Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel

Allikas: Mereviki
P (43 redaktsiooni)
 
(ei näidata 3 kasutaja 31 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
−
'''EVA-320''' on Eesti [[hüdrograafia]]laev.
+
{{Laeva andmed
−
{| class="infobox bordered" style="font-size: 95%;" cellpadding="2" border="1" align="right" cellpadding="2" cellspacing="0" width=250
+
| Pilt = EVA-320.jpg
−
|-
+
| Pildiallkiri = EVA-320 võidupüha mereparaadil
−
| colspan="2" align="center" | [[Pilt:EVA-320.jpg|300px|EVA-320 pildiallkiri]]
+
| Nimi = EVA-320
−
|-
+
| IMO number =
−
!colspan="2" align="center" style="color: black; height: 30px; background:#ABCDEF;"|<span style="font-size: medium;">EVA-320
+
| MMSI number = 276197000
−
|-
+
| Kutsung = ES2338
−
|Ehitaja
+
| Lipp = Eesti
−
|Uusikaupungin Työvene OY, Soome, Uusikaupungi
+
| Kodusadam = Tallinn
−
|-
+
| Klassifikatsiooniühing =
−
|Konstruktsioon
+
| Reeder = Veeteede Amet
−
|Alumiiniumist 2-kereline 1-tekiline 2 hüdrokäituriga 
+
| Ehitusaasta = 1997
−
|-
+
| Ehituskoht = Uusikaupunki, Soome
−
|Mõõtmed
+
| Ehitaja = Uudenkaupungin Työvene Oy
−
|18,0x6,7x0,9 m, parda kõrgus 1,87 m;
+
| Tüüp = mõõdistuslaev
−
57 GT, 17 NT, kandevõime 6,16 t, veeväljasurve 33,5t
+
| Klass =
−
|-
+
| Sõsarlaevad =
−
|Peamasinad:
+
| Tellitud =
−
|2x368 kW Scania DST 1174m43K
+
| Kiil maha pandud =
−
|-
+
| Vette lastud =
−
|Abimasin
+
| Ristitud =
−
|Vetus Peugeot 34 KW, generaator 12 KW, ~380v
+
| Valminud = 1997
−
2 jugakäiturit FF 375 S
+
| Üle antud = 3. november 1997
−
|-
+
| Maksumus = 10 226 161 EEK
−
|Ankrud
+
| Esimene reis =
−
|60+40 kg, ankruotsad 2x50m ø 10mm
+
| Renoveeritud =
−
|-
+
| Ümber ehitatud =
−
|Hüdrauliline kraana
+
| Teenistuses alates =
−
|FASSI 2,6t
+
| Teenistuse lõpp =
−
|-
+
| Liin =
−
|Kiirus
+
| Õnnetused =
−
|kuni 20 sõlme, mõõdistamisel 3 – 9 sõlme.
+
| Kasutusest eemaldatud =
−
|-
+
| Staatus =
−
|Sõidupiirkond
+
| Saatus =
−
|kuni 20 miili varjumispaigast, lainekõrgus kuni 2 m
+
| Maksimaalne pikkus =18 m
−
|-
+
| Arvutuslik pikkus =
−
|Päästeparv
+
| Gabariitpikkus =
−
|LR 86/10p
+
| Maksimaalne laius =6,7 m
−
|-
+
| Arvutuslik laius =
−
|Meeskond mõõdistamisel
+
| Gabariitlaius =
−
|laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
+
| Süvis =0,9 m
−
|-
+
| Vööri süvis =
−
|koikohti
+
| Ahtri süvis =
−
|5
+
| Maksimaalne süvis =
−
|- 
+
| Gabariitsüvis =
−
|Kodusadam
+
| Keskmine süvis =
−
|Tallinn
+
| Parda kõrgus = 1,87 m
−
|-
+
| Vabaparda kõrgus =
−
|}
+
| Mahuline veeväljasurve =
 +
| Mass-veeväljasurve = 33,5 t
 +
| Puhas kandevõime =
 +
| Täielik kandevõime = 6,16 t
 +
| Registertonnaaž =
 +
| Kogumahutavus = 57
 +
| Puhasmahutavus = 17
 +
| Kiirus = kuni 20 sõlme<br>mõõdistamisel 3–9 sõlme
 +
| Ekspluatatsioonikiirus =
 +
| Ökonoomne kiirus =
 +
| Sõidukaugus =kuni 20 miili varjumispaigast<br>lainekõrgus kuni 2 m
 +
| Sõidupiirkond =
 +
| Lastimahutavus =
 +
| Losspoomid =
 +
| Kraanad = FASSI 2,6 t
 +
| Reisijakohti =
 +
| Kajutikohti = 5
 +
| Kajuteid =
 +
| Autode arv =
 +
| Rajameetreid =
 +
| Jääklass =
 +
| Kere materjal = alumiinium
 +
| Tekiehituse materjal =
 +
| Tekkide arv =
 +
| Rambid =
 +
| Peamasin = Tüüp: Scania DST 1174m43K<br>Võimsus: 2 × 368 kW
 +
| Abimasinad = Vetus Peugeot 34 kW<br>generaator 12 kW, ~380 V
 +
| Ankrud = 60 ja 40 kg<br>ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm
 +
| Käiturid = kaks jugakäiturit FF 375 S
 +
| Rooliseadmed =
 +
| Põtkurid =
 +
| Stabilisaatorid =
 +
| Mageveetankid =
 +
| Kütusetankid = 5 m<sup>3</sup>
 +
| Õlitankid =
 +
| Ballastitankid =
 +
| Taglase tüüp =
 +
| Mastid =
 +
| Navigatsiooniseadmed =
 +
| Raadioseadmed =
 +
| Muud seadmed =
 +
| Laevapere = laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
 +
| Ohvitsere =
 +
| Sõdureid =
 +
| Relvastus =
 +
| Soomus =
 +
| Sukeldumissügavus =
 +
| Lennuvahendid =
 +
| Moto  =
 +
| Päästevahendid =
 +
| Päästepaadid =
 +
| Päästeparved = LR 86 (mahutab 10 inimest)
 +
| Valvepaat =
 +
| Kiirvalvepaat =
 +
| Liugteed =
 +
| Liugtorud =
 +
| Taavetid =
 +
}}
  
