Erinevus lehekülje "EVA-320" redaktsioonide vahel
| 106. rida: | 106. rida: | ||
}} | }} | ||
| − | '''EVA-320''' on [[Veeteede Amet]]i | + | '''EVA-320''' on [[Veeteede Amet]]i ühe[[tekk|tekiline]] kahe [[jugakäitur]]iga [[katamaraan]]-tüüpi [[mõõdistuslaev]]. |
==Laevajuhtimis-, side- ja avariivahendid== | ==Laevajuhtimis-, side- ja avariivahendid== | ||
Redaktsioon: 24. oktoober 2014, kell 17:31
| Laeva andmed | |
|---|---|
 EVA-320 võidupüha mereparaadil | |
| Nimi: | EVA-320 |
| MMSI number: | 276197000 |
| Kutsung: | ES2338 |
| Lipp: | Eesti |
| Kodusadam: | Tallinn |
| Reeder: | Veeteede Amet |
| Ehitusaasta: | 1997 |
| Ehituskoht: | Uusikaupunki, Soome |
| Ehitaja: | Uudenkaupungin Työvene Oy |
| Tüüp: | mõõdistuslaev |
| Valminud: | 1997 |
| Üle antud: | 3. november 1997 |
| Maksumus: | 10 226 161 EEK |
| Maksimaalne pikkus: | 18 m |
| Maksimaalne laius: | 6,7 m |
| Süvis: | 0,9 m |
| Parda kõrgus: | 1,87 m |
| Mass-veeväljasurve: | 33,5 t |
| Täielik kandevõime: | 6,16 t |
| Kogumahutavus: | 57 |
| Puhasmahutavus: | 17 |
| Kiirus: | kuni 20 sõlme mõõdistamisel 3–9 sõlme |
| Sõidukaugus: | kuni 20 miili varjumispaigast lainekõrgus kuni 2 m |
| Kraanad: | FASSI 2,6 t |
| Kajutikohti: | 5 |
| Kere materjal: | alumiinium |
| Peamasin: | Tüüp: Scania DST 1174m43K Võimsus: 2 × 368 kW |
| Abimasinad: | Vetus Peugeot 34 kW generaator 12 kW, ~380 V |
| Ankrud: | 60 ja 40 kg ankruotsad 2 × 50 m, läbimõõt 10 mm |
| Käiturid: | kaks jugakäiturit FF 375 S |
| Laevapere: | laevajuht, mehaanik, hüdrograaf |
| Päästeparved: | LR 86 (mahutab 10 inimest) |
EVA-320 on Veeteede Ameti ühetekiline kahe jugakäituriga katamaraan-tüüpi mõõdistuslaev.
Sisukord
Laevajuhtimis-, side- ja avariivahendid
EVA-320-l on järgmised laevajuhtimis-, side- ja avariiseadmed:
- magnetkompass Suunto D135
- gürokompass Anschütz Standard 20
- dGPS seade Northstar 941XD
- ECDIS d'Kart Navigator
- radar Furuno 1510Mk-2
- kajalood Furuno FCV 611
- autopiloot Furuno FAP 330
- GMDSS, Sailor COMPACT RM 2042, VHF raadiotelefon Sailor COMPACT RM 2048
- NAVTEX NCR 300A
- EPIRB Tron 40S, SART Tron
- kantavad VHF raadiojaamad Sailor 3110.
Mõõdistamisseadmed
EVA-320-l on järgmised mõõdistamisseadmed:
- 400 KHz piesokomposiitanduritega (Material Systems Inc. USA) AHERO 56-kanaliline lehviksonar kahes industriaalarvutis, mõõdistatava riba laius on 2 veesügavust + laeva laius (6 m).
- Mõõdistamissagedus madalas (kuni 10 m sügavuses) vees 32Hz, sügavamal 16Hz ja 8Hz, samal ajal saab registreerida ühes kanalis kuni 4 kaja, mistõttu merepõhja tegeliku detekteerimise tõenäosus on ka halbades oludes kõrge.
