Erinevus lehekülje "Eesti Meremuuseum" redaktsioonide vahel
(→Ajalugu) |
|||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
Suurema ekspositsiooni tarbeks alustati 2010. aastal ajalooliste [[vesilennukite angaarid]]e renoveerimist ning 11. mail 2012 avas Eesti Meremuuseum lisaks põhiekspositsioonile ka uue ekspositsiooni [[Lennusadam]]a angaarides. Lennusadamas paiknevad ka Eesti Meremuuseumi laevad. | Suurema ekspositsiooni tarbeks alustati 2010. aastal ajalooliste [[vesilennukite angaarid]]e renoveerimist ning 11. mail 2012 avas Eesti Meremuuseum lisaks põhiekspositsioonile ka uue ekspositsiooni [[Lennusadam]]a angaarides. Lennusadamas paiknevad ka Eesti Meremuuseumi laevad. | ||
| + | |||
| + | Novembris 2019 avas Eesti Meremuuseum renoveeritud ja uuendatud ekspositsiooniga Paksu Margareeta, mille siseõue oli juurde ehitatud saal keskaegse [[koge]] näitamiseks. | ||
===Meremuuseumi direktorid=== | ===Meremuuseumi direktorid=== | ||
Redaktsioon: 23. detsember 2019, kell 23:46
| Eesti Meremuuseum | |
|---|---|
| |
| Tüüp: | muuseum |
| Nimi teistes keeltes: | Estonian Maritime Museum |
| Asutatud: | 1935 |
| Juht: | direktor Urmas Dresen |
| Peakorter: | Tallinn |
| Valdkonnad: | merendusajalugu |
| Koduleht: | www.meremuuseum.ee |
Eesti Meremuusem on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega ja merendusajaloo uurimisega.
Sisukord
Ajalugu
24. detsembril 1934 andis Veeteede Valitsuse direktor välja käskkirja Sihtasutuse Meremuuseum loomiseks alates 1. jaanuarist 1935 ning selle juhatajaks määrati kapten Madis Mei. Ekspositsiooni jaoks eraldati avarad ja kõrgete lagedega ruumid Vanasadama Baikovi kaldapealsel, praeguse D-terminali kohal. Pidulik avamine toimus 360 inimese ja Riigivanema osavõtul 23. veebruaril 1935. aastal.
Muuseumi tegevuses oli vaheaeg aastail 1940-1960: segased ajad ja sõda viisid selleni, et muuseumivarad pakiti ning viidi hoiule Kiek in de Köki torni keldrisse. Pärast sõda sai varade ametlikuks hoidjaks Tallinna Linnamuuseum, osa sattus ka Haapsalu ja Saaremaa koduloomuuseumidesse.
Kultuuriministri käskkirjaga taasloodi alates 1. juulist 1961 Eesti Riiklik Meremuuseum ning selle direktoriks sai Ants Pärna. Uute ruumide leidmine ja ekspositsiooni valmimine võttis aega ning külastajatele avati muuseum aadressil Pikk tänav 70 alles 22. oktoobril 1965. aastal. Selles Paksu Margareeta kõrvalhoones oli kitsas ning pärast suurtükitorni renoveerimist avati muuseum Paksus Margareetas 27. aprillil 1981.
Suurema ekspositsiooni tarbeks alustati 2010. aastal ajalooliste vesilennukite angaaride renoveerimist ning 11. mail 2012 avas Eesti Meremuuseum lisaks põhiekspositsioonile ka uue ekspositsiooni Lennusadama angaarides. Lennusadamas paiknevad ka Eesti Meremuuseumi laevad.
Novembris 2019 avas Eesti Meremuuseum renoveeritud ja uuendatud ekspositsiooniga Paksu Margareeta, mille siseõue oli juurde ehitatud saal keskaegse koge näitamiseks.
Meremuuseumi direktorid
- Madis Mei - 1935-1940
- Benjamin Valter - 1940
- Ants Pärna - 1961-1998
- Urmas Dresen - 1998 - ...
Muuseumi uurimisvaldkonnad
Eesti Meremuuseumi teadustegevus hõlmab peamiselt muuseumis säilitatava materjali tõlgendamist. Et valdav osa kogudes olevast ainesest pärineb 19.-21. sajandist, katab ka uurimistegevus enamjaolt seda perioodi järgmstes valdkondades:
- Laevaehitus ja veesõidukite areng
- Reisilaevaliiklus
- Kaubalaevandus
- Mereharidus
- Hüdrograafia ja navigatsioon
- Randumiskohad ja sadamad
- Meresõjandus
- Meremeeste elu-olu
- Välis-Eesti merendus
- Kalandus
- Purjesport
- Meremuuseumi ajalugu
- Allveearheoloogia
Aastail 1980-1994 tegutses muuseumi juures allveearheoloogiaklubi "Viikar" ning praegugi tegutseb Polaarklubi.
1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev, mis on dateeritud 16. sajandi keskpaika kuuluvaks.
1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud.
Aastail 2010-2013 osales Eesti Meremuuseum rahvusvahelises projektis Shipwher ja osaleb alates 2012. aastast rahvusvahelises uurimisprojektis ARROWS.
Eesti Meremuuseumi Toimetised
- Aurulaev ajaloomälestisena. Eesti Meremuuseumi Toimetised 1. Tallinn 1999. ISBN 998550271X
- Allveelaev ajaloomälestisena. Eesti Meremuuseumi Toimetised 2. Tallinn 2001. ISBN 9985503104
- Eesti Meremuuseumi Toimetised 3. Tallinn 2002. ISSN 1406-5363
- Eesti Meremuuseumi Toimetised 4. Tallinn 2004. ISSN 1406-5363
- Eesti Meremuuseumi Toimetised 5. Tallinn 2006. ISSN 1406-5363
- Suur Tõll - muuseumlaev või laevmuuseum? Eesti Meremuuseumi Toimetised 7. Tallinn 2014 ISBN 9985503104