−
==Laevajuhtimise-, side- ja avariivahendid==
+
'''EVA-320''' on [[Veeteede Amet]]i ühe[[tekk|tekiline]] kahe [[jugakäitur]]iga [[katamaraan]]-tüüpi [[mõõdistuslaev]].
  
−
*magnetkompass Suunto D135
+
==Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed==
−
*güro Anschütz Standard 20
+
 
 +
*[[magnetkompass]] Suunto D135
 +
*[[gürokompass]] Anschütz Standard 20
 
*dGPS seade Northstar 941XD
 
*dGPS seade Northstar 941XD
−
*ECDIS d'Kart Navigator
+
*[[ECDIS]] d'Kart Navigator
−
*radar Furuno 1510Mk-2
+
*[[radar]] Furuno 1510Mk-2
−
*kajalood Furuno FCV 611  
+
*[[kajalood]] Furuno FCV 611  
 
*autopiloot Furuno FAP 330
 
*autopiloot Furuno FAP 330
−
*GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
+
*[[GMDSS]], Sailor COMPACT RM 2042, [[VHF]] raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
−
*NAVTEX NCR 300A
+
*[[NAVTEX]] NCR 300A
−
*EPIRB Tron 40S, SART Tron
+
*[[EPIRB]] Tron 40S, [[SART]] Tron
−
*kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
+
*kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110
  
 
==Mõõdistamisseadmed==
 
==Mõõdistamisseadmed==
−
*400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar  kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius 2 veesügavust + laeva laius (6m).
+
 
−
*Mõõdistamissagedus madalas(kuni 10 m vees) 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samaaegselt saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.   
+
*400 KHz piesokomposiitanduritega (''Material Systems Inc. USA'') AHERO 56-kanaliline lehvik[[sonar]] kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m).
 +
*Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.   
 
*Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
 
*Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
 
*Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
 
*Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
−
*Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas ja Monitor tüüpi profileerijad.
+
*Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
−
*Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastus tarkvara AEGIR (valmistatud R-süsteemid OÜ poolt).  
+
*Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).
 +
 
 +
==Ehitus ja seadmestamine==
 +
*5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
 +
*3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
 +
*1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
 +
::OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
 +
::OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi ''Anschütz Standard'' 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise ''Ashtech Z-Surveyor'' tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest ''Sattel''i raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti ''Seabird''-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
 +
*27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
 +
*2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (''ca'' 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
 +
*2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
 +
*2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
 +
*2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav ''Topcon Net'' G3 GPS seade
 +
*2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.
 +
 
 +
==Mõõdistamisi==
 +
*22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine [[Väinameri|Väinameres]] loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem [[Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon|Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni]] standardis S-44 nõutust.
 +
*augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste [[laevatee]] ja [[Sõru sadam]]
 +
*oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
 +
*novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti [[Hundipea sadam]]
 +
*24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist [[Rukkirahu]] ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud ''AHERO'' ridasonari 7-kanalilist versiooni, ''Ashtech'' RTK GPS-seadet, ''Seabirdi'' helilevikukiiruse profileerijat ja ''Anschütz Standard''-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
 +
*septembris 2000 mõõdistati [[Kihnu sadam]]
 +
*novembris 2000 mõõdistati [[Miinisadam]]
 +
*jäävabal talvel 2001 mõõdistati [[Tallinna laht]]e
 +
*2001 mõõdistati projektipõhiselt [[Rohuküla-Heltermaa laevaliin|Rohuküla-Heltermaa]] laevatee, [[Sõru-Triigi laevaliin|Sõru-Triigi]] laevatee ja Väinamere laevateid
 +
*suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal [[Eesti Mereakadeemia]] [[hüdrograafia]] eriala üliõpilased
 +
*2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km<sup>2</sup> S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
 +
*2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, [[Muuga sadam]]ate sissesõiduteede ja [[Roomassaare sadam|Roomassaare]] sissesõiduteid, alustati [[HELCOM]]i laevateede mõõdistamist [[Soome laht|Soome lahes]]
 +
*2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja [[Suur Katel|Suures Katlas]]
 +
*2005 mõõdistustööd  Väinameres ja Tallinna lahes
 +
*10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
 +
*2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
 +
*23. juunil 2006 osales EVA-320 [[Saaremaa sadam]]a lähistel toimunud [[mereparaad]]il
 +
*2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
 +
*2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
 +
*2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
 +
*2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
 +
*2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
 +
*2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres.
 +
 
 +
==Pilte==
 +
<gallery>
 +
Pilt:EVA-320-a.jpg|EVA-320 andmeid koguvate seadmete põhimõtteline tegevusskeem 1998
 +
Pilt:EVA320-paraadpilt.jpg|EVA-320 mõõdistustöödel Hari kurgus 1999
 +
Pilt:EVA-320-b.jpg|EVA-320 väljub Rohukülast Rukki kanali mõõdistamisele 9. septembril 1999
 +
Pilt:EVA-320-c.jpg|EVA-320 Rukkirahu kanali mõõdistamisel 9. septembril 1999
 +
Pilt:EVA-320-d.jpg|EVA-320 Miinisadama mõõdistamisel 2000
 +
Pilt:EVA-320-e.jpg|"Kõhupool" anduritega 20. aprillil 2005 enne veeskamist
 +
Pilt:EVA-320-f.jpg|EVA-320 veeskamine Hundipeal 20. aprillil 2005
 +
Pilt:EVA-320-g.jpg|Merepõhja rõhtsalt mõõdistavad kereandurid 24. jaanuaril 2007
 +
Pilt:EVA-320-h.JPG|EVA-320 lehvikkanalite andurid 2007
 +
Pilt:EVA-320-i.jpg|EVA-320 laevajuhi töökoht 27. juunil 2008
 +
Pilt:EVA-320-j.jpg|EVA-320 Paldiski Põhjasadamas 27. septembril 2011
 +
Pilt:EVA-320-k.jpg|EVA-320 Hundipeal 2. mail 2012
 +
Pilt:EVA-320-l.jpg|EVA-320 koos väiksema EVA-303-ga Hundipeal 4. mail 2012
 +
Pilt:EVA-320-m.jpg|EVA-320 Haapsalus piirivalvekai ääres 8. juulil 2012
 +
Pilt:EVA-320-n.jpg|EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
 +
</gallery>
 +
 
 +
==Allikad==
 +
*[1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
 +
*[2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
 +
*[3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna  aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).
  
