | | Mass-veeväljasurve = 33,5 t | ||
+ | | Puhas kandevõime = | ||
+ | | Täielik kandevõime = 6,16 t | ||
+ | | Registertonnaaž = | ||
+ | | Kogumahutavus = 57 | ||
+ | | Puhasmahutavus = 17 | ||
+ | | Kiirus = kuni 20 sõlme<br>mõõdistamisel 3–9 sõlme | ||
+ | | Ekspluatatsioonikiirus = | ||
+ | | Ökonoomne kiirus = | ||
+ | | Sõidukaugus =kuni 20 miili varjumispaigast<br>lainekõrgus kuni 2 m | ||
+ | | Sõidupiirkond = | ||
+ | | Lastimahutavus = | ||
+ | | Losspoomid = | ||
+ | | Kraanad = FASSI 2,6 t | ||
+ | | Reisijakohti = | ||
+ | | Kajutikohti = 5 | ||
+ | | Kajuteid = | ||
+ | | Autode arv = | ||
+ | | Rajameetreid = | ||
+ | | Jääklass = | ||
+ | | Kere materjal = alumiinium | ||
+ | | Tekiehituse materjal = | ||
+ | | Tekkide arv = | ||
+ | | Rambid = | ||
+ | | Peamasin = Tüüp: Scania DST 1174m43K<br>Võimsus: 2 × 368 kW | ||
+ | | Abimasinad = Vetus Peugeot 34 kW<br>generaator 12 kW, ~380 V | ||
+ | | Ankrud = 60 ja 40 kg<br>ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm | ||
+ | | Käiturid = kaks jugakäiturit FF 375 S | ||
+ | | Rooliseadmed = | ||
+ | | Põtkurid = | ||
+ | | Stabilisaatorid = | ||
+ | | Mageveetankid = | ||
+ | | Kütusetankid = 5 m<sup>3</sup> | ||
+ | | Õlitankid = | ||
+ | | Ballastitankid = | ||
+ | | Taglase tüüp = | ||
+ | | Mastid = | ||
+ | | Navigatsiooniseadmed = | ||
+ | | Raadioseadmed = | ||
+ | | Muud seadmed = | ||
+ | | Laevapere = laevajuht, mehaanik, hüdrograaf | ||
+ | | Ohvitsere = | ||
+ | | Sõdureid = | ||
+ | | Relvastus = | ||
+ | | Soomus = | ||
+ | | Sukeldumissügavus = | ||
+ | | Lennuvahendid = | ||
+ | | Moto = | ||
+ | | Päästevahendid = | ||
+ | | Päästepaadid = | ||
+ | | Päästeparved = LR 86 (mahutab 10 inimest) | ||
+ | | Valvepaat = | ||
+ | | Kiirvalvepaat = | ||
+ | | Liugteed = | ||
+ | | Liugtorud = | ||
+ | | Taavetid = | ||
+ | }} | ||
− | + | '''EVA-320''' on [[Veeteede Amet]]i ühe[[tekk|tekiline]] kahe [[jugakäitur]]iga [[katamaraan]]-tüüpi [[mõõdistuslaev]]. | |
− | |||
− | |||
− | | | ||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | == | + | ==Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed== |
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | |||
− | ==Allikad | + | *[[magnetkompass]] Suunto D135 |
− | *[1] Eesti Laevaregistrid 2001 | + | *[[gürokompass]] Anschütz Standard 20 |
− | *[2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga | + | *dGPS seade Northstar 941XD |
− | *[3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded | + | *[[ECDIS]] d'Kart Navigator |
+ | *[[radar]] Furuno 1510Mk-2 | ||
+ | *[[kajalood]] Furuno FCV 611 | ||
+ | *autopiloot Furuno FAP 330 | ||
+ | *[[GMDSS]], Sailor COMPACT RM 2042, [[VHF]] raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048 | ||
+ | *[[NAVTEX]] NCR 300A | ||
+ | *[[EPIRB]] Tron 40S, [[SART]] Tron | ||
+ | *kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110 | ||
+ | |||
+ | ==Mõõdistamisseadmed== | ||
+ | |||
+ | *400 KHz piesokomposiitanduritega (''Material Systems Inc. USA'') AHERO 56-kanaliline lehvik[[sonar]] kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m). | ||
+ | *Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge. | ||
+ | *Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3. | ||
+ | *Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil). | ||
+ | *Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad. | ||
+ | *Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ). | ||
+ | |||
+ | ==Ehitus ja seadmestamine== | ||
+ | *5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320 | ||
+ | *3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet | ||
+ | *1999 paigaldati mõõdistusseadmed: | ||
+ | ::OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) | ||
+ | ::OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi ''Anschütz Standard'' 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise ''Ashtech Z-Surveyor'' tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest ''Sattel''i raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti ''Seabird''-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit. | ||
+ | *27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20 | ||
+ | *2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (''ca'' 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur | ||
+ | *2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega | ||
+ | *2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega | ||
+ | *2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav ''Topcon Net'' G3 GPS seade | ||
+ | *2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist. | ||
+ | |||
+ | ==Mõõdistamisi== | ||
+ | *22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine [[Väinameri|Väinameres]] loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem [[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] standardis S-44 nõutust. | ||
+ | *augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste [[laevatee]] ja [[Sõru sadam]] | ||
+ | *oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid | ||
+ | *novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti [[Hundipea sadam]] | ||
+ | *24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist [[Rukkirahu]] ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud ''AHERO'' ridasonari 7-kanalilist versiooni, ''Ashtech'' RTK GPS-seadet, ''Seabirdi'' helilevikukiiruse profileerijat ja ''Anschütz Standard''-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel. | ||
+ | *septembris 2000 mõõdistati [[Kihnu sadam]] | ||
+ | *novembris 2000 mõõdistati [[Miinisadam]] | ||
+ | *jäävabal talvel 2001 mõõdistati [[Tallinna laht]]e | ||
+ | *2001 mõõdistati projektipõhiselt [[Rohuküla-Heltermaa laevaliin|Rohuküla-Heltermaa]] laevatee, [[Sõru-Triigi laevaliin|Sõru-Triigi]] laevatee ja Väinamere laevateid | ||
+ | *suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal [[Eesti Mereakadeemia]] [[hüdrograafia]] eriala üliõpilased | ||
+ | *2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km<sup>2</sup> S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid | ||