- Güroga kombineeritud kaldeandur IXSEA Octans Superface G3.
- Topcon Net G3 GPS seade RTK režiimis (korrektuurid saadakse reaalajas koostöös HADES'ega arendatud GNSS võrgu abil).
- Helilevikukiiruse määramiseks vees kasutatakse Valeport Midas- ja Monitor-tüüpi profileerijad.
- Mõõdistustarkvara RAN ja sellega ühilduv andmepuhastustarkvara AEGIR (valmistaja R-süsteemid OÜ).
Ehitus ja seadmestamine
- 5. juunil 1998 registreeritud nr. 98RF03, hüdrograafialaev EVA-320
- 3. augustil 1998 registreeritud riigivara registris: nr. 31000072, omanik Eesti Vabariik, valdaja Teede- ja Sideministeerium, volitatud kasutaja Veeteede Amet
- 1999 paigaldati mõõdistusseadmed:
- OÜ AHERO 11-kanaliline ridasonar (3 kanalit kerede vahel, 2 kanalit kummaski keres ning 2 kanalit kahel pool laeva eraldi ülestõstetavais rakistes)
- OÜ R-SÜSTEEMID kogumistarkvaratarkvara RAN, kasutati laeva juhtimissüsteemi Anschütz Standard 20 gürot, asukohta määrati RTK režiimis töötava 12-kanalilise Ashtech Z-Surveyor tüüpi GPS-seadmega, asukohamääramise korrektuur saadi rannikujaamadest Satteli raadiomodemite abil, heli levikukiirust vees mõõdeti Seabird-tüüpi profileerijaga. Lisaseadmeist oli kasutusel C-Max-800 külgvaatesonar. Korraga mõõdistatava riba laius oli 9-10,5 m, mõõdistamissügavus kuni 50 m, mõõdistamiskiirus kuni 9 sõlme. Mõõdistusandmete redutseerimiseks reaalajas Balti kõrgussüsteemi null-nivoole kasutati Väinamere piirkonnas omavalmistatud Geoid-ellipsoidi mudelit.
- 27. novembril 2000 ümber registreeritud nr. 5R00K20
- 2002 asendati ridasonar kombineeritud sonariga, 7 kanalit laevas (3 kerede vahel ja 2+2 keredes) ridasonarina 25+25 lehvikuna kahes "torpeedos", mõõdistatava ala laius suurenes 2 veesügavust + laeva laius (ca 6 m), mõõdistuskompleksi lisandus MRU-tüüpi kaldeandur
- 2008 asendati seni kasutatud Simbia andurid MSI piesokeraamiliste anduritega
- 2009 võeti kasutusele nii NAVSTAR- kui ka GLONASS-süsteemi satelliite kasutav Topcon Net G3 GPS seade
- 2012 paigaldati võimekam (kuni 100 m) lehviksonar, loobuti keredevahelistest eraldi andureist.
Mõõdistamisi
- 22. juulil 1999 näitas esmane seadmete testimine Väinameres loodud polügoonil, et mõõdistuskompleksi täpsus on parem Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni standardis S-44 nõutust
- augustis-septembris 1999 mõõdistati S-44 standardi ERI klassi kohaselt Emmaste laevatee ja Sõru sadam
- oktoobris 1999 mõõdistati Kuivastu ja teisi Väinamere laevateid
- novembris 1999 mõõdistati Veeteede Ameti Hundipea sadam
- 24.-25. maini 2000 tehti esimest ja viimast korda hüdrograafiaosakonna ajaloos jäiktraalimist Rukkirahu ja Heltermaa kanalis Työvene OY valmistatud jäiktraaliga. Taustaseadmeina kasutati laeva keredesse ja nende vahele monteeritud AHERO ridasonari 7-kanalilist versiooni, Ashtech RTK GPS-seadet, Seabirdi helilevikukiiruse profileerijat ja Anschütz Standard-20 gürokompassi. Selle töö põhijäreldus: korrektseks ja täpseks lausmõõdistamiseks ei ole jäiktraalimist vaja, sest see on kohmakas, töömahukas ja ebakindel.
- septembris 2000 mõõdistati Kihnu sadam
- novembris 2000 mõõdistati Miinisadam
- jäävabal talvel 2001 mõõdistati Tallinna lahte
- 2001 mõõdistati projektipõhiselt Rohuküla-Heltermaa laevatee, Sõru-Triigi laevatee ja Väinamere laevateid
- suvel 2001 suvel viibisid laeval tutvumispraktikal Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala üliõpilased
- 2002 mõõdistati projektipõhiselt Tallinna lahes ja Pärnu lahes, mille tulemusena saadi kokku 366,7 km² S-44 ERI klassi nõudeile vastavalt mõõdistatud alasid
- 2003 mõõdistati Tallinna, Paldiski, Muuga sadamate sissesõiduteede ja Roomassaare sissesõidutei, alustati HELCOMi laevateede mõõdistamist Soome lahes
- 2004 mõõdistati Narva jõe alamjooks Narvast mereni, tööd Tallinna lahes, Väinameres ja Suures Katlas
- 2005 mõõdistustööd Väinameres ja Tallinna lahes, MRU-tüüpi kaldeandur asendati güroga kombineeritud fiiberoptilise IXSEA OCTANS seadmega
- 10. augustil 2005 avastas EVA-320 Tallinna lahes allakukkunud kopteri vraki 2 tundi pärast õnnetust ja edastas vajalikud andmed päästjaile
- 2006 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Pärnu lahe laevateid
- 23. juunil 2006 osales EVA-320 Saaremaa sadama lähistel toimunud mereparaadil
- 2007 mõõdistati Väinameres, Kihnu ümbruses ja Soome lahes, Tallinna ja Kolga lahes, Väinameres ja Kihnu ümbruses
- 2008 mõõdistustööd Soome lahes ja Väinamere laevateedel
- 2009 mõõdistati Narva lahes, Tiskre-Suurupi piirkonnas, Kolga ja Hara lahes
- 2010 mõõdistati Narva lahes, Kolga lahes ja Väinameres
- 2011 mõõdistati Tallinna lahes, Paldiski piirkonnas ja Kolga lahes
- 2012 mõõdistati Soome lahe E-osas ja Väinameres.
Pilte
EVA-320 andmeid koguvate seadmete põhimõtteline tegevusskeem 1998
EVA-320 mõõdistustöödel Hari kurgus 1999
EVA-320 väljub Rohukülast Rukki kanali mõõdistamisele 9. septembril 1999
EVA-320 Rukkirahu kanali mõõdistamisel 9. septembril 1999
EVA-320 Miinisadama mõõdistamisel 2000
"Kõhupool" anduritega 20. aprillil 2005 enne veeskamist
EVA-320 veeskamine Hundipeal 20. aprillil 2005
Merepõhja rõhtsalt mõõdistavad kereandurid 24. jaanuaril 2007
EVA-320 lehvikkanalite andurid 2007
EVA-320 laevajuhi töökoht 27. juunil 2008
EVA-320 Paldiski Põhjasadamas 27. septembril 2011
EVA-320 Hundipeal 2. mail 2012
EVA-320 koos väiksema EVA-303-ga Hundipeal 4. mail 2012
EVA-320 Haapsalus piirivalvekai ääres 8. juulil 2012
EVA-320 ootab esmakordselt kodusadamasse saabuvat JAKOB PREId 22. aprillil 2012 kell 5.57
Allikad
- [1] Eesti Laevaregistrid 2001. Tallinnm 2001
- [2] Eesti Laevaregister. Riigihaldusülesandeid täitvad laevad seisuga 8.2.2013
- [3] Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna aruanded 1995–2012 (Veeteede Ameti arhiivis).
Autor: Jaan Lutt
