Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (43 redaktsiooni)
 
(ei näidata 3 kasutaja 34 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
'''EVA-320''' on Eesti [[hüdrograafia]]laev.
+
{{Laeva andmed
{| class="infobox bordered" style="font-size: 95%;" cellpadding="2" border="1" align="right" cellpadding="2" cellspacing="0" width=250
+
| Pilt = EVA-320.jpg
|-
+
| Pildiallkiri = EVA-320 võidupüha mereparaadil
| colspan="2" align="center" | [[Pilt:EVA-320.jpg|300px|EVA-320 pildiallkiri]]
+
| Nimi = EVA-320
|-
+
| IMO number =
!colspan="2" align="center" style="color: black; height: 30px; background:#ABCDEF;"|<span style="font-size: medium;">EVA-320
+
| MMSI number = 276197000
|-
+
| Kutsung = ES2338
|Ehitaja
+
| Lipp = Eesti
|Uusikaupungin Työvene OY, Soome, Uusikaupungi
+
| Kodusadam = Tallinn
|-
+
| Klassifikatsiooniühing =
|Konstruktsioon
+
| Reeder = Veeteede Amet
|Alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga 
+
| Ehitusaasta = 1997
|-
+
| Ehituskoht = Uusikaupunki, Soome
|Mõõtmed
+
| Ehitaja = Uudenkaupungin Työvene Oy
|18,0x6,7x0,9 m, parda kõrgus 1,87 m;
+
| Tüüp = mõõdistuslaev
57 GT, 17 NT, kandevõime 6,16 t, veeväljasurve 33,5t
+
| Klass =
|-
+
| Sõsarlaevad =
|Peamasinad:
+
| Tellitud =
|2x368 kW Scania DST 1174m43K
+
| Kiil maha pandud =
|-
+
| Vette lastud =
|Abimasin
+
| Ristitud =
|Vetus Peugeot 34 KW, generaator 12 KW, ~380v
+
| Valminud = 1997
2 jugakäiturit FF 375 S
+
| Üle antud = 3. november 1997
|-
+
| Maksumus = 10 226 161 EEK
|Ankrud
+
| Esimene reis =
|60+40 kg, ankruotsad 2x50m ø 10mm
+
| Renoveeritud =
|-
+
| Ümber ehitatud =
|Hüdrauliline kraana
+
| Teenistuses alates =
|FASSI 2,6t
+
| Teenistuse lõpp =
|-
+
| Liin =
|Kiirus
+
| Õnnetused =
|kuni 20 sõlme, mõõdistamisel 3 – 9 sõlme.
+
| Kasutusest eemaldatud =
|-
+
| Staatus =
|Sõidupiirkond
+
| Saatus =
|kuni 20 miili varjumispaigast, lainekõrgus kuni 2 m
+
| Maksimaalne pikkus =18 m
|-
+
| Arvutuslik pikkus =
|Päästeparv
+
| Gabariitpikkus =
|LR 86/10p
+
| Maksimaalne laius =6,7 m
|-
+
| Arvutuslik laius =
|Meeskond mõõdistamisel
+
| Gabariitlaius =
|laevajuht, mehaanik, hüdrograaf, koikohti 5
+
| Süvis =0,9 m
|-
+
| Vööri süvis =
|Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid
+
| Ahtri süvis =
|magnetkompass Suunto D135, güro Anschütz Standard 20, dGPS seade Northstar 941XD, ECDIS d'Kart Navigator, radar Furuno 1510Mk-2, kajalood Furuno FCV 611, autopiloot Furuno FAP 330, GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048, NAVTEX NCR 300A, EPIRB Tron 40S,  SART Tron, kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
+
| Maksimaalne süvis =
|-
+
| Gabariitsüvis =
|Mõõdistamisseadmed
+
| Keskmine süvis =
|400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar  kahes industriaalarvutis,
+
| Parda kõrgus = 1,87 m
|-
+
| Vabaparda kõrgus =
|mõõdistatava riba laius
+
| Mahuline veeväljasurve =
|2 veesügavust + laeva laius (6m)
+
| Mass-veeväljasurve = 33,5 t
|-
+
| Puhas kandevõime =
|mõõdistamissagedus
+
| Täielik kandevõime = 6,16 t
|madalas(kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge,  güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3, Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil), helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad, mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).
+
| Registertonnaaž =
|
+
| Kogumahutavus = 57
|Kodusadam
+
| Puhasmahutavus = 17
|Tallinn
+
| Kiirus = kuni 20 sõlme<br>mõõdistamisel 3–9 sõlme
|-
+
| Ekspluatatsioonikiirus =
|}
+
| Ökonoomne kiirus =
 +
| Sõidukaugus =kuni 20 miili varjumispaigast<br>lainekõrgus kuni 2 m
 +
| Sõidupiirkond =
 +
| Lastimahutavus =
 +
| Losspoomid =
 +
| Kraanad = FASSI 2,6 t
 +
| Reisijakohti =
 +
| Kajutikohti = 5
 +
| Kajuteid =
 +
| Autode arv =
 +
| Rajameetreid =
 +
| Jääklass =
 +
| Kere materjal = alumiinium
 +
| Tekiehituse materjal =
 +
| Tekkide arv =
 +
| Rambid =
 +
| Peamasin = Tüüp: Scania DST 1174m43K<br>Võimsus: 2 × 368 kW
 +
| Abimasinad = Vetus Peugeot 34 kW<br>generaator 12 kW, ~380 V
 +
| Ankrud = 60 ja 40 kg<br>ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm
 +
| Käiturid = kaks jugakäiturit FF 375 S
 +
| Rooliseadmed =
 +
| Põtkurid =
 +
| Stabilisaatorid =
 +
| Mageveetankid =
 +
| Kütusetankid = 5 m<sup>3</sup>
 +
| Õlitankid =
 +
| Ballastitankid =
 +
| Taglase tüüp =
 +
| Mastid =
 +
| Navigatsiooniseadmed =
 +
| Raadioseadmed =
 +
| Muud seadmed =
 +
| Laevapere = laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
 +
| Ohvitsere =
 +
| Sõdureid =
 +
| Relvastus =
 +
| Soomus =
 +
| Sukeldumissügavus =
 +
| Lennuvahendid =
 +
| Moto  =
 +
| Päästevahendid =
 +
| Päästepaadid =
 +
| Päästeparved = LR 86 (mahutab 10 inimest)
 +
| Valvepaat =
 +
| Kiirvalvepaat =
 +
| Liugteed =
 +
| Liugtorud =
 +
| Taavetid =
 +
}}
  
==Elu- ja töölugu==
+
'''EVA-320''' on [[Veeteede Amet]]i ühe[[tekk|tekiline]] kahe [[jugakäitur]]iga [[katamaraan]]-tüüpi [[mõõdistuslaev]].
*1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY;
 
*1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus.
 
*1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt;
 
*1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK;
 
*1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo;
 
*1998 05. juuni registreeritud  nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338;
 
*1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4;
 
*1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kumbaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9, - 10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
 
*1999 22. juuli  esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
 
*1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
 
*1999 okt. Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid;
 
*1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
 
*2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis  Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime  laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7 kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja  Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
 
*2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20;
 
*2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam.
 
*2000 nov. mõõdistati Miinisadam.
 
*2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte.
 
*2001 mõõdistati projektipõhiselt  Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid.
 
*2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased.
 
*2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi  nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid.
 
*2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes)  ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur;
 
*2003 Tallinna, Paldiski Muuga sadamate sissesõiduteedeja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes.
 
*2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas.
 
*2005 mõõdistustööd  Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega.
 
*2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid.
 
*2007 mõõdistati  Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes.
 
*2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses.
 
*2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd  Soome lahes ja Väinamere laevateedel;
 
*2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade,
 
mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes;
 
*2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres.
 
*2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes.
 
*2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.
 
  
==Allikad:==  
+
==Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed==
*[1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
+
 
*[2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
+
*[[magnetkompass]] Suunto D135
*[3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna  aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).
+
*[[gürokompass]] Anschütz Standard 20
 +
*dGPS seade Northstar 941XD
 +
*[[ECDIS]] d'Kart Navigator
 +
*[[radar]] Furuno 1510Mk-2
 +
*[[kajalood]] Furuno FCV 611
 +
*autopiloot Furuno FAP 330
 +
*[[GMDSS]], Sailor COMPACT RM 2042, [[VHF]] raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
 +
*[[NAVTEX]] NCR 300A
 +
*[[EPIRB]] Tron 40S, [[SART]] Tron
 +
*kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110
 +
 
 +
==Mõõdistamisseadmed==
 +
 
 +
*400 KHz piesokomposiitanduritega (''Material Systems Inc. USA'') AHERO 56-kanaliline lehvik[[sonar]] kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m).
 +
*Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge. 
 +
*Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
 +
*Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
 +
*Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
 +
*Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).
 +
 
 +
==Ehitus ja seadmestamine==
 +
*5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
 +
*3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
 +
*1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
 +
::OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
 +
::OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi ''Anschütz Standard'' 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise ''Ashtech Z-Surveyor'' tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest ''Sattel''i raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti ''Seabird''-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
 +
*27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
 +
*2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (''ca'' 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
 +
*2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
 +
*2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
 +
*2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav ''Topcon Net'' G3 GPS seade
 +
*2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.
 +
 
 +
==Mõõdistamisi==
 +
*22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine [[Väinameri|Väinameres]] loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem [[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] standardis S-44 nõutust.
 +
*augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste [[laevatee]] ja [[Sõru sadam]]
 +
*oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
 +
*novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti [[Hundipea sadam]]
 +
*24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist [[Rukkirahu]] ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud ''AHERO'' ridasonari 7-kanalilist versiooni, ''Ashtech'' RTK GPS-seadet, ''Seabirdi'' helilevikukiiruse profileerijat ja ''Anschütz Standard''-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
 +
*septembris 2000 mõõdistati [[Kihnu sadam]]
 +
*novembris 2000 mõõdistati [[Miinisadam]]
 +
*jäävabal talvel 2001 mõõdistati [[Tallinna laht]]e
 +
*2001 mõõdistati projektipõhiselt [[Rohuküla-Heltermaa laevaliin|Rohuküla-Heltermaa]] laevatee, [[Sõru-Triigi laevaliin|Sõru-Triigi]] laevatee ja Väinamere laevateid
 +
*suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal [[Eesti Mereakadeemia]] [[hüdrograafia]] eriala üliõpilased
 +
*2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km<sup>2</sup> S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
 +
*2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, [[Muuga sadam]]ate sissesõiduteede ja [[Roomassaare sadam|Roomassaare]] sissesõiduteid, alustati [[HELCOM]]i laevateede mõõdistamist [[Soome laht|Soome lahes]]
 +
*2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja [[Suur Katel|Suures Katlas]]
 +
*2005 mõõdistustööd  Väinameres ja Tallinna lahes
 +
*10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
 +
*2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
 +
*23. juunil 2006 osales EVA-320 [[Saaremaa sadam]]a lähistel toimunud [[mereparaad]]il
 +
*2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
 +
*2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
 +
*2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
 +
*2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
 +
*2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
 +
*2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres.
 +
 
 +
==Pilte==
 +
<gallery>
 +
Pilt:EVA-320-a.jpg|EVA-320 andmeid koguvate seadmete põhimõtteline tegevusskeem 1998
 +
Pilt:EVA320-paraadpilt.jpg|EVA-320 mõõdistustöödel Hari kurgus 1999
 +
Pilt:EVA-320-b.jpg|EVA-320 väljub Rohukülast Rukki kanali mõõdistamisele 9. septembril 1999
 +
Pilt:EVA-320-c.jpg|EVA-320 Rukkirahu kanali mõõdistamisel 9. septembril 1999
 +
Pilt:EVA-320-d.jpg|EVA-320 Miinisadama mõõdistamisel 2000
 +
Pilt:EVA-320-e.jpg|"Kõhupool" anduritega 20. aprillil 2005 enne veeskamist
 +
Pilt:EVA-320-f.jpg|EVA-320 veeskamine Hundipeal 20. aprillil 2005
 +
Pilt:EVA-320-g.jpg|Merepõhja rõhtsalt mõõdistavad kereandurid 24. jaanuaril 2007
 +
Pilt:EVA-320-h.JPG|EVA-320 lehvikkanalite andurid 2007
 +
Pilt:EVA-320-i.jpg|EVA-320 laevajuhi töökoht 27. juunil 2008
 +
Pilt:EVA-320-j.jpg|EVA-320 Paldiski Põhjasadamas 27. septembril 2011
 +
Pilt:EVA-320-k.jpg|EVA-320 Hundipeal 2. mail 2012
 +
Pilt:EVA-320-l.jpg|EVA-320 koos väiksema EVA-303-ga Hundipeal 4. mail 2012
 +
Pilt:EVA-320-m.jpg|EVA-320 Haapsalus piirivalvekai ääres 8. juulil 2012
 +
Pilt:EVA-320-n.jpg|EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
 +
</gallery>
 +
 