+ | *2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, [[Muuga sadam]]ate sissesõiduteede ja [[Roomassaare sadam|Roomassaare]] sissesõiduteid, alustati [[HELCOM]]i laevateede mõõdistamist [[Soome laht|Soome lahes]] | ||
+ | *2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja [[Suur Katel|Suures Katlas]] | ||
+ | *2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes | ||
+ | *10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile | ||
+ | *2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid | ||
+ | *23. juunil 2006 osales EVA-320 [[Saaremaa sadam]]a lähistel toimunud [[mereparaad]]il | ||
+ | *2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses | ||
+ | *2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel | ||
+ | *2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes | ||
+ | *2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres | ||
+ | *2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes | ||
+ | *2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres. | ||
+ | |||
+ | ==Pilte== | ||
+ | <gallery> | ||
+ | Pilt:EVA-320-a.jpg|EVA-320 andmeid koguvate seadmete põhimõtteline tegevusskeem 1998 | ||
+ | Pilt:EVA320-paraadpilt.jpg|EVA-320 mõõdistustöödel Hari kurgus 1999 | ||
+ | Pilt:EVA-320-b.jpg|EVA-320 väljub Rohukülast Rukki kanali mõõdistamisele 9. septembril 1999 | ||
+ | Pilt:EVA-320-c.jpg|EVA-320 Rukkirahu kanali mõõdistamisel 9. septembril 1999 | ||
+ | Pilt:EVA-320-d.jpg|EVA-320 Miinisadama mõõdistamisel 2000 | ||
+ | Pilt:EVA-320-e.jpg|"Kõhupool" anduritega 20. aprillil 2005 enne veeskamist | ||
+ | Pilt:EVA-320-f.jpg|EVA-320 veeskamine Hundipeal 20. aprillil 2005 | ||
+ | Pilt:EVA-320-g.jpg|Merepõhja rõhtsalt mõõdistavad kereandurid 24. jaanuaril 2007 | ||
+ | Pilt:EVA-320-h.JPG|EVA-320 lehvikkanalite andurid 2007 | ||
+ | Pilt:EVA-320-i.jpg|EVA-320 laevajuhi töökoht 27. juunil 2008 | ||
+ | Pilt:EVA-320-j.jpg|EVA-320 Paldiski Põhjasadamas 27. septembril 2011 | ||
+ | Pilt:EVA-320-k.jpg|EVA-320 Hundipeal 2. mail 2012 | ||
+ | Pilt:EVA-320-l.jpg|EVA-320 koos väiksema EVA-303-ga Hundipeal 4. mail 2012 | ||
+ | Pilt:EVA-320-m.jpg|EVA-320 Haapsalus piirivalvekai ääres 8. juulil 2012 | ||
+ | Pilt:EVA-320-n.jpg|EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57 | ||
+ | </gallery> | ||
+ | |||
+ | ==Allikad== | ||
+ | *[1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001 | ||
+ | *[2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013 | ||
+ | *[3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis). | ||
+ | |||
+ | Autor: [[Jaan Lutt]] | ||
+ | |||
+ | [[Kategooria:Eesti riigilaevad]] |
Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:54
EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-tüüpi mõõdistuslaev.
Sisukord
Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed
- magnetkompass Suunto D135
- gürokompass Anschütz Standard 20
- dGPS seade Northstar 941XD
- ECDIS d'Kart Navigator
- radar Furuno 1510Mk-2
- kajalood Furuno FCV 611
- autopiloot Furuno FAP 330
- GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
- NAVTEX NCR 300A
- EPIRB Tron 40S, SART Tron
- kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110
Mõõdistamisseadmed
- 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m).
- Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
- Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
- Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
- Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
- Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).
Ehitus ja seadmestamine
- 5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
- 3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
- 1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
- OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
- OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Satteli raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
- 27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
- 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
- 2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
- 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
- 2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav Topcon Net G3 GPS seade
- 2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.
Mõõdistamisi
- 22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
- augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
- oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
- novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
- 24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist Rukkirahu ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
- septembris 2000 mõõdistati Kihnu sadam
- novembris 2000 mõõdistati Miinisadam
- jäävabal talvel 2001 mõõdistati Tallinna lahte
- 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
- suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
- 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km2 S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
- 2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteid, alustati HELCOMi laevateede mõõdistamist Soome lahes
- 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures Katlas
- 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes
- 10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
- 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
- 23. juunil 2006 osales EVA-320 Saaremaa sadama lähistel toimunud mereparaadil
- 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
- 2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
- 2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
- 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
- 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
- 2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres.
Pilte
Allikad
- [1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
- [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
- [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).
Autor: Jaan Lutt