−
==Elu- ja töölugu==
+
Autor: [[Jaan Lutt]]
−
*1997 ehitatud Soome, Uusikaupungi, Uusikaupungin Työvene OY;
 
−
*1997 01. sept. Veeteede Ameti peadirektori käskkirjaga nr. 43A 20. augustist nimetati kapteniks Kalle Kuus.
 
−
*1997 04. sept. K. Kuus vabastati Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 48A alusel kapteni ametikohalt;
 
−
*1997 03. nov. akti alusel vastu võetud, omanik Eesti Veeteede Amet, maksumus 10 226 161 EEK;
 
−
*1998 16. märts Veeteede Ameti peadirektori kk. nr. 14 A nimetati kapteniks Peedu Sammalsoo;
 
−
*1998 05. juuni registreeritud  nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320, MMSI 276197000, kutsung ES2338;
 
−
*1998 03. aug. omanik Eesti Vabariik, riigivara reg. nr. 31000072, valdaja Transpordi- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet, Tallinn, Valge 4;
 
−
*1999 paigaldati mõõdistusseadmed: OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit korpuste vahel 2 kanalit kummaski korpuses ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes) ja OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Sattel raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutasime Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
 
−
*1999 22. juuli  esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügonil näitas, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
 
−
*1999 aug.- sept. mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
 
−
*1999 okt. Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid;
 
−
*1999 nov. mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
 
−
*2000 24.- 25. mai toimus esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimine Rukki ja Heltermaa kanalis  Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutasime  laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja  Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektse ja täpse lausmõõdistamise puhul ei ole jäiktraalimine kohmakuse, töömahukuse ja ebakindluse tõttu vajalik.
 
−
*2000 27. nov. ümber registreeritud, registri nr. 5R00K20;
 
−
*2000 sept. mõõdistati Kihnu sadam.
 
−
*2000 nov. mõõdistati Miinisadam.
 
−
*2001 jäävabal talvel mõõdistasime Tallinna lahte.
 
−
*2001 mõõdistati projektipõhiselt  Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid.
 
−
*2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased.
 
−
*2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes, Pärnu lahes; kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi  nõudeile valdavalt mõõdistatud alasid.
 
−
*2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 korpuste vahel ja 2+2 korpustes)  ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (''ca'' 6m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur;
 
−
*2003 Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteede mõõdistamine, alustasime HELKOM'i laevateede mõõdistamist Soome lahes.
 
−
*2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures-Katlas.
 
−
*2005 mõõdistustööd  Väinameres ja Tallinna lahes, asendasime MRU-tüüpi kaldeanduri güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega.
 
−
*2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid.
 
−
*2007 mõõdistati  Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes.
 
−
*2007 mõõdistati Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses.
 
−
*2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega, mõõdistustööd  Soome lahes ja Väinamere laevateedel;
 
−
*2009 kasutusele võeti nii NAVSTAR kui GLONASS satellite kasutav Topcon Net G3 GPS seade,
 
−
mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes;
 
−
*2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres.
 
−
*2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes.
 
−
*2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres, laevale paigaldati võimekam (kuni 100m) lehviksonar, loobuti korpusevahelistest eraldi andureist.
 
  
−
==Allikad:==
+
[[Kategooria:Eesti riigilaevad]]
−
*[1] Eesti Laevaregistrid 2001, Tallinn 2001;
 
−
*[2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 08.02.2013;
 
−
*[3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna  aruanded 1995 – 2012 (VA arhiivis).
 