 +
==Allikad==  
 +
*[1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
 +
*[2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
 +
*[3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna  aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).
 +
 
 +
Autor: [[Jaan Lutt]]
 +
 
 +
[[Kategooria:Eesti riigilaevad]]

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:54

Laeva andmed
EVA-320 võidupüha mereparaadil
EVA-320 võidupüha mereparaadil
Nimi: EVA-320
MMSI number: 276197000
Kutsung: ES2338
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Reeder: Veeteede Amet
Ehitusaasta: 1997
Ehituskoht: Uusikaupunki, Soome
Ehitaja: Uudenkaupungin Työvene Oy
Tüüp: mõõdistuslaev
Valminud: 1997
Üle antud: 3. november 1997
Maksumus: 10 226 161 EEK
Maksimaalne pikkus: 18 m
Maksimaalne laius: 6,7 m
Süvis: 0,9 m
Parda kõrgus: 1,87 m
Mass-veeväljasurve: 33,5 t
Täielik kandevõime: 6,16 t
Kogumahutavus: 57
Puhasmahutavus: 17
Kiirus: kuni 20 sõlme
mõõdistamisel 3–9 sõlme
Sõidukaugus: kuni 20 miili varjumispaigast
lainekõrgus kuni 2 m
Kraanad: FASSI 2,6 t
Kajutikohti: 5
Kere materjal: alumiinium
Peamasin: Tüüp: Scania DST 1174m43K
Võimsus: 2 × 368 kW
Abimasinad: Vetus Peugeot 34 kW
generaator 12 kW, ~380 V
Ankrud: 60 ja 40 kg
ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm
Käiturid: kaks jugakäiturit FF 375 S
Kütusetankid: 5 m3
Laevapere: laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
Päästeparved: LR 86 (mahutab 10 inimest)

EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-tüüpi mõõdistuslaev.

Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed

  • magnetkompass Suunto D135
  • gürokompass Anschütz Standard 20
  • dGPS seade Northstar 941XD
  • ECDIS d'Kart Navigator
  • radar Furuno 1510Mk-2
  • kajalood Furuno FCV 611
  • autopiloot Furuno FAP 330
  • GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
  • NAVTEX NCR 300A
  • EPIRB Tron 40S, SART Tron
  • kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110

Mõõdistamisseadmed

  • 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m).
  • Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
  • Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
  • Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
  • Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
  • Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).

Ehitus ja seadmestamine

  • 5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
  • 3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
  • 1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Satteli raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
  • 27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
  • 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
  • 2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
  • 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
  • 2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav Topcon Net G3 GPS seade
  • 2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.

Mõõdistamisi

  • 22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
  • augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
  • oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
  • novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
  • 24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist Rukkirahu ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
  • septembris 2000 mõõdistati Kihnu sadam
  • novembris 2000 mõõdistati Miinisadam
  • jäävabal talvel 2001 mõõdistati Tallinna lahte
  • 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
  • suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
  • 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km2 S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
  • 2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteid, alustati HELCOMi laevateede mõõdistamist Soome lahes
  • 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures Katlas
  • 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes
  • 10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
  • 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
  • 23. juunil 2006 osales EVA-320 Saaremaa sadama lähistel toimunud mereparaadil
  • 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
  • 2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
  • 2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
  • 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
  • 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
  • 2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres.

Pilte

Allikad

  • [1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
  • [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
  • [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).

Autor: Jaan Lutt