Viimane redaktsioon: 18. veebruar 2015, kell 15:54

Laeva andmed
EVA-320 võidupüha mereparaadil
EVA-320 võidupüha mereparaadil
Nimi: EVA-320
MMSI number: 276197000
Kutsung: ES2338
Lipp: Eesti
Kodusadam: Tallinn
Reeder: Veeteede Amet
Ehitusaasta: 1997
Ehituskoht: Uusikaupunki, Soome
Ehitaja: Uudenkaupungin Työvene Oy
Tüüp: mõõdistuslaev
Valminud: 1997
Üle antud: 3. november 1997
Maksumus: 10 226 161 EEK
Maksimaalne pikkus: 18 m
Maksimaalne laius: 6,7 m
Süvis: 0,9 m
Parda kõrgus: 1,87 m
Mass-veeväljasurve: 33,5 t
Täielik kandevõime: 6,16 t
Kogumahutavus: 57
Puhasmahutavus: 17
Kiirus: kuni 20 sõlme
mõõdistamisel 3–9 sõlme
Sõidukaugus: kuni 20 miili varjumispaigast
lainekõrgus kuni 2 m
Kraanad: FASSI 2,6 t
Kajutikohti: 5
Kere materjal: alumiinium
Peamasin: Tüüp: Scania DST 1174m43K
Võimsus: 2 × 368 kW
Abimasinad: Vetus Peugeot 34 kW
generaator 12 kW, ~380 V
Ankrud: 60 ja 40 kg
ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm
Käiturid: kaks jugakäiturit FF 375 S
Kütusetankid: 5 m3
Laevapere: laevajuht, mehaanik, hüdrograaf
Päästeparved: LR 86 (mahutab 10 inimest)

EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-tüüpi mõõdistuslaev.

Laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed

  • magnetkompass Suunto D135
  • gürokompass Anschütz Standard 20
  • dGPS seade Northstar 941XD
  • ECDIS d'Kart Navigator
  • radar Furuno 1510Mk-2
  • kajalood Furuno FCV 611
  • autopiloot Furuno FAP 330
  • GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
  • NAVTEX NCR 300A
  • EPIRB Tron 40S, SART Tron
  • kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110

Mõõdistamisseadmed

  • 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on kaks veesügavust + laeva laius (6 m).
  • Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni neli kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
  • Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
  • Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
  • Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
  • Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).

Ehitus ja seadmestamine

  • 5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
  • 3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
  • 1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Satteli raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
  • 27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
  • 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
  • 2005 asendati MRU-tüüpi kaldeandur güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
  • 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
  • 2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav Topcon Net G3 GPS seade
  • 2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.

Mõõdistamisi

  • 22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust.
  • augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
  • oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
  • novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
  • 24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist Rukkirahu ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
  • septembris 2000 mõõdistati Kihnu sadam
  • novembris 2000 mõõdistati Miinisadam
  • jäävabal talvel 2001 mõõdistati Tallinna lahte
  • 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
  • suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
  • 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km2 S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
  • 2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõiduteid, alustati HELCOMi laevateede mõõdistamist Soome lahes
  • 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures Katlas
  • 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes
  • 10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki kaks tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
  • 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
  • 23. juunil 2006 osales EVA-320 Saaremaa sadama lähistel toimunud mereparaadil
  • 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
  • 2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
  • 2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
  • 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
  • 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
  • 2012 mõõdistati Soome lahe idaosas ja Väinameres.

Pilte

  • EVA-320 andmeid koguvate seadmete põhimõtteline tegevusskeem 1998

  • EVA-320 mõõdistustöödel Hari kurgus 1999

  • EVA-320 väljub Rohukülast Rukki kanali mõõdistamisele 9. septembril 1999

  • EVA-320 Rukkirahu kanali mõõdistamisel 9. septembril 1999

  • EVA-320 Miinisadama mõõdistamisel 2000

  • "Kõhupool" anduritega 20. aprillil 2005 enne veeskamist

  • EVA-320 veeskamine Hundipeal 20. aprillil 2005

  • Merepõhja rõhtsalt mõõdistavad kereandurid 24. jaanuaril 2007

  • EVA-320 lehvikkanalite andurid 2007

  • EVA-320 laevajuhi töökoht 27. juunil 2008

  • EVA-320 Paldiski Põhjasadamas 27. septembril 2011

  • EVA-320 Hundipeal 2. mail 2012

  • EVA-320 koos väiksema EVA-303-ga Hundipeal 4. mail 2012

  • EVA-320 Haapsalus piirivalvekai ääres 8. juulil 2012

  • EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57

Allikad

  • [1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
  • [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
  • [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).

Autor: Jaan Lutt

Pärit leheküljelt "http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php?title=EVA-320&oldid=2